On see hea või halb?
08.06.2013 - (1379)

Kas teile on juhtunud elus midagi head, mis hiljem tagasi vaadates ei osutunudki nii väga heaks? Ma arvan, et vähemalt kõik, kes on elanud üle abielulahutuse, on seda kogenud. Asi, mis tundus teile parimana, osutus väga halvaks! Või olete kogenud midagi, mis tundus algul olevat väga halb, aga osutus hiljem heaks? Vahel on raske midagi kogedes otsustada, kas selle lõpptulemus on hea või halb.
Apostel Paulus koges oma elus palju ülekohut ja raskusi. Pühakirja lugedes leiame, et talle juhtus üks halb asi teise peale: vahistamine, kohtuistungid, ahelais vangis istumine. Kuid kõigele sellele tagasi vaadates leiab Paulus, et see polnudki halb! Kuulge tema tunnistust – Flp.1,12-14: "Aga ma tahan teada anda teile, vennad, et see, mis minuga on juhtunud, on andnud evangeeliumile veel rohkem hoogu, nõnda et kogu kohtukojas ja kõigile muile on saanud avalikuks, et ma olen ahelais Kristuse pärast ja et suurem osa vendi mu ahelate tõttu on saanud vahvaks Issandas ja palju rohkem julgevad kartmatult rääkida Jumala sõna."
Ilmselt ei nautinud Paulus vangis olemist – ma ei tea inimest, kes seda naudiks või heaks asjaks peaks –, kuid ta nägi, et selle tulemuseks oli evangeeliumi veelgi suurem levik. Ta ise sai kuulutada neile, kes muidu poleks tulnud kuulama, ja tema vennad said palju vahvamaks Issandas. Ja see oli tema arvates parim asi, mis sai juhtuda! Väga halval asjal olid väga head tagajärjed!
Pole alati kerge mõista, kas mingil asjal, mis parasjagu juhtub, on head või halvad tagajärjed. Loto mitmemiljoniline võit tundub algul kindlasti väga magus olevat, kuid kas see teeb sulle head, kas see tuleb sulle heaks? Kui vennad müüvad sind orjaks, tundub see olevat halvim asi, mis sulle saab juhtuda, kuid kas selle lõpptulemus ongi nii halb? Kui aktiivsetest kristlastest noorpaari väike auto suure veoauto poolt teelt välja tõugatakse ja mõlemad saavad surma, ei suuda algul näha keegi selles midagi head.
Kõik need asjad on juhtunud. Oleme kuulnud inimestest, kes on ootamatult võitnud või pärinud suure summa raha ning sattunud sellega hoopis uude olukorda. Enne ei tundnud neid keegi, nüüd äkki tunnevad neid kõik ja igaüks tahab olla nende sõber. Andide palujaid, laenajaid ja investeerimisvõimaluste pakkujaid on nii palju, et nad peavad oma telefoninumbri ja e-maili aadressi ära muutma ning salastama. Võib-olla peavad nad palkama endale ja oma pere liikmetele koguni ihukaitsjad ning paigaldama oma kodule erilise valvesüsteemi. Nendesse ja paljudesse teistesse probleemidesse mähituna leiavad nad tihti end peale rikkaks saamist palju vähem õnnelikena kui enne! Ja siis tuleb shokk! "Sest rikkus saab enesele tiivad, otsekui kotkas, kes lendab taeva poole!" (Õps.23,5). Tihti lõpetavad suured võitjad suurtes võlgades – ja see pole enam üldse hea.
Vendade poolt orjaks müümise lugu on meie Piiblis, lõppedes Joosepi kui kannataja sõnadega – 1.Ms.50,20: "Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus!" Joosepi lugu Vanas Testamendis on nagu Jeesuse lugu Uues Testamendis. Ka Jeesusele tegid Tema vennad laiemas tähenduses nii palju "kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus!" Jeesuse kannatuste ja surma hinnaga kingib Jumal paljudele elu – koguni igavese elu! Jumala Poja väga halva ja raske kogemuse tulemuseks on maailma parim asi – lunastus!
Kolmandaks mainitud lugu juhtus Ameerika Ühendriikides ja sellest kirjutati mõni aasta tagasi Guidepost Magazine'is. Noorpaar sõitis ühel õhtul kirikust koju. Rekka-auto juht ei märganud neid õigel ajal ja riivas teel nende autot, mis lendas kuristikku. Noor naine suri otsekohe; tema mees elas veel pisut aega. Kogudus, kuhu nad kuulusid, leinas neid kibedasti. Kuid mõni nädal peale seda õnnetust tuli kirikusse üks võõras, kes avaldas soovi saada Jumala lapseks. Tema jutustusest selgus, et ta oli näinud seda traagilist õnnetust ning rutanud sõiduauto juurde. Esmalt märkas ta noort naist, kes oli ilmselt surnud, siis aga kuulis ta noore mehe häält ja läks tema juurde. Noormees vaatas teda silmadega, kust peegeldus kohutav valu, ja küsis: "Kas sa tunned Jeesust? Oled sa võtnud Ta vastu oma isiklikuks Päästjaks? Ma kohtun varsti Temaga. Kui sina oleksid minu asemel, kas oleks su südames kindlus, et Ta võtab sind vastu? Oled sa valmis kohtuma Jeesusega?" Mees tunnistas, et sellest õhtust peale ei ole ta suutnud mõelda millelegi muule, kui selle sureva noormehe sõnadele. Ja nüüd on ta kirikus selleks, et saada Jumalaga sõbraks.
See, mis oli kahele inimesele halb – tõesti väga halb, pidades silmas seda elu –, tuli heaks kolmandale inimesele. Ja igaviku perspektiivist vaadatuna tuli sellest vaid head! Keegi ei kaotanud! Üks hing võideti juurde Kristusele! Nii on vahel raske mõista, mis on tõeliselt hea ja mis on tõeliselt halb. On olemas üdini halbu asju, kuid paljud asjad, mis on esialgu väga halvad, võivad hiljem toota kasu, vähemalt usklikele inimestele, kes elavad Jumala tõotustest, nagu Rom.8,28: "Aga me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb — neile, kes Tema kavatsuse järgi on kutsutud." Me võime küsida: "Kuidas see võib juhtuda?" Siin on mõned vastused; mitte kõik, vaid ainult mõned.
1. SEE, KUIDAS SA TALUD KANNATUSI, VÕIB ÄRATADA TEISTES HUVI KRISTUSE VASTU.
Paulus oli vangis ja mis juhtus? Ta ise tunnistab, et "see, mis minuga on juhtunud, on andnud evangeeliumile veel rohkem hoogu!" Ja Paulus ei kaeba, vaid pigem rõõmustab ning jagab oma usku kõigiga enda ümber. Me võime ette kujutada Paulust istumas oma vangikongis, aheldatuna Rooma sõduri külge. Iga 8 tunni järel (või tihemini) vahetatakse välja mees, kes seisab Pauluse kõrval vaid mõne jala kaugusel. Selliselt on tal iga 8 tunni järel uus kuulaja. Kaheksa tunni jooksul jõuab rääkida palju Jeesusest, Tema elust, imetegudest, tähendamissõnadest, õpetustest, kannatustest, surmast, ülestõusmisest ja taastulekust. Ta tunnistab oma valvurile, kuidas ta kohtus Jeesusega ja kuidas viimane muutis ta elu ning kui õnnelik ta on, et võib kanda ahelaid Kristuse pärast! Ta räägib valvurile, et Jumal armastab ka teda ja võib muuta ka tema elu. Ma olen kindel, et ükski sõdur ei olnud pärast 8 tundi Paulusega veetmist enam sama, kes ta oli enne!
Ka nii võib taluda kannatusi! Milline eesõigus on pöörata oma elu raskused millekski positiivseks! Ma olen külastanud usklikke haiglas ja kuulnud arste ja õdesid imestamas, kui hästi need kristlastest patsiendid taluvad valu ja vaeva, kiites Jumalat ja tänades alatasa meditsiinitöötajaid, kes nende eest nii hästi hoolitsevad. Kuid kahjuks olen vahel kuulnud ka midagi muud, mis on sundinud mind silmi maha lööma. Pidagem siis alati meeles, et see, kuidas me talume raskusi ja kannatusi, valu ja vaeva, on tohutuks tunnistuseks kõigile meie ümber. See võib juhtida teisi inimesi Kristuse juurde.
2. SEE, KUIDAS SA JÄÄD USTAVAKS, NÄITAB SINU TUNNISTUSE EHTSUST.
Inimesed on alati hinnanud ehtsaid asju, sest maailmas on nii palju võltsi. Poliitikud jagavad valimiste eel võltse lubadusi; kaupmehed pakuvad võltsi kaupa; inimeste tundedki üksteise vastu on tihti võltsid. Inimesed soovivad näha kedagi, kes seisab ausalt tõe eest, isegi kui see on ebapopulaarne. Nii soovivad nad veenduda ka sinu tunnistuse ehtsuses. Kas teilt pole kunagi küsitud: "Kas sa ise ikka usud seda, mida räägid?" Minult küll on. Vähe on sellest, kui me kinnitame, et usume; inimesed tahavad näha meie elust, et me seda usume! Aga just see, kas ja kuidas sa jääd ustavaks raskustes, näitab, kui ehtne on sinu usk ja aus sinu tunnistus.
Mind teeb väga rahutuks, et tänapäeval on paljud moraali puutuvad asjad muutunud või tehtud poliitilisteks küsimusteks. Ja selliselt aetakse inimesed segadusse. Näiteks on abordist saanud poliitiline küsimus: kas sa seisad naiste õiguste eest või oled nende vastu? Aga lapse õigus elule? Aga Jumalast antud eluanni pühadus? Kõik see jäetakse varju ja pasundatakse vaid naiste õigustest ja valikuvabadusest. Ameerikas on mindud koguni nii kaugele, et abordi pooldajad on demokraadid ja abordi vastased vabariiklased. Kuid abort pole ju ei demokraat ega vabariiklane. Abort pole poliitiline küsimus; see on moraalne küsimus. Jumal on selle oma seaduses paika pannud juba aastatuhandeid tagasi, pasundades piksehäälel: "Sa ei tohi tappa!" (2.Ms.20,13) ja kirjutades need sõnad oma sõrmega kivile.
Samamoodi on tehtud poliitiline küsimus suhtumisest homoseksuaalsetesse suhetesse. Ka selles vallas jagatakse Ameerika rahvas demokraatideks ja vabariiklasteks. Euroopas on sellest tehtud suur inimõiguste küsimus. Oled sa salliv või sallimatu. Kuuludes Euroopa liitu, on poliitiliselt korrektne olla salliv igasuguste vaadete suhtes elule ja kooselule. Aga kuidas me saame sallida seda, mida Jumal oma sõnas peab jäleduseks? Ütleb ju 3.Ms.20,13 selgelt: "Kui mees magab mehega, nagu magatakse naise juures, siis on nad mõlemad teinud jäledust; neid karistatagu surmaga, nende peal on veresüü." Piibel klassifitseerib homoseksuaalsed suhted nagu ka lesbilised suhted ebamoraalseiks, ja see, kuidas kristlased jäävad Jumala Sõna suhtes ustavaks, näitab nende tunnistuse ehtsust. Kahjuks paljud kristlased mitte ainult ei mõista hukka sellised suhted, vaid lausa õnnistavad neid, mis näitab, et nad on labased silmakirjateenrid.
Pahede vastu võitlemine võib tuua su ellu palju raskusi, nagu ka paljud teised elukogemused, kuid see, kuidas sa jääd Jumalale ustavaks, näitab sinu tunnistuse ehtsust. Selliselt võivad raskused ja ebameeldivad asjad, kui sa jääd neis ustavaks, lisada kaalu sinu tunnistusele ja saada paljudele tõukeks hakata teenima sama Jumalat.
3. SEE, KUIDAS SA ELAD, VÕIB JULGUSTADA TEISI VASTU VÕTMA KRISTUST.
Kas te olete mõelnud, miks on Piiblis nii palju juttu usumeestest? Kirjas heebrealastele on terve peatükk usukangelastest. Kõik selleks, et julgustada meid elama võiduelu ja tegema usutegusid, hoolimata raskustest, mis võivad tulla meie teele. Ja meie usuteod omakorda võivad julgustada teisi vastu võtma Kristust ning käima Tema jälgedes.
Meie elu võib avaldada teistele tohutut mõju, seepärast käsib Jeesus meil olla "maa soolaks" ja "maailma valguseks" (Mat.5,13-16), julgustades konkreetsemalt tasuma kurja heaga, pöörama meie lööjale ka teise kõrva, käima kaasas ka teise penikoorma, kui keegi sunnib meid käima ühe, ja armastama oma vaenlasi. Elades läbi Jumala armastust, näitame, et armastus tõesti võidab kõik, tehes lõpu vihkamisele. Ja meie sõnum, et "Jumal on armastus", muutub autentseks.
Kuulge üht tõestisündinud lugu. Rabi Michael Weisser elas Lincolnis, Nebraskas, ja enam kui kolm aastat pommitas üks fanaatiline fashist ja Ku Klux Klanlane, Larry Trapp, teda vihkamisest nõretavate e-mailide ja telefonikõnedega. Te ju teate, et fashistid ei salli juute. Mister Trapp kuulutas valge rassi üleolekut ja antisemitismi, nimetades end suureks Loheks. Tema ainsaks elueesmärgiks näis olevat Weisseri-suguste inimeste vihkamine ja solvavate sõnadega üle külvamine.
Algul oli Weisser nii hirmul, et lukustas kõik oma uksed-aknad ning muretses end peaaegu haigeks oma perekonna julgeoleku pärast. Kuid ühel päeval sai ta teada, et Trapp on tegelikult 42-aastane kliiniliselt pime mees, kelle mõlemad jalad on amputeeritud. Ning ta hakkas mõistma, et selle mehe kibeduse põhjuseks oli ta füüsiline abitus.
Nii valmis Weisseril plaan pingsa olukorra lahendamiseks. Ta jättis Trappi telefoni-automaatvastajasse sõnumi elust ilma vihkamiseta. Rabi Weisser tunnistas: "Ma helistasin vist kümme korda ja jätsin sõnumi, enne kui ta lõpuks võttis toru ja küsis, miks ma teda kimbutan. Ma ütlesin, et soovin teda aidata ja pakkusin talle sõitu toidupoodi või supermarketisse.
Trapp oli tummaks löödud. Headuse ja viisakuse läbi relvituks tehtud, hakkas ta mõtlema. Hiljem tunnistas ta, et kuulis rabi hääles midagi, mida ta polnud kogenud aastaid – armastust. Kibestunud mees aegapidi pehmenes. Ühel päeval helistas ta Weisserile ja ütles, et soovib välja minna, aga ei tea, kuidas. Weisseri pere ostis toidud ja tõi ta enda poole lõunale. Ei läinud kaua, kui vigane mees kinkis juutidele nende armastuse eest oma talismanid: haakristi, Ku Klux Klanlani rõivad ja vihkamist õhutavad traktaadid, tunnistades: "Nad osutasid mulle nii palju armastust, et ma lihtsalt pidin neid vastu armastama!"
Kui see võis juhtuda Ameerikas, võib see juhtuda ka Eestis ja sinu ning minu elus. Ma olen juba teile rääkinud, kuidas ma sõjaväeteenistuses võitsid poisi sõpruse, kes mind kõige enam pilkas. Tasus vaid minna tema juurde ja koos temaga pilli tiristada ning poisi suhtumine minusse muutus kardinaalselt. Elades läbi Jumala armastust – nii oma headel kui ka halbadel päevadel – võime võita nii mõnegi inimese Kristusele.
Nii et ärme põlga raskusi ja katsumusi; need polegi nii halvad, kui need võivad viia meid lähemale Jumalale ja panna mõtlema Jumalale ka teisi, kes näevad meie kannatlikkust, ustavust ja armastust.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv