.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (5991)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Alasti!
07.03.2009 - (1180)

Mat.25,31-46: "Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid Temaga, siis Ta istub oma aujärjele; ja siis kogutakse Tema ette kõik rahvad, ja Ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja Ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele. Siis Kuningas ütleb neile, kes on Ta paremal käel: "Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest! Sest mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu; ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis, ja te tulite mu juurde."
Siis vastavad õiged Temale: "Issand, millal me nägime Sind näljasena ja söötsime Sind, või millal janusena ja jootsime Sind? Millal me nägime Sind võõrana ja võtsime Sind vastu, või alasti ja riietasime Sind? Millal me nägime Sind haigena või vangis ja tulime Su juurde?"
Siis vastab Kuningas ja ütleb neile: "Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!" Siis Ta ütleb ka neile, kes on vasakul käel: "Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele! Sest mul oli nälg, ja te ei andnud mulle süüa; mul oli janu, ja te ei jootnud mind; ma olin võõras, ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti, ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vang, ja te ei tulnud mind vaatama."
Siis vastavad ka need Temale: "Issand, millal me nägime Sind näljas või janus või võõrana või alasti või haigena või vangis, ja ei ole Sind teeninud?"
Siis Ta vastab neile nõnda: "Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes ei ole teinud ühele nende vähemate seast, seda te ei ole minulegi teinud." Ja need lähevad igavesse karistusse, aga õiged igavesse elusse!"
Täna pöörakem eriliselt tähelepanu sõnadele: "Ma olin alasti, ja te riietasite mind... ma olin alasti, ja te ei riietanud mind!"
Alasti! Keegi nägi unes, kuidas ta valmistus suureks peoks. Ta veetis tunde enda pesemiseks ja parimasse korda seadmiseks. Ta proovis ära kõik riided ja jalatsid ning valis välja parimad. Enne kodust väljumist heitis ta veel ühe pika pilgu peeglisse, veendumaks, et kõik on tipp-topp. Ta istus autosse ja laskis end sõidutada kohta, kuhu olid kogunenud kõik linna tähtsad inimesed aasta suurimale peole. Lähenedes pidusaali uksele, nägi ta selle peegelsiledal pinnal enda peegeldust. See oli täiuslik. Ta avas ukse ja sisenes. Üksteise järel pöördusid inimeste pilgud tema poole ja nende suud kukkusid lahti. Saali tekkis hauavaikus, kõik olid sõnatud ja vaatasid üksisilmi teda. "Vau," mõtles ta "ma pean nägema välja parem, kui ma arvasin." Ta liikus edasi ja kõik silmad järgisid teda. Ta jõudis järeldusele, et vaatepilt peab olema suurepärane. Ta soovis ka ise ennast imetleda ja nii vaatas ta allapoole – ning nägi seda, mida nägi ta ema teda sünnitades: ta oli täiesti alasti!
Elus on asju ja olukordi, mis panevad meid tundma end ebamugavalt. Üks neist on alastiolek. Meil on väga piinlik, kui keegi näeb meid alasti. Ma usun, et meie unenägija ärkas selle ehmatuse peale kohe üles ja oli õnnelik, et see oli vaid uni!
Kuid Piibel viitab paljudele inimestele, kes mitte unes, vaid tegelikkuses leidsid end alasti olevat või keda tabati alasti olevaina! Juba meie esimesed esivanemad Aadam ja Eeva leidsid end ühel hetkel alasti. Ja nad häbenesid ning katsid end viigilehtedega ja peitsid end Eedeni puude varju. Huvitav, kes neile õpetas, et alasti olla pole õige. Ilmselt on see teadmine Jumala poolt inimesse programmeeritud juba loomisel.
Sõna "alasti" esineb meie Piiblis 49 korda. Enamus juhtudel on see seotud häbi, alandamise ja vahel ka hooruse ja rüvedusega.
Üks juhtum räägib noormehest, kellelt tõmmati seljast ta ainus riie ning kes põgenes alasti. See oli peale seda, kui Jeesus oli Ketsemanis arreteeritud ja kõik jüngrid olid Ta maha jätnud. Evangelist Markus kirjutab – Mrk.14,51.52: "Ja üks noor mees järgis Teda; sel oli linane riie seljas paljal ihul; ja nad võtsid ta kinni. Aga tema jättis linase riide maha ja põgenes ära alasti."
Kes oli see noormees? Paljud piibliuurijad arvavad, et see võis olla selle evangeeliumi autor Markus ise, kes ei maini oma nime, sest ta häbenes tõsiasja, et ta kartis ja põgenes ning kes tundis suurimat piinlikkust selle üle, et ta tegi seda alasti! Kas sina levitaksid informatsiooni selle kohta, et teised nägid sind alasti jooksmas?
Kuid läheme nüüd ajas tagasi ja peatume prohvet Jesaja juures. Jesaja raamat on Piibli üks suurepärasemaid raamatuid ja Jesaja ise üks suurimaid prohveteid. Ta on hästi tuntud oma prohvetikuulutuste poolest Messia kohta ja pole ime, et kuulus helilooja Händel sai oma oratooriumi "Messias" loomiseks palju inspiratsiooni just sellest raamatust, alustades oma teost Jes.40,1 sõnadega: "Trööstige, trööstige!" Ja kes ei tunneks Jesaja raamatu 53. peatükki kannatavast Sulasest, mis on üks eredaim ja selgeim prohvetikuulutus Lunastajast Jeesusest! Prohvet Jesajat tsiteeritakse Uues Testamendis üle üheksakümne korra – rohkem kui ühtegi teist prohvetit.
Kuid ühest asjast Jesaja kohta ei räägita nii palju ja võib-olla mõni meist isegi ei tea seda – et ta leiti kõndimas mööda Jeruusalemma linna alasti, ja seda järgimööda kolm aastat (Jes.20,3)! Mis on kõige hämmastavam selle juures – Jumal ise käskis tal seda teha (Jes.20,2)! Jesaja polnud nii vaene, et tal poleks olnud riideid selga panna; ka ei kaotanud ta mõistuse, nagu juhtus Nebukadnetsariga, kes elas looma moodi 7 aastat. Miks käskis Jumal tal teha sellist sündsusetutu asja, mille kõrval Hooseale antud käsk armastada abielurikkujat naist tundub üsna lihtsa ülesandena? Mida õpetavad meile Piibli aruanded alasti inimestest?
Kui Jumal käskis Jesajal kõndida Jeruusalemma tänavail alasti kolm aastat, siis oli selleks oma põhjus. Jumal ei tee iial midagi ilma põhjuseta. Läbi ajaloo on Jumala rahvas paistnud silma kangekaelse, tõrksa rahvana, keda on olnud väga raske juhtida ja õpetada tegema Jumala tahtmist. Seepärast on olnud aegu, mil Jumal on pidanud tegema drastilisi asju, et püüda oma rahva tähelepanu. Jesaja oli koos teiste Jumala prohvetitega kuulutanud ette Jeruusalemma langust. Kuid Jumala rahvas arvas, et neil pole tarvis millegi pärast muretseda, sest neil on leping Jumalaga ja seepärast on nad võitmatud.
Jesaja aga ennustas, et nad viiakse Jeruusalemmast vangi alasti ja paljajalu. Kuidas? Käies ise mööda linna alasti kolm aastat! Inimesed pidid seda tähele panema! Iga päev, kui nad seda alasti prohvetit nägid, pidi neile meenuma tema sõnum, et Jeruusalemm vallutatakse ja nad viiakse vangi alanduses.
Kui tänapäeval tuleks keegi meie kirikusse iga nädal alasti ja kuulutaks, et ühel päeval võetakse meid kõik alasti, pekstakse ja viiakse vangi, siis me kindlasti paneksime seda tähele ja tänaksime seda armast alasti inimest... On nii? Tegelikult me saadaksime ta hullumajja ja püüaksime unustada selle intsidendi nii kiiresti kui võimalik!
Sellepärast ärme oota, et Jumal tegutseks tänapäeval täpselt nii, nagu ta tegutses Jesaja ajal. Tal on erinevaid viise oma sõnumi edastamiseks tänapäeval, võrreldes Jesaja või Hoosea ajaga. Selle asemel, et omada üksikuid prohveteid kogu maal, on tal palju käskjalgu, sõnumitoojaid. Paulus kirjutab – 2.Kor.5,20: "Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!" Jumala armastuse hea sõnumi levitamine lasub meie õlgadel!
Kahjuks on kristlaskonnas liiga palju neid, kes ei saa aru, et meie oleme Jumala saadikud, Tema tunnistajad kõiges, mis me teeme ja kõikjal, kus me oleme või kuhu läheme. Inimesed ütlevad, et nad ei suuda tunnistada. See on neile liiga raske. See paneb neid tundma end ebamugavalt. See seab nad piinlikku olukorda. Pealegi pole selleks lihtsalt aega. On tarvis töötada ja teenida.
Meil pole aega. Meil on ebamugav. Meil on piinlik. Ja me keeldume täitmast Jeesuse käsku Apt.1,8: "Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!" Kas Jumalal oli mugav saata oma armas Poeg sellesse kurja maailma? Kas Jeesusel oli mugav võidelda välja sinu lunastus? Jumal leidis selleks aega. Jeesus leidis selleks aega. Sind päästes rippus Jeesus ristil alasti! Kui piinlik! Milline häbi!
Aga sina häbened Temast tunnistamast. Kas pole mitte Jeesusel tuline õigus öelda – Mrk.8,38: "Kes häbeneb minu ja mu sõnade pärast selles abielurikkujas ja patuses tõus, selle pärast häbeneb ka Inimese Poeg, kui Ta tuleb oma Isa auhiilguses ühes pühade inglitega!"
Ma olen kindel, et Jesaja tundis end üsna ebamugavalt, kui ta end alasti võttis ja hakkas selliselt käima mööda Jeruusalemma tänavaid. Meiegi tunnistamine võib meile valmistada ebamugavusi. Meid võidakse pilgata, meie üle võidakse naerda ja naljagi heita. Kuid lohutagem end sellega, et korralikult riides tunnistamine on ikkagi nõks kergem kui kõndida mööda linna kolm aastat alasti. Kui hea on Jumal, et Ta meilt seda ei nõua!
Tegelikult ei nõua Jumal meilt midagi! Ta lihtsalt ootab, et me Temast häbenemata tunnistaksime. Sest selleks oleme me kutsutud. "Teie olete minu tunnistajad," ütleb Jumal selle sama prohvet Jesaja läbi, kes ei häbenenud tunnistada Temast alasti (Jes.43,10). Ja Paulus kirjutab – Rom.1,16.17: "Ma ei häbene evangeeliumi; sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele. Sest selles saab ilmsiks Jumala õigus usust usku, nõnda nagu on kirjutatud: "Õige elab usust!""
Kas oleme meie valmis samamoodi häbenemata tunnistama – oma eluga, välimusega, käitumisega ja kui vaja, ka sõnadega? Kas oleme valmis võtma end alasti, et alastiolijat riietada – rääkima siiralt oma kogemustest, mis võiksid aidata riietada teist Kristusega? Me siin "ohkame igatsedes, et kaetud saada taevase eluasemega," nagu kirjutab Paulus (2.Kor.5,2), kuid hoiatab järgmises salmis selle eest, "et meid kaetult kord ei leitaks alasti olevat" (s. 3).
Kui me ei riieta alastiolijat – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses – võidakse meid endid leida Jumala kohtu ees alasti olevat! Vaat see on alles piinlik! Ja see on kaotus, mida ei saa millegagi ega kunagi enam korvata! Selles kontekstis kõlab hoiatus Laodikea kogudusele – Ilm.3,17.18: "Sa ju ütled: ma olen rikas ja mul on vara küllalt ega ole mul midagi vaja. Ja sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti! Ma annan sulle nõu osta minult kulda, mis tules on puhastatud, et sa võiksid rikkaks saada, ja valged riided, et sa nendega riietuksid ja ei nähtaks sinu alastuse häbi, ja silmasalvi võida silmi, et sa näeksid."
Selles kontekstis kõlab ka hoiatus Piibli viimases raamatus – Ilm.16,15: "Vaata, ma tulen kui varas! Õnnis see, kes valvab ja hoiab oma riideid, et ta ei käiks alasti ja et ei nähtaks tema häbi."
Olgem siis valmis käima inimeste ees "alasti", et meid ei leitaks kord Jumala ees alasti!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv