Andestus mustadeks päevadeks
05.07.2003 - (1752)

Mõned inimesed elavad n.ö. peost suhu — kas siis kuust kuusse või koguni päevast päeva! Enne palgapäeva või pensionipäeva on nad sageli sunnitud laenama, et ots-otsaga toime tulla. Teised inimesed eelistavad omada mõningast tagavara, et ise ilusti sujuvalt toime tulla. Kolmandad on eriti ettevaatlikud ja ettenägelikud; nad on varunud üht-teist ka n.n. mustadeks päevadeks, et ka haiguse, õnnetuse või ajutise töötuse puhul mitte hätta jääda. Ameeriklased nimetavad seda "vihmase päeva fondiks."

Me mõistame, et mustadeks päevadeks võib varuda raha, toiduaineid, kütust ja muud sarnast. Kuid mustad päevad võivad saabuda ka teistsugused; need võivad saabuda ka meie vaimulikus elus — ja seal võivad need olla eriti mustad! Me võime eksida, patustada väga rängalt; kas võib meil sellisteks mustadeks päevadeks olla valmis ka andestus?

On see ketserlik mõte? Kas lõhnab see keskajast tuntud indulgentside järele? Kas sarnaneb see patukustutussedelite omamisele, mis tõotavad andestust ka tulevikus tehtavatele pattudele?

Kui see oleks midagi, mida me võime osta või ära teenida, siis kindlasti. Aga kui see oleks Jumala and, mis on meie jaoks valmis pandud n.ö. meie mustadeks päevadeks, siis pole selles midagi ketserlikku. Ja mida ma tahan täna Pühakirja valgel rõhutada — see andestus mustadeks päevadeks on olemas! Eriti selgelt paistab see silma Peetruse kogemusest. Pühakirjast loeme — Mrk.14,27-31:

"Ja Jeesus ütleb neile: "Te kõik taganete minust, sest kirjutatud on: ma löön Karjast ja lambad pillutatakse! Aga pärast oma ülestõusmist ma lähen teie eele Galileasse."

Siis Peetrus ütleb Temale: "Kui ka kõik Sinust taganevad, siis mina mitte!"

Jeesus ütles talle: "Tõesti ma ütlen sulle, täna, sellel ööl, enne kui kukk on kaks korda laulnud, salgad sina mind kolm korda!"

Aga tema ütles veel eriti: "Kui ma Sinuga peaksin ka surema, ei salga ma Sind mitte!""

Päris kuke lauluni jäi veel pisut aega, kuid juba siin kuulsime me Peetrust otsekui kukke uhkelt kiremas: "Mina ei salga Sind mitte. Kui ka kõik teised jüngrid Sinust taganevad, Sind maha jätavad või Sinust lahti ütlevad, siis mina mitte!" Aga mida ütles Jeesus — peale selle, et jüngrid kõik taganevad Temast ja et Peetrus Teda salgab? Kas panime tähele peale selle hoiatuse ka veel tõotust? On hea, kui me hoiatusi tähele paneme, kuid ärme iial kaotame silmist tõotusi — just nendest me elame, just need aitavad meil tõusta peale langemist, üle elada meie musti päevi!

Jah, Jeesus ütles: "Teie kõik taganete minust ja Peetrus salgab mind kolm korda," kuid Ta lisas: "Aga pärast oma ülestõusmist ma lähen teie eele Galileasse." S.t. teie jätate küll mind maha, aga mina ei jäta teid maha — ma lähen teie eele Galileasse ja ootan teid seal. Ma soovin teiega taas kohtuda. Ma olen juba ette andestanud teile teie nõtruse. Ja kuna Ta oli eraldi ennustanud Peetruse salgamist, siis andis Ta ka eraldi tõotuse Peetrusele — Luk.22,32: "Mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei lõpeks, ja kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi!"

Peetrus polnud veel Jeesust salanud — ja tal polnud mitte mingit soovi ega kavatsust Teda salata — aga Jeesus, kes teadis ette, et Peetrus selliselt rängalt langeb, oli juba tema eest palunud ja talle andestanud! Ta teadis, et Peetrus selle peale pöördub ja on võimeline isegi kinnitama oma vendi!

Näete, Peetrus sai Ketsemanis Jeesuselt kinnituse, et tal on varuks andestus mustadeks päevadeks. Peetrus oli öelnud Jeesusele: "Kui ka kõik Sinust taganevad, siis mina mitte!" Jeesus aga oli sisuliselt öelnud Peetrusele: "Kui ka sina minust taganed, siis ometi ei hülga mina sind! Ma olen sinu eest palunud; ma olen sulle andestanud. Ära seda unusta!"

Siis saabusid Jeesuse kinnivõtjad. Peetrusel oli puusal mõõk; ta haaras selle ja lõi ära ülempreestri sulase kõrva. "Jätke sellega!" käskis Jeesus. Seejärel kadusid pea kõik jüngrid ööpimedusse. Peetrus aga ilmutas mõningat julgust ja järgis Jeesust ülempreestri hoovi. Seal kuulis ta eemalt pealt Jeesuse ülekuulamist. Jeesus talus seda väga vapralt. Aga kui seal hoovis läks Peetruse ülekuulamiseks, kui üks tüdruk hakkas esitama talle lihtsaid küsimusi, sulas Peetruse julgus ja ta salgas Jeesuse kolm korda, viimane kord koguni vandega!

Seejärel kohtusid nende pilgus — ja Peetrusele meenus Jeesuse ennustus tema salgamisest! Haarates kinni peast, tormas ta välja ülempreestri hoovist. Ta oli enda peale lõpp vihane — tagus endale vastu pead, vastu rinda ja vastu puusi. Seal sattus ta pehme liha asemel kõvale metallile — mõõk! Kui kergesti oleks nüüd võinud järgneda enesetapp — eriti sellise impulsiivse mehe puhul, nagu Peetrus! Ta ei suutnud täita oma tõotust. Ta ei suutnud kaitsta oma Issandat. Selle asemel ta hoopis salgas Tema — koguni kolm korda — ja veel vandega! Jeesus mõisteti surma, miks peaks tema elama! Ja kuidas ta saakski elada pärast seda, mida ta on teinud?

Siis aga hakkas käima mälulint, mis oli vahepeal justkui seiskunud, ja talle meenusid Jeesus sõnad: "Aga pärast oma ülestõusmist ma lähen teie eele Galileasse." Ma ootan teid; ma ei ole teid hüljanud; ma igatsen teie järele. Ja Peetrus, "ma olen sinu eest palunud, et su usk ära ei lõpeks, ja kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi!"

Jeesus on mulle juba ette andestanud, Ta on minu eest juba ette palunud! Ta teadis, et ma langen, aga sellegipoolest soovis ta mind jälle näha ja usaldas mulle sellise püha ülesande! Milline arm!

Ma mõtlen, oleks ka Juudasel olnud varuks selline andestus mustadeks päevadeks, ei oleks ta end meeleheites üles poonud! Aga miks tal see puudus? Ilmselt tulenes see tema puudulikust vahekorrast Jeesusega. Ta ei olnud avanud Jeesusele siiralt kogu oma südame ja nii ei olnud ta valmis oma elu mustadeks päevadeks.

Mitte meie patud, olgu need kui tahes suured, et hoia Jumalat meile andestamast, vaid meie ebasiiras süda ei luba endasse salvestada andestust mustadeks päevadeks! Aga need, kes armastavad Jumalat ja teenivad Teda siirast südamest, kes patustamise puhul vihkavad iseennast, võivad teada, et Jeesus on oma tõotuste läbi varunud ka neile andestuse mustadeks päevadeks. Neil pole tarvis meelt heita. Nad teavad, et kuigi nad on patu läbi ajutiselt lahutatud, igatseb Jeesus nendega taas kohtuda; Ta on nende eest palunud ja neile andestanud!

Ja lõpuks — on ju kogu andestus meie jaoks ette varutud — Kolgatal! Kolgatal maksti meie pattude võlg! Kõikide pattude eest on hind makstud! Kõik on andestatud! See andestus rakendub meile vastavalt meie vajadusele — ja vastavalt meie usule. Ärme siis iial kahtleme Jumala tõotuses meile andestada kõik meie patud. Ärme iial kahtleme, et Jumal on meile varunud andestuse meie mustadeks päevadeks! Jumal on selle meile varunud — ainult võtkem see usus vastu!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv