Kuidas saan ma õigeks IX
08.03.2003 - (2057)

Eelmises osas me avasime Pauluse kirja roomlastele ja tutvusime selle esimese peatükiga. Peale julgustavat sissejuhatust, kus oli ära toodud ka evangeeliumi ehk hea sõnumi definitsioon, asus Paulus kirjeldama seda maailma, mida Kristus päästma tuli. Oi, kui raisku oli see läinud! Kogu jutt käis paganaist, meie mõiste järgi siis uskmatuist – ja ma ei imesta, kui mõni usklik mõtles oma südames midagi sarnast, mis on kirja pandud Luk.18,11.12: "Oh Jumal, ma tänan Sind, et mina ei ole nõnda nagu muud inimesed, röövijad, ülekohtused, abielurikkujad... Ma paastun kaks korda nädalas; ma annan kümnist kõigest, mis saan!"

Kui kalduv on inimene nägema teiste patte ja oma heategusid! Kui kerge on näha teise inimese eksimusi ja tema üle kohut mõista – unustades, et ka ma ise olen ekslik inimene! Ma olen küll usklik, kuid siiski ekslik ja vajan samuti Jumala armu! Ja kas minu patud on ikka väiksemad maailma inimeste omadest? Kas ma võin pidada end paremaks?

Just neile küsimustele vastab Rooma raamatu teine peatükk. Ja kuna meiegi peame end usklikeks, siis oleks hea tõele näkku vaadata ja tutvuda meid luuravate ohtudega. Samasuguse otsekohesusega, nagu on paljastatud maailma inimeste patte esimeses peatükis, on räägitud ka usklike pattudest teises peatükis. Ja me võime vaid arvata, kas Jumalal on meiega kergem kui n.ö. paganatega. Loeme selle peatüki algusest peale, peatudes aeg-ajalt kommentaarideks:

1. salm: "Sellepärast, oh inimene, kes kohut mõistad, ole sa kes tahes, ei ole sul mingit vabandust! Sest milles sa kohut mõistad teise üle, sessamas sa mõistad iseenese hukka; sest sina, kes teist hukka mõistad, teed ise sedasama!" Kahjuks teevad usklikud paljus sedasama, mida teevad uskmatud!

2. salm: "Aga me teame, et Jumala kohus tõepoolest tabab neid, kes sellesarnast teevad." Olgu nad uskmatud või usklikud.

3. salm: "Või mõtled sa, oh inimene, kes kohut mõistad nende üle, kes sellesarnast teevad, ja teed ka sedasama, et sa pääsed Jumala kohtu eest?" Loodad pääseda sellepärast, et oled usklik? Tühi lootus!

4. salm: "Või põlgad sa Tema helduse ja kannatlikkuse ja pika meele rohkust ega saa aru, et Jumala heldus sind ajab meelt parandama?" Jumal on sinu kui usklikuga olnud väga kannatlik, oodates sinult õiget meeleparanduse vilja.

Salmid 5-11: "Ent sa kogud enesele viha oma kangusega ja patustpöördumata südamega vihapäevaks ja Jumala õige kohtu ilmumiseks, kes igaühele maksab tema tegude järgi, neile küll igavest elu, kes head tehes püsivusega otsivad au ja kiitust ja kadumatut põlve, aga neile, kes on riiakad ja tõele sõnakuulmatud, aga sõnakuulelikud ülekohtule, viha ja raevu! Viletsus ning ahastus tuleb igale inimese hingele, kes kurja teeb, nii juudile esiti kui ka kreeklasele, aga au ja kiitus ja rahu igaühele, kes head teeb, nii juudile esiti kui ka kreeklasele! Sest Jumal ei tee vahet isikute vahel!" Pattude eest saavad ühtmoodi nuheldud nii uskmatud kui usklikud; kuid ka heade ja õigete tegude eest tasub Jumal kõigile ühtemoodi.

Salmid 12-16: "Sest kõik, kes ilma käsuta [ehk kirjutatud käsust teadmata] on pattu teinud [astunud üle neile südametunnistuse kaudu ilmutatud Jumala tahtest], lähevad ka hukka ilma käsuta [nende üle mõistetakse kohut neile paistnud valguse alusel]; ja kõik, kes käsu all on pattu teinud [kes tunnevad Jumala kirjutatud käsku], nende üle mõistetakse ka kohut käsu järgi; sest käsu kuuljad ei ole õiged Jumala ees, vaid käsu tegijad mõistetakse õigeks — sest kui paganad, kellel ei ole käsku [kes ei tea Piibli käsku], loomu poolest täidavad käsu nõudeid, on nad, ehk küll neil ei ole käsku, iseenestele käsuks ja näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende südametesse, kuna nende südametunnistus ühtlasi tunnistab seda ja nende mõtted isekeskis kas kaebavad nende peale või ka kostavad nende eest — sel päeval, kui Jumal kohut mõistab inimeste salajaste asjade üle Kristuse Jeesuse läbi minu evangeeliumi järgi." Näete, evangeelium on Jumala vägi, mis suudab päästa isegi need, kel pole olnud võimalust lugeda Jumala Sõna, kuid kes Jumalast äratatud südametunnistuse sunnil on teinud seda, mis on õige ja hea! Samal ajal noomitakse karmilt neid, kes teavad Jumala tahet, kuid ei tee selle järgi.

Salmid 17-24: "Ent kui sa nimetad ennast juudiks [ehk kristlaseks] ja loodad käsu peale ning kiitled Jumalast ja tunned Tema tahtmist, ja käsust õpetust saades katsud läbi, mis on kõige parem, ja pead ennast sõgedate teejuhiks, nende valguseks, kes on pimeduses, mõistmatute juhatajaks, alaealiste õpetajaks, kellel on käes täieks kujunenud tunnetus ja tõde käsuõpetuses; kuidas sa siis, kes teist õpetad, iseennast ei õpeta; kes kuulutad, et ei tohi varastada, ise varastad; kes ütled, et ei tohi abielu rikkuda, ise rikud abielu; kes pead ebajumalaid jäledaks asjaks, ise riisud pühamut; kes kiitled käsust, ise teotad Jumalat käsust üleastumisega? Pilgatakse ju Jumala nime teie pärast paganate seas, nõnda nagu on kirjutatud."

See on karm tõde ka enamus kristlaste kohta! Kõige hullem on see, et nad – nimetades end kristlasteks kuid mitte elades selle nime vääriliselt – teotavad sellega Jumalat ja annavad uskmatuile alust Jumala pilkamiseks! Selliselt on usklike patte Jumalal palju raskem taluda kui uskmatute patte ja pilget!

Selle peatüki viimased viis salmi aga näitavad, et usklikud võivad olla isegi suuremad üleastujad ja madalama moraaliga kui uskmatud – ja sel juhul pole usklik-olemisest midagi kasu!

Salmid 25-29: "Sest ümberlõikamisest [ehk kristlane-olemisest] on küll kasu, kui sa teed käsu järgi; aga kui sa oled käsust üleastuja, siis on sinu ümberlõikamine saanud eesnahaks. Kui nüüd ümberlõikamatu [uskmatu] peab käsu nõudmisi, eks siis tema eesnahka peeta ümberlõikamiseks? [Jumala silmis on ta nagu usklik.] Ja eks siis see, kes loomu poolest on ümberlõikamatu ja peab täiesti käsku, mõista kohut sinu üle, kes kirjatähe ja ümberlõikamise kaudu oled ometi käsust üleastuja? Ei ole ju juut [ehk kristlane] see, kes seda on välispidi; ega ole ümberlõikamine [näiteks ristimine] see, mis sünnib välispidi lihas, vaid juut [ehk kristlane] on see, kes seda on seespidi, ja südame ümberlõikamine on vaimus, mitte kirjatähes. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt."

Meie piiblikommentaarist (6BC 493) on lugeda Rom.2,24 kohta: "Juudid kiitlesid käsust, kuid olles ise käsust üleastujad, heitsid halba varju ka Käsuandjale. Selline juutide halb teguviis ja silmakirjalikkus andis paganaile põhjust põlata religiooni, millel ei paistnud olevat mingisugust puhastavat ja ohjeldavat mõju neile, kes ütlesid end olevat selle järgijad."

Mis puudus juutidel ja millest jääb puudu ka tänapäeval kristlastel, et religioonil ei paista olevat mingisugust puhastavat ja ohjeldavat mõju selle järgijaile? Ehk panite tähele, et selles peatükis räägitakse küll käsust ja sõnakuulmisest, õigetest ja halbadest tegudest, kuid kordagi mitte usust! Ei ole maailmale omane uskuda ega ole see ka omane end usklikeks nimetavale rahvale! Usklikel ei ole usku!

Millise järelduse me sellest teeme? Kas evangeeliumi tuleb kuulutada ainult uskmatuile, sest nemad vajavad seda? Ei, usklikud vajavad seda sama palju! Me vajame pidevat meeldetuletamist, et oleme patused ja vajame Jumala armu iga hetk! Me vajame andestavat armu, sest me kõik eksime. Me vajame ümbermuutvat armu, sest me oleme oma olemuselt patused. Me vajame usku! Me vajame Kristust! Ja seda kõik pakub Jumal meile – nii uskmatuile kui usklikele – evangeeliumi kaudu.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv