Püha Vaimu töö II
06.06.2015 - (1188)

George Vandeman on öelnud: "Kui mul oleks võimalus rääkida inimesega vaid üks kord, siis ma räägiksin Pühast Vaimust." Kui sinul oleks vaid üks võimalus rääkida inimesega, millest sina räägiksid? Sa oled usklik inimene; millest või kellest sa räägiksid? Kui sageli on meil vaid üks võimalus rääkida mõne inimesega – me tavaliselt ei mõtle sellele, me tavaliselt ei mõtle nii – ja just seepärast võibki see jääda viimaseks kõneluseks! Me ei valinud õiget teemat, kuna ei pidanud seda nii tähtsaks kui viimast kõnelust!
Pühakiri ütleb – Mat.24,45.46: "Kes on nüüd ustav ja mõistlik sulane, kelle ta isand on pannud oma pere üle neile rooga andma õigel ajal? Õnnis on see sulane, keda ta isand tulles leiab nõnda tegevat!" Sõbrad, tänapäeva maailm on haige ja on suur kunst anda igaühele just temale vajalikku toitu. See, mis võib ühele olla toit, võib teisele osutuda mürgiks! See käib eriti vaimuliku toidu kohta. Milline toit aga sobiks igaühele; mida võiks ka igale tundmatule pakkuda? Vandeman valis selleks ühe igavese tõe – tõe Kolmainsuse kolmandast Isikust, Pühast Vaimust. Miks? Sest Püha Vaim on tänapäeval niisamuti "Jumal meiega" nagu Kristus oma maise elu päevil. Jumala Püha Vaim elab ja kõnnib Jumala esindajana täna siin maa peal. Ja apostli üleskutse käia "Vaimu järgi" (Rom.8,4) tähendab sedasama, mis Jeesuse kutse: "Käi minu järel" (Luk.14,27) ehk "Järgi mind" (Mat.8,22).
Kui palju tähendas Jeesus jüngritele? Kuidas nad Teda hoolega järgisid? Kuidas nad panid tähele iga Tema sõna? Meil ei ole õigust omistada Pühale Vaimule vähemat tähelepanu, lugupidamist ja austust. Tema on esimene lüli, kes ühendab meid taevaga – ja kui see katkeb, võivad tagajärjed olla saatuslikud...
Täna räägime Püha Vaimu tööst. Jeesus ütles – Joh.16,8: "Ja kui Ta tuleb, siis Ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta." Jeesus räägib siin Pühast Vaimust kui märguandjast. See on Tema esimene töö iga inimese juures. Ja mille suhtes Ta annab märku või toob selguse? Kõigepealt patu suhtes. Patutundmisele tulek on Püha Vaimu töö.
Inimesed mõistavad pattu mitmeti. Mõni inimene ei pea midagi patuks. Isegi mõni uskmatu inimene võib vaadata sulle siiralt otsa ja öelda: "Mina ei ole mingit pattu teinud!" Jeesus aga ütles, et juba see on patt, "et nad ei usu minusse" (Joh.16,9). Ja sellest tegelikult kõik teised patud lähtuvadki!
Jah, mõned ei pea midagi patuks. Teised peavad patuks pahategu inimese vastu. Nad ütlevad: "Asutuselt või riigilt võib varastada, aga mitte inimeselt." On inimesi, kes peavad patuks ka looma väärkohtlemist. Isegi usklike hulgas ei ole arusaamine patust ühesugune. Paljud neist püüavad pattu mõista mõne Piiblis leiduva patudefinitsiooni kaudu, näiteks – 1.Joh.3,4: "Igaüks, kes pattu teeb, teeb ka seda, mis on käsu vastu; ja patt on see, mis on käsu vastu." Patu iseloomustamiseks loetakse Heb.9,22: "Ilma verd valamata ei ole (pattude) andeksandmist olemas." Edasi tsiteeritakse Ristija Johannese tuntud sõnu – Joh.1,29: "Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!" Sellega minnakse lähemale patu mõistele – selle tõsidusele ja kohutavusele. Patu mõistmiseks võib Piiblist lugeda veel terve rea kirjakohti, mis paljastavad patu alguse, avavad lunastusplaani ning sellega ka patu olemuse. Jah, lugedes Piiblit, võib inimene saada teada, MIS on patt, kuid PATUTUNDMISELE saab inimest tuua vaid Püha Vaim! Teadmised patust – ka KÕIK teadmised patust – pole veel patutundmine! Meile võib olla selge patu koht lunastusplaanis, kuid mitte patu koht meie elus! Patutundmine on südame, hinge seisund, mis pole saavutatav õppimise teel. See pole lihtsalt TEADMINE, vaid TUNDMINE ning see eeldab kogemust Püha Vaimu juhtimisel.
Vaatame Jeesusele, sellele Püha Vaimuga ristitud Inimese Pojale, kes võttis enda peale meie patud. Vaatame, kuidas Püha Vaim andis Talle TUNDA patu koledust. Vaatame Teda Ketsemanis. Mis sundis Teda kummarduma ahastavas palves "silmili maha" (Mat.26,39)? Mis sundis Teda "vabisema ning suurt õudsust tundma" (Mrk.14,33)? Miks oli Ta "hing ... väga kurb surmani" (Mrk.14,34)? Evangelist Luukas kirjutab – Luk.22,44: "Ja heideldes raskesti, palvetas Ta veel pinevamalt; ja Tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale." Miks? Nii õudne kui Tema ees seisev füüsiline valu ja surm ka ei olnud, kohutas Teda miski veel enam – patt! Ta tundis patu koledust!
Vaatame Teda Kolgata ristil. Mis sundis Teda hüüdma – Joh.19,28: "Mul on janu!" ja – Mat.27,46: "Mu Jumal! Mu Jumal! Miks Sa mind oled maha jätnud?" Seda tegi patt! Prohvet Jesaja kirjutab – Jes.59,1.2: "Vaata, Jehoova käsi ei ole päästmiseks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt, vaid teie süüteod on teinud vahe teie ja teie Jumala vahele, teie patud varjavad Tema palge teie eest, sellepärast Ta ei kuule!" Jeesus mõistis, Jeesus tundis, mis on patt!
Kas meie teame, mis on patt? Kas me oleme tulnud patutundmisele? Millal me veetsime oma elu Ketsemani öö? Millal me hüüdsime ristil: "Mu Jumal! Mu Jumal! Miks Sa mind oled maha jätnud?" Millal me surime vaimus vanale elule, et Jumal sai meid üles äratada uuele elule – lapseliku, siira, lihtsa, otsekohese Jumala lapsena, kes "ei käi liha järgi, vaid Vaimu järgi" (Rom.8,4)? Mõni ütleb, et meilt seda ei nõuta: Jeesus on kord seda tundnud ja läbi elanud meie eest. Jah, Jeesus on teinud lõputult palju meie eest ja meie heaks, kuid Paulus kirjutab – Rom.6,3-8: "Või te ei tea, et nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud Tema surmasse? Me oleme siis surmasse ristimise kaudu ühes Temaga maha maetud, et otsekui Kristus on surnuist üles äratatud Isa au läbi, nõnda meiegi käiksime uues elus. Sest kui me oleme kasvanud ühte Tema surma sarnasusega, siis saame üheks ka Tema ülestõusmise sarnasusega, kuna me seda teame, et meie vana inimene on ühes Temaga risti löödud, et patuihu kaotataks, nõnda et me enam ei orjaks pattu; sest kes on surnud, see on õigeks mõistetud patust. Aga kui me ühes Kristusega oleme surnud, siis usume, et me ühes Temaga saame ka elama." Selle teksti märksõna on "ühes Kristusega." Muidugi teeme me need kogemused ühes Kristusega Vaimus – jah, Püha Vaimu juhtimisel! See on uussünd, mis on Püha Vaimu töö meie sees. Ükski inimene ei sünni tõeliselt uuesti enne, kui ta on hakanud mõistma ja tundma patu tõelist olemust; kui ta on ahastanud koos Kristusega ja surnud koos Kristusega. Alles sellele järgneb ülestõusmine uuele elule koos Kristusega.
Kui palju inimesi ootab tänapäeval asjatult isiklikku Nelipühi, kuna neil puudub isiklik Ketsemani ja Kolgata kogemus! Teadmisest, mis on patt, on üksi vähe, meil tuleb pattu tunda – elada koos Kristusega läbi tõde, et "surm on patu palk," või me elame selle läbi ükskord igavikus ja seda üksinda! Jüngrid olid hästi informeeritud, hästi õpetatud, kuid me leiame neid vaidlemas ülemises toas veel enne leivamurdmist selle üle, kes neist on suurem. Nad ei mõistnud veel tõeliselt patu olemust ega tundnud vajadust lunastuse järele. Kui nad aga olid koos Meistriga elanud läbi Ketsemani ja Kolgata sündmused, olid nad hiljem ülemises toas koos "alati ühel meelel" (Apt.1,14). Peale isiklikku Kolgatat on kõigil ühesugused huvid ja eesmärgid ning see tagab ka erinevate iseloomude juures üksmeele. Ja alles siis järgneb Nelipühi. See on juba Püha Vaimu eriline töö uskliku inimesega, valmistades teda ette teenimiseks.
Me ootame Hilist Vihma? Kas see ongi see Nelipühi? Ei, Meie isiklik Nelipühi peab toimuma enne. Aga enne isiklikku Nelipühi vajame isiklikku Kolgata kogemust, ja enne isiklikku Kolgatat isiklikku Ketsemani! Kõik see on Püha Vaimu töö! Esmalt annab Ta märku (Ketsemani), siis puhastab (Kolgata), seejärel täidab (Nelipühi) ja lõpuks valab üle (Hiline Vihm).
Palugem siis Püha Vaimu, avades Talle kogu oma südame. Julgustuseks loeme – Luk.11,5-13: "Ja Ta /Jeesus/ ütles neile: "Kellel teie seast on sõber ja ta läheks südaöösel ta juurde ja ütleks temale: sõber, laena mulle kolm leiba, sest mu sõber on teelt tulnud mu juurde ja mul ei ole, mida talle ette paneksin! Kas tema peaks toast vastama ning ütlema: ära tee mulle tüli, uks on juba lukus ja mu lapsukesed on minuga voodis; ma ei või üles tõusta sulle andma!? Ma ütlen teile, kui ta üles ei tõuseks ja talle ei annaks, sellepärast et ta on tema sõber, siis tõuseks ta ometi üles tema pealekäimise pärast ning annaks talle, niipalju kui talle vaja.
Ka mina ütlen teile: paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse. Ent missugune isa on teie seas, kellelt poeg palub kala, et ta annaks sellele kala asemel mao? Või kui ta palub muna, ta annaks talle skorpioni? Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad.""

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv