.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6070)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Viies evangeelium
02.09.2006 - (1774)

2.Kor.4,1-4: "Sellepärast et meil on niisugune amet selle halastuse järgi, mis meile on osaks saanud, siis me ei lähe araks, vaid me oleme loobunud salajastest häbitegudest ega ela tigedas kavaluses ega võltsi Jumala sõna, vaid tõe ilmsikstoomisega me asetume kõigi inimeste südametunnistuse otsuse ette Jumala ees. Kui nüüd ka meie evangeelium on kinni kaetud, siis on see kinni kaetud nende eest, kes hukka lähevad, kelle uskmatud meeled selle maailma jumal on teinud sõgedaks, et neile ei paistaks Kristuse au evangeeliumi valgus, kes on Jumala kuju." Rom.1,16: "Sest ma ei häbene evangeeliumi; sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele."
Mis asi on evangeelium? Meile tuntud termin "evangeelium" on tuletatud kreeka sõnast euaggelion, mis tähendab "hea sõnum" ehk "hea uudis."
Mitu evangeeliumi on olemas? Paljud ütlevad suure veendumusega, et üks – ainult üks ainus evangeelium. Ja teatud mõttes on neil õigus. On ainult üks tõeliselt hea sõnum, mida me nimetame vahel ka tõeks. Paulus osutab sellele 1.Kor.15,1-4: "Ent ma juhin teie tähelepanu evangeeliumile, mida ma teile kuulutasin, mille te ka vastu võtsite ja milles ka püsite ning milles te ka õndsaks saate — kui te peate seda kinni nende sõnadega, millega mina teile seda kuulutasin — olgu siis, et asjata saite usklikuks. Sest ma olen teile kõigepealt teada andnud, mida ma olen saanud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järgi ja et Ta maeti ja et Ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järgi."
Just seda evangeeliumi tähendust silmas pidades hoiatab ta – Gal.1,6-8: "Ma panen imeks, et te Kristusest, kes teid on armus kutsunud, nii ruttu ära pöördute teistsuguse evangeeliumi juurde, mis ei olegi teine evangeelium; on vaid mõningaid, kes teid segavad ja tahavad Kristuse evangeeliumi pöörata teiseks. Aga kui me ise, või isegi mõni ingel taevast, peaks teile kuulutama evangeeliumi peale selle, mida meie teile oleme kuulutanud — ta olgu neetud!"
Keegi on võtnud evangeeliumi mõiste kokku sõnadega: "Hea sõnum andestusest päästest, rahust ja igavesest elust ning jäädavast õnnest Jeesuse Kristuse valmistatud lunastuse läbi" Selline evangeelium saab tõepoolest olla vaid üks.
Kuid konkreetselt leidub sõna "evangeelium" Uues Testamendis tervelt 101 korda ja siin on mõned näited sellest: kuningriigi evangeelium (Mat.4,23) Jeesuse Kristuse evangeelium (Mrk.1,1), Jumala armu evangeelium (Apt.20,24), Jumala evangeelium (Rom.1,1), Pauluse evangeelium (Rom.2,16), meie õndsuse evangeelium (Ef.1,13), rahuevangeelium (Ef.6,15), igavene evangeelium (Ilm.14,6), teine evangeelium (2.Kor.11,4).
Ja siis on veel muidugi neli evangeeliumi meie Piibli Uues Testamendis, mis on kirjutatud vastavalt Matteuse, Markuse, Luukase ja Johannese poolt. Kuigi need erinevad üksteisest märkimisväärselt detailides, annavad nad koos suurepärase ja kooskõlalise pildi Jeesuse imepärasest lihassetulekust, Tema patuta elust täis heategusid ja jumalikke õpetusi ning Tema surmast, ülestõusmisest ja taevaminekust.
Esimest kolme evangeeliumi – Matteuse, Markuse ja Luuka oma – nimetatakse sünoptilisteks, mis tähendab, et nad näevad asju ühtemoodi. Need sarnanevad üksteisega kõvasti nii sisu kui stiili poolest. Kuid Johannese evangeelium erineb neist tublisti nii oma struktuuri kui stiili poolest. Mõned on nimetanud seda "teoloogiliseks evangeeliumiks" võrrelduna ülejäänud kolme "ajaloolise" evangeeliumiga. See on palju isiklikum ning räägib Jeesuse olemusest ja Temasse uskumise tähendusest.
Nii et kokku on neli evangeeliumi. Aga üks inimene tunnistas, et ta sai usklikuks lugedes viiendat evangeeliumi! Vahel meie – adventistid – nimetame viiendaks evangeeliumiks Ilmutusraamatut. See on tõepoolest hea sõnum Jeesuselt ja Jeesusest, kuid see inimene ei mõelnud seda. Ta mõtles oma ema evangeeliumi. Ta luges seda oma ema elust – tema sõnadest ja tegudest – ning Jumal kasutas seda tema päästmiseks.
Paulusele oli see evangeelium tuttav ja teada. Ta kirjutab – 2.Kor.3,2.3: "Teie olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, kõigile inimestele tuttav ja loetav, sest teist on ju ilmsi näha, et te olete Kristuse kiri, mis meie teenimistöö läbi on valminud, kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilauakestele, vaid lihastele südamelauakestele."
Igaüks meist on kiri, mida inimesed loevad iga päev ja igal pool. On tuhandeid, kes pole lugenud midagi Kristusest Piiblist, kuid kes näevad Teda päevast päeva selliste inimeste elude kaudu, nagu see usklik ema. Oled ka sina üks selline kõndiv ja rääkiv kiri Jeesusest?
Käsikirjaeksperdid ütlevad, et nad võivad inimese käekirja põhjal teha järeldusi tema iseloomu kohta. Paljudel juhtudel osutub see väga väärtuslikuks informatsiooniks. Näiteks mõnes pangas määratakse selle alusel inimese kindlameelsust ja ausust. Paljud psühhiaatrid püüavad selle vahendusel mõista inimese vaimset seisundit. Mõnele arstile on see abiks haiguse avastamisel. Ja muidugi, kohtuekspertiis kontrollib sellega dokumentide ehtsust.
Kuid Pühakiri teatab, et kogu meie elu on kiri. Ja kui me nimetame end kristlasteks, siis on see kiri Kristusest! Kas pole mitte pühalik ja kardetav see mõte, et meie kaudu avaldatakse maailmale Kristuse iseloom. Jeesust hinnatakse ja Tema üle otsustatakse meie elu kaudu.
Ja mitte ainult maailm loeb meid – meid loevad ka meie oma koguduse talled! Kas te olete märganud, et Jeesus ei rääkinud tähendamissõna kadunud tallest. Ta rääkis kadunud lambast (Luk.15,1). Me vast kõik mõistame, mis vahe on lamba ja talle vahel. Aga kui lammas eksib, siis võib ta kergesti eksitada ka talled! Talledele on omane järgida lammast. Seepärast peaks lammas olema eriti hoolas järgima Karjast!
Ühel talvisel päeval sadas jäidet ja kõik kohad olid jääs ning nii libedad. Mees jõudis ettevaatlikult sõites koju, aga enne garaazhi sõitmist tahtis puhastada oma sissesõidutee jääst ja seejärel ka auto. Ta võttis oma väikese poisi käest, kes oli parajasti väljas mängimas, kriketikurika ja tagus sellega teed, kuni oli selle puhastanud jääst. See oli üsna väsitav ja nii läks ta vahepeal sisse, et puhata ja juua tassi teed, et seejärel puhastada auto. Kuid enne kui ta jõudis välja minna, tuli uksest sisse väikemees õhetavate põskedega ja teatas rõõmsalt isale, et on saanud ise auto jääst täiesti puhtaks. "Kuidas sa seda tegid?" küsis isa imestusega. "Samamoodi, nagu sina, kriketikurikaga tagudes!"
Me oleme kiri, kõikidele loetav – kuid kas me oleme ikka evangeelium? Kas meie elu kannab head sõnumit? Seepärast mõtleme, kas meie elu iseloomustab selge tunnistus, puhas käitumine, püsiv kõndimine Jumalaga. Peame meeles, et Kristuse au on Tema järgijate kätes. Me otsustame kaupluse müüja üle kauba järgi, mida ta müüb ja kuidas ta seda teeb. Me hindame haiglat seal pakutavate teenuste alusel. Me otsustame koguduse üle inimeste järgi, kes seal regulaarselt käivad. Inimestel kujuneb pilt Kristust nende järgi, kes nimetavad end usklikeks. Iga kristlane – kas ta seda tahab või mitte – on omamoodi kristluse reklaam, tunnistus Kristusest, viies evangeelium.
John Wesley andis kord välja traktaadi selgitamaks, kes on "metodist." Ta kirjutas: "Metodist on inimene, kes:
1. omab südames Jumala armastust;
2. mõistab, et ta kuulub Jumalale ja mitte Saatanale ning on seepärast õnnelik;
3. ootab Kristuse au ilmumist ühel päeval;
4. võtab kõik juhtunu vastu rõõmsameelselt, öeldes: 'Jumala tahe on hea';
5. on õppinud olema rahul, olgu tal siis palju või vähe;
6. ei tunne halvavat pettumust ega ängistust;
7. ei lakka iial palvetamast;
8. on alistanud oma tahte Jumalale;
9. armastab teisi ja hoolitseb nende eest;
10. teab, kuidas andestada neile, kes kohtlevad neid vääriti;
11. ei lase selle maailma kommetel takistada end Jumalale täielikult pühendumast;
12. ei saa järgida rahvahulka, kui see pöördub Jumala Sõna vastu.
Kui me peame täna vastama küsimusele, kes on adventist, kas me siis esitame terve rea teoloogilisi tõekspidamisi, põhiliselt eritõdesid, millede poolest me erineme teistest kristlikest kogudustest? Või pakume välja n.ö. viienda evangeeliumi – kirjelduse sellest, kuidas peaks nägema välja adventist teise inimese pilguga vaadates? Ma arvan, et see viimane on palju olulisem – ja see ei erine palju Wesley poolt kirjapandust. Igal juhul moodustab Wesley kirjeldus sellele hea aluse. See on mida inimesed tahavad näha – ja mida nad peavad nägema, kui me soovime, et nad ka meie kuulutust kuulama tuleksid.
Meie loeme Piiblist evangeeliumi Jeesusest. See on imeline, see innustab meid saama Tema sarnaseks. Ärme aga unustame, et maailmas on hulga inimesi, kes on lugenud evangeeliumi vaid sinu elust! Kas sa tead, mida nad on sellest õppinud? Kas sa hoolid? Kas sa tahad oma sõnumit muuta? Võib-olla on viimane aeg viia see täielikku kooskõlla Piibli evangeeliumiga?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv