.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6029)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Mõeldes uuele aastale
03.01.2015 - (762)

Väike poiss viskab palliga täpsust, ise hõiskab: "Ma olen maailma parim täpsusviskaja!"
Pall läheb mööda. Poiss lausub: "Esimene vise."
Ta toob palli ära ja saadab selle uuesti lendu hüüdega: "Ma olen maailma parim täpsusviskaja!"
Pall läheb jälle mööda. Poiss lausub: "Teine vise."
Ta korjab palli üles ja saadab selle lendu kolmandat korda, ikka hõigates: "Ma olen maailma parim täpsusviskaja!"
Pall läheb ikka mööda. Poiss lausub: "Milline möödaviskamine! Ma olen maailma parim möödaviskaja!"
Täna, kui uus aasta on veel noor, sobib meilgi vaadata veel korraks tagasi eelmisele aastale ja mõelda, kas me oleme rohkem asjadele pihta saajad või möödalaskjad, teha sellest järeldusi ja olla uuel aastal edukamad.
Mida me siis ootame uuelt aastalt? Kas möödalaskmiste seeria jätkumist või asjadele pihtasaamist? See oleneb ainult meist. Apostel Paulus mõistis seda. Ta ei lasknud iial ebasoodsail olukordadel end maha suruda, julgusetuks muuta. Selle asemel otsustas ta Jumala abiga saada kätte võidukrooni. Flp.3,12-14 ta kirjutab: "Ei mitte, et ma selle juba oleksin kätte saanud või oleksin juba täiuslik, vaid ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus mind on kätte saanud. Vennad, mina ei arva seda juba kätte saanud olevat; ent üht ma ütlen: ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses."
Mida võiksime meie teha selleks, et omada nii selget sihti, nii positiivset vaadet tulevikku? Mida saaksime õppida selles asjas Pauluselt?
1. HINNAKEM AJA VÄÄRTUST!
Paulus jõudis oma elus teha ära nii palju head ja kasulikku, sest ta oskas hinnata aega ja seda õigesti kasutada. Nii kutsub ta korduvalt oma lugejaidki üles pidama "aega kalliks" (Kol.4,5; Ef.5,16).
Kuidas me väärtustame aega? Milline väärtus on ühel aastal? Küsige õpilaselt, kes jäi klassikursust kordama. Milline väärtus on ühel kuul? Küsige emalt, kelle laps sündis enneaegu. Milline väärtus on ühel nädalal? Küsige nädalalehe toimetajalt. Milline väärtus on ühel päeval? Küsige inimeselt, kes jäi ilma tähtsast üritusest, mis ei kordu iial. Milline väärtus on ühel tunnil? Küsige kelleltki, kes on suremas ja ootab lähedast inimest, kes jääb hiljaks. Milline väärtus on ühel minutil? Küsige inimeselt, kes on jäänud maha lennukist või rongist. Milline väärtus on ühel sekundil või isegi sekundi murdosal? Küsige olümpiavõitjalt või sellelt, kes jäi napilt võidust ilma.
Sellel maailma-ajastul on meie aeg väga piiratud. Vähe on neid, kes elavad 100-aastaseks või üle selle. "Meie elupäevi on seitsekümmend aastat, ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat," teatab Pühakiri (Ps.90,10). Jumala käsutuses on igavik, aga patused inimesed ei saa kindlad olla 70-80 aastalegi! Paljude elu osutub tunduvalt lühemaks. Ja kui midagi on vähe, siis on selle hind kõrge. Vähe esinevate metallide – näiteks kulla – hind on kõrge; haruldaste metallide hind väga kõrge. Ka muid haruldusi hinnatakse väga kõrgelt. Seega peaks meie vägagi piiratud aeg olema kõrges hinnas. Me peaksime väärtustama seda kõrgelt ja väga mõistlikult kasutama.
Noored lapsed arvavad, et neil on aega palju käes ja sellepärast pole mingi probleem kulutada seda tundide viisi päevas arvutimänge mängides või sõpradega ringi hängides. Kuid aeg lendab – nagu ma ise olen kogenud – ja 14-aastasest poisist, kes oli terve kui purikas, on märkamatult saanud haigustega võitlev 64-aastane vanamees! Ja ma pean tõdema, et mu maine elu ongi peaaegu elatud! Seepärast pean ma, kui ma tahan olla mõistlik mees, kogu oma järelejäänud jõust ja väest pürgima "seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses." See oli Pauluse lootus tulevikule, see on minu tulevikulootus ja see peaks olema ka sinu eesmärk – tagada endale Jumala armuannina (Rom.6,23) igavene elu Taevariigis. Selle üürikese, piiratud aja mõistlik kasutamine tasub end ära, sest selle eest antakse meile terve igavik – ja mitte siin patuses maailmas, vaid uueksloodud Maal, kus elab "õigus, rahu ja rõõm" (Rom.14,17).
Nagu juba mainitud, pole meile kellelegi siin ilmas tagatud isegi mitte need 70 või 80 aastat. Elu on ülimalt habras ja võib puruneda igal hetkel. Kasutagem siis oma aega mõistlikult, seni kui meil seda veel on. Jumal ütleb: "Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud päästepäeval!" Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!" (2.Kor.6,2). Meie päralt on käesolev hetk. See on Jumala and. Kasutagem seda targalt! Seepärast, "täna, kui te kuulete Tema häält, ärge paadutage oma südameid!", manitseb Paulus Heb.3,15.
2. ÄRME ELA MINEVIKU KÖIDIKUIS!
Paulus kirjutab: "Üht ma ütlen: ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees!"
Jumal on andnud meile võime meeles pidada. Kuid sinu mälu võib olla nii sinu sõber kui ka vaenlane! Sul võib olla meeles minevikust palju ilusaid mälestusi, kuid on oht, et sa pead meeles ka halbu asju. Kahjuks kipume me rohkem meenutama just neid negatiivseid läbielamisi ja nende taustal ennast haletsema. Võib-olla oli su elus hiljuti nn. "üleminekuaeg," – lapsed "lendasid" pesast välja, või sa kaotasid töö, või läksid pensionile või suri abikaasa – või juhtus muud ebameeldivat, valusat või isegi traagilist? Võib-olla sai patt sind kätte ja sa vaevled süütundes? Sellised asjad võivad hoida meid mineviku vangis ja teha väga õnnetuks.
Ka Paulusel oli minevikus ebameeldivaid kogemusi. Talle oli juhtunud palju ebameeldivaid asju. Ta oli kannatanud palju ülekohut. Paljud sõbrad olid ta maha jätnud. Kuid kõige enam vaevas teda süütunne oma pattude pärast, sest ta oli taga kiusanud Jumala kogudust. Ta mõtleb seda täiesti tõsiselt, kui kirjutab Timoteosele, et "Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast mina olen suurim" (1.Tim.1,15). Kuid ta palus oma patud andeks ja otsustas: "Ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees!" Ta otsustas mitte end praadida mineviku tulistel sütel. Ja sama targa otsuse võime teha ka meie, Jumala abiga muidugi.
3. SEADKEM OMA ELUS KORDA PRIORITEEDID!
Paulus kirjutas: "Üht ma ütlen [ehk: minu jaoks on kõige olulisem see ÜKS asi]: ... ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses." Paulus tegeles oma elus mitme asjaga, ka peale dramaatilist pöördumist ja apostliks saamist. Ta valmistas telke. Ta pidas jutlusi. Ta korraldas misjonireise. Ta rajas kogudusi. Ta õpetas välja misjonitöölisi ja kogudusevanemaid. Ta kirjutas kristlastele manitsevaid, julgustavaid ja õpetlikke kirju. Ta isegi parandas haigeid. Kuid ta tunnistab, et minu elu esimeseks prioriteediks on pürgida "seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses." Tema elu tähtsaimaks asjaks oli austada Jumalat ja teha Tema tahtmist.
Kord pidas üliõpilastele loengut üks ekspert aja õige kasutamise küsimuses. Loengu lõpus ütles ta: "Hästi, nüüd on aeg kontrollida, kas te saite asjast õigesti aru." Ta seadis nende ette lauale suure laia suuga klaaspurgi ja hakkas sellesse paigutama suuri kive. Olles sobitanud hoolikalt kohale kaksteist kivi ja kui oli selge, et rohkem neid sinna enam ei mahu, küsis ta tudengitelt: "Kas purk on täis?"
"Jah, purk on täis," vastasid kõik nagu ühest suust.
"Kas tõesti?" küsis õppejõud ja, tõstnud lauale kausitäie jämedat kruusa, hakkas seda sobitama suurte kivide vahele, purki kergelt raputades. Kui kruus oli täitnud kõik tühjad vahed, küsis ta jälle üliõpilastelt: "Kas purk on täis?"
"Vist mitte," julges vastata üks tudeng.
"Tubli!" vastas õpetaja, ja, tõstnud lauale kausi liivaga, täitis sellega kõik vahed kivide ja kruusa vahel. Kui rohkem liiva enam sisse ei läinud, küsis ta jälle tudengitelt: "Kas purk on täis?"
"Ei!" vastasid kõik kooris.
"Õige," ütles õppejõud ja, võtnud välja veekannu, valas vett purki seni, kuni see oli kaelani täis. Siis küsis ta klassilt: "Mida see meile õpetab?"
Üks agar üliõpilane tõstis käe ja vastas: "See õpetab meile, et ükskõik kui täis on su päevakava, võid sa hea tahtmise juures alati sinna midagi juurde lisada."
"Vale!" vastas õpetaja. "See illustratsioon õpetab meile hoopis seda, et kui me ei alusta oma päevakava täitmist suurte asjadega, ei mahu need meie päeva iial!"
Me peame alustama oma päevakava ja aastakava ja elukava koostamist kõige suuremate, kõige tähtsamate asjade paika panemisega. Vastasel juhul ei leia me nende jaoks lihtsalt ruumi! Väikeseid, vähem olulisi asju võib alati lisada, kuid peamised asjad tuleb paika panna kõige enne! Seda me nimetame oma elus prioriteetide paikapanemiseks. Esimesed asjad esimesele kohale ja teised asjad teisele kohale.
Mis on need esimesed asjad, need suured kivid, mis tuleb asetada igasse meie päeva kõige esmalt? Jeesus ütles Mäejutluses – Mat.6,33: "Otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust," lisades julgustavalt, "siis seda kõike [mida te veel siin maa peal vajate] antakse teile pealegi!" Meie esimene asi peaks olema teha Jumala tahtmist. Aga et seda tunda, tuleb esimeste asjade hulka seada ka Piibli uurimine ja palve, Jumalaga elav suhtlemine. "Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks?" ütles Jeesus (Mat.16,26).
Jumala asjade esikohale seadmine on meie eneste huvides, sest sellega me näitame, et võtame vastu Jeesuse pakutud lunahinna meie pattude eest, mis on meie ainus lootus patuvõlast vabanemiseks.
Lugu räägib vanast kerjusest naisest, keda majaperemees ähvardas korterist välja visata, kuna tal polnud raha üüri maksmiseks. Tal oli veel vaid üks küünal, mille leegi kohal ta soojendas külmal õhtul oma käsi. Kuulnud uksel koputust, ei julgenud ta minna seda lahti tegema, kartes, et peremees tuleb teda välja ajama. Nii kustutas ta ruttu küünla ja istus vaikselt pimedas – oodates, millal koputaja lahkub. Kaks nädalat hiljem sai ta teada, et tema uksele oli koputanud ta vana sõber, kes oli sõitnud kaugelt kohale, et tuua talle üüri maksmiseks raha. Ja kurvalt lahkunud, leidmata sisselaskmist.
Kui paljud inimesed on kuulnud oma südame uksel sõbra Jeesuse koputust, kes tahab siseneda, et maksta nende patuvõla ja teha nad õnnelikuks! Aga nad on ignoreerinud Tema koputust, teinud näo, nagu nad ei kuuleks seda, peitnud end Tema eest, arvates Ta olevat kurja Isanda. Kuid Jeesus on armastav Päästja ja Talle tasub alati avada uks. Veel enam: just Tema on see, keda tasub seada oma elus esikohale. Jeesus kõige enne ja kõik teised asjad selle järel. Tehkem see otsus enne, kui see uus aasta muutub vanaks!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv