Head uut aastat!
03.01.2004 - (1925)

Vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud! (2.Kor.5,17). "Uus" tähendab alati muutust.

10-aastased Mary ja Sally olid head sõbrad. Nad olid umbes ühepikkused. Ühel päeval aga märkas Mary, et Sally on kasvamas temast pikemaks.

"Mida sa sööd?" küsis Mary Sallylt.

"Nagu tavaliselt," vastas Sally, "võileiba, moosi ja pizzat. Kuid sul on õigus. Ma kas kasvan, või mu riided tõmbuvad kokku. Ma ei saa enam kanda oma lemmikkingi. Mu keha muutub ja ma kardan seda!"

"Hea küll," ütles Mary, "sulle valmistab hirmu see, et sa kasvad, aga mina ei kasva sugugi ja hoopis see on kohutav! Mõtle, kui kõik su sõbrad kasvavad suuremaks ja pikemaks – ja sina ei muutu raasugi!"

Nii need kaks tüdrukut siis trööstisid teine-teist. Üks kartis, sest ta muutus, teine oli hirmul, sest ta ei muutunud! Nad mõlemad nõustusid: muutumine ajab hirmu nahka.

Sally ütles Maryle: "Paistab, et asjad ei saa kohe samaks jääda. Kui ka sina jääd, muutuvad ikkagi asjad sinu ümber.

Sellepeale kostis Mary: "Nüüd me lõpetame neljanda klassi. Miks ei võiks me tulla sügisel tagasi samasse klassi, olla sama õpetajaga ja õppida samu õppeaineid?"

"Arvad, et me õpime selliselt midagi?" küsis Sally.

"Sul on vist õigus," vastas Mary.

Kuna mõlemad tüdrukud olid usklikud, siis jõudsid nad kiiresti kokkuleppele: "Me peame paluma Jumalat, et Ta aitaks meil toime tulla nende muutustega." Ja nii nad palusid ja Jumal aitas.

Varsti hakkas ka Mary kasvama, just nagu Sallygi. Sallyt trööstis teadmine, et nad mõlemad muutuvad. Vähemalt Mary ei jäänud temast maha.

Järgmiste aastate kestel jätkusid muutused tüdrukute juures. Tüdrukutest said neiud. Nad kasvasid suuremaks ja pikemaks. Neist said kaunid noored naised.

Ükskord kui nad olid jälle koos, ütles Mary: "Hirmutavad on olnud kõik need muutused. Kuid kas sa tead, mis oleks olnud kõige kohutavam?"

"Mis" küsis Sally.

"Kui kõik minu ümber oleksid muutunud, ja mina ei oleks üldse muutunud! Kui ma saaksin neljakümne aastaseks ja jääksin nelja jala pikkuseks!"

Mary ja Sally on õpetanud meile täna midagi väga olulist. Me ei saa jääda endisteks. Muutused toimuvad pidevalt. Isegi kui meie jääme samaks, muutuvad asjad meie ümber! Meile võib mitte meeldida, kui me juuksed peas hõrenevad ja figuur muutub. Me võime püüda õpetussõnadega hoida oma lapsi muutumast, kuid nad muutuvad ikka!

Inimesed, kes pole soovinud muutusi või on koguni neid kartnud, on öelnud välja üsna rumalaid asju. Nad ei ole mõistnud, et kõik alatasa muutub ja on rumal eitada muutuste võimalikkust.

Üks mees külastas Teaduste maja Illinois'i Ülikooli juures ja jäi peatuma kompuutrit tutvustava väljapaneku ees – parajasti oli ilmunud uus kõva sõna – protsessor 486. Seal seistes ütles ta oma sõbrale: "Tead, nad on teinud enam-vähem kõik, mida on võimalik teha kompuutritega."

"Mida sa selle all mõtled?" küsis heatahtlik sõber.

"Noh, nad võivad trükkida, nad võivad kontrollida õigekirja. Mida veel võiks teha üks kompuuter?"

Seda juttu pealt kuulanud näitusetöötaja ei saanud jääda vait ning kompuutri võimalusi kirjeldades sattus ta nii hoogu, et oleks peaaegu karanud üle leti! Tulemuseks oli see, et külastaja oli lahkudes sunnitud möönma: "Jah, kes teab, ehk on veel arenguruumi?"

Milline areng on toimunud sellest ajast! Ei ole valdkonda, kuhu kompuuter ei oleks inimesele appi tulnud!

1899. aastal aga teatas Charles H. Duell, U.S.A. Patendiameti direktor: “Kõik, mida on võimalik leiutada, on juba leiutatud.”

1927. aastal, mil maailm tundis veel vaid tumma kino (ja muidugi ainult must-valget), küsis ühe kinostuudio boss: "Kes soovib kuulda filminäitlejaid kõnelemas?"

1905. aastal teatas Grover Cleveland: “Tundlikud ja kohusetundlikud naised ei soovi hääletada.”

1923. aastal teatas Robert Millikan, Nobeli preemia laureaat füüsika alal: “Ei ole tõenäoline, et inimene võiks kunagi võtta kasutusele aatomi energia.”

1895. aastal teatas Lord Kelvin, Royal Society president: “Õhust raskemad lennumasinad ei ole võimalikud.”

“Hobused jäävad, kuid auto – see on vaid moeasi,” teatas üks Michigan’i pankur, kes andis Henry Ford‘i juristile nõu mitte investeerida uude mootor-vankri tööstusesse.

Ometi on need ja loendamatud teised radikaalsed muutused toimunud. Need on vältimatud ja paljud neist on pöördumatud.

Viimasel ajal, otse meie silme all: Sissepritsepumbad tõrjuvad autode juures välja karburaatorid. Lasermängijad ja CD plaadid tõrjuvad välja grammofonid ja vinüülplaadid. Ootamatult kadusid ketasmagnetofonid ja nende lindid. Nüüd tehakse stuudiolindistused arvutiga. Muidugi on arvutid tõrjunud välja ka kirjutusmasinad. Väga paljudes valdkondades on plastmassid asendamas metalle. Kaardimaksed on välja tõrjumas sularahakasutust. Kodus kasutame täna tehnikat, millest paarkümmend aastat tagasi ei osanud unistadagi! See meile meeldib.

Kuid on ka hirmutavaid muutusi, mis sunnivad meidki oma elustiili ja -viisi muutma, või vähemalt leppima uute normide ja suhtumistega. Eriti raske on kristlastel näha, kuidas seni nii iseenesestmõistetavalt õigeks peetud kõlblus-, sündsus- ning esteetika- ja ilunormid nii kiiresti ja nii radikaalselt muutuvad. Selliseid muutusi ei tahaks me mitte mingil juhul. Aga needki tulevad ja mässivad meidki oma võrkudesse.

Ärge nüüd pidage mind muutuste suhtes mingiks radikaaliks. Minul on muutused sama raske üle elada kui teilgi. Ma tulen igal hingamispäeval samas ülikonnas samasse kirikusse, istun samas kohas, teen samu asju. Ja mulle pakuvad tohutut pinget väiksemadki muutused päevakorras. Muutused pole kellelegi kerged, need pakuvad kõigile pinget, põhjustavad stressi.

Tegelikult on kõik inimesed harjumuste orjad ja Mark Twain on öelnud, et "ainus inimene, kellele meeldib muutus, on märg beebi!" Siiski on muutused paratamatud ja sageli ka hädavajalikud ja need toimuvad meie tahtest olenemata. Uus aasta on uus aasta. See ei saa iial olla sama mis vana aasta! Ja kindlasti toob see endaga kaasa muutusi.

On hea meeles pidada, et positiivsed muutused säilitavad parima vanast, seda parandades, täiustades ja täiendades. Ja kui me räägime kirikust ehk kogudusest, siis võiksime öelda, et meil tuleb võtta esimese sajandi evangeelium ja elada seda läbi 21. sajandis! Algristikogudus on meie eeskuju ja rist meie motiveerija. Muidugi on meil midagi õppida ka vahepealt – eelmisest ja eelmistest aastatest. Aga meil tuleb minna edasi. Kõik peab uuenema.

Hiljuti rääkisin ma pastoriga, kes oli edukalt teeninud sama kogudust palju aastaid. Küsimisele: "Kuidas see sul õnnestub?" vastas ta: "Kogudus pole enam sama, mis see, kui ma siia tulin, ja mina ei ole ka enam seesama jutlustaja." Tõepoolest, meie kogudused muutuvad pidevalt ja jutlustajad muutuvad – nad peavad kasvama, otsima uusi meetodeid ja värskeid, ajakohaseid teemasid ja lähenemisviise.

Me peame uuenema, või me vananeme, aegume ja sureme!

Uuenemine tähendab muutust paremuse poole. Selline uuenemine tuleb vaid Jumalalt meie palve peale:

Psalm 51:12 – “Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” Loeme veel mõned tekstid Piibli Vanast ja Uuest Testamendist, mis kõnelevad nii uuenduse vajalikkusest kui ka võimalikkusest. Sest Jumal ei oota meilt kunagi midagi võimatut.

“Jesaja 40:31 – “Aga kes ootavad Jehoovat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi!”

Nutulaul 5:21 – “Too meid, Jehoova, tagasi enese juurde, siis me pöördume! Uuenda meie päevad muistseiks!”

Psalm 80:8 – “Vägede Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud!”

Roomlastele 12:2 – “Ja ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine.”

2. Korintlastele 4:16 – “Sellepärast me ei loidu, vaid kuigi meie väline inimene kõduneb, uueneb sisemine inimene ometi päev-päevalt.” Vananedes ei ole meie käed enam nii tugevad kui olid kunagi, meie silmad ei näe enam nii hästi kui noorena... kuid meie sisemine (vaimulik) inimene uueneb päev-päevalt. Sageli tehakse kõige südavamad vaimulikud kogemused just kõrgemas eas.

Koloslastele 3:9 – “Ärge rääkige valet üksteisest, sest te olete endid lahti riietanud vanast inimesest tema tegudega, ja olete riietunud uude inimesse, kes on uuendatud õigesti tunnetama oma Looja kuju järgi.” Kui me pole veel seda teinud, siis miks mitte teha seda nüüd!?

Tiitusele 3:5 – “Siis Ta päästis meid, ei mitte õiguse tegude tõttu, mida me oleksime teinud, vaid oma halastust mööda uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu.” Siin on vihje ka ristimisele – sammule, mis meil tuleb tingimata astuda meie uuenemise teel.

Uue aasta päevad vaevalt et erinevad vana aasta omadest. Kuid Jumalaga võime me alustada siiski uut elu ja selliselt saab uus aasta meile uueks alguseks – suurte muutuste alguseks.

Me peame uuenema: Meie ise, meie kogudus ja meie evangeeliumi esitus. Evangeeliumi tuleb kuulutada värskelt ning igale generatsioonile oma unikaalsel viisil, sest igal generatsioonil on oma unikaalsed küsimused. Me peame tegema evangeeliumi arusaadavaks nii modernistlikule kui postmodernistlikule meelele.

Läheme siis alandlikult ja jumalakartlikult vastu uuele aastale – uutele väljakutsetele ja muutustele. Ärme kardame muutusi! Küsimus on: kas me kasvame, muutume ja uueneme — või mandume ja sureme?

Head, Jumalast õnnistatud ja positiivsete muutuste rikast uut aastat!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv