.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6024)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Alguses...
10.01.2015 - (673)

"Kristus on minu elu!" (Flp.1,21 v.t.) hüüdis Paulus. Täna küsime enestelt: "Kes on minu elu?" Ja kui mõni paremini ei oska, siis küsigu vähemalt: "Mis on minu elu?" Igaüks arvab, et tal on elu. Igaüks arvab, et ta elab. Iga mees arvab, et ta on elumees. Ja ükski naine ei taha elumeestest maha jääda! Pole vist mõtet hakata analüüsima seda, mida inimesed kõik eluks peavad. Palju olulisem on see, mida Pühakiri selle kohta ütleb. Ja Pühakiri teeb selle asja väga selgeks, öeldes 1.Joh.5,12: "Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel Jumala Poega ei ole, sellel ei ole elu." Kust teadis Johannes seda nii kindlalt? Ta oli kuulnud seda Jeesuse enda suust, kui Ta ütles – Joh.14,6: "Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!" Oleks ebakorrektne öelda: "Jeesus annab elu!" Sest Jeesus ise on elu ja ilma Jeesuseta ei ole elu!
Nii, sõbrad, meid ei rahulda vaid teadmised elust, me vajame elu ennast! Ka ei rahulda meid vaid elu tulevikus – nn. hauatagune elu; me vajame elu kohe praegu, täna! Kui me tühjendame täna oma südame maailmast ja seda ei täida kohe uus elu – Kristus – siis võib meiega juhtuda nii, nagu hoiatas Jeesus, öeldes – Mat.12,43-45: "Kui rüve vaim on inimesest väljunud, käib ta kuivi paiku mööda ja otsib hingamist, aga ei leia. Siis ta ütleb: ma lähen tagasi oma kotta, kust ma väljusin! Ja kui ta tuleb, leiab ta selle tühja olevat, pühitud ja ehitud. Siis ta läheb ja võtab enesega kaasa teist seitse vaimu, kes on temast kurjemad; ja kui nad sisse tulevad, elavad nad seal. Ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui esimene. Nõnda käib ka selle kurja sugupõlve käsi." Me vajame Jeesust kohe täna, nagu me vajame elu kohe täna!
Siit võime teha veel ühe tähtsa järelduse: Kui pöörduda, siis pöörduda juba täielikult! Saada usklikuks ja mitte anda kogu oma süda Jeesusele teeb meist kõige õnnetumad inimesed siin maailmas! Kas te olete pannud tähele, kuidas mõni usklik inimene ei muutu mitte paremaks vaid kurjemaks? Siin see põhjus ongi: ta ei ole andnud kogu oma südant Jeesusele.
Õppides Jeesust lähemalt tundma, õpime me Teda rohkem usaldama, kuni me avame Talle kogu oma südame! Ja see ongi tõelise elu algus. Jeesus ütles – Joh.17,3: "See on igavene elu, et nad tunneksid Sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle Sina oled läkitanud." Õpime Teda tundma algusest peale...
Alguses. Millised raamatud Piiblis algavad selle sõnaga? 1. Moosese raamat ja Johannese evangeelium. Esimene Moosese raamat, mis on ühtlasi ka esimene Piibli raamat, algab väga paljudele inimestele tuntud sõnadega: "Alguses lõi Jumal taeva ja maa." Johannese evangeelium, mis on viimane evangeelium, algab üldsusele juba vähem tuntud sõnadega: "Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal." Mõlemad raamatud algavad sõnaga "alguses." Kas need kirjeldavad üht ja sama aega, või oli üks algus siiski enne teist? "Alguses lõi Jumal..." ja "Alguses oli... Jumal." Ilmselt pole raske mõista, et sõnad "Alguses oli... Jumal" viivad meid varasemasse aega kui sõnad "Alguses lõi Jumal." Jumal enne oli ja siis lõi. Nii et Piibel ei algagi kõige algusega, vaid kõigest meie maailma algusega. Johannes, kes oli õppinud Jeesuselt, viib meid palju varasemasse aega – tõeliselt igavesse aega enne meie maailma loomist.
Miks alustab Johannes oma evangeeliumi nii kaugest minevikust – ajast, mil meie planeetigi veel polnud olemas? Ülejäänud evangelistid alustaksid nagu õigemast kohast – Jeesuse kui Lunastaja sündimisest siia maailma; kas mitte sellest ei alga evangeelium? Aga just seda soovibki Johannes rõhutada: evangeelium on igavene (Ilm.14,6), nii nagu on igavene selle autor – Jeesus! Evangeelium on vanem kui see maailm! Evangeelium on vanem kui patune inimkond! Evangeelium on igavene!
Johannese evangeeliumi algusest loeme – Joh.1,1-5: "Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud (saanud alguse ehk loodud) Tema läbi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud. Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus, ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda võtnud omaks."
Juba "alguses" Sõna – Kristus – "oli." See viitab Tema igavesele eksisteerimisele. Juba alguses Sõna oli Jumala juures; see viitab Jeesuse igavesele koosolemisele Jumalaga. Juba alguses Sõna oli Jumal; see viitab Jeesuse igavesele jumalikule olemusele ehk võrdsusele Jumal Isaga.
Seejärel läheb Johannes loomise juurde. Sõnadega "kõik on tekkinud (saanud alguse ehk loodud) Tema läbi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud" teatab Johannes rõhutatult, et Jeesus on kõige (mitte ainult meie maailma) looja. Sõnad "Tema läbi" viitavad sellele, et Ta ei tegutsenud üksi, nii-öelda omapead! Isa tegutses Poja läbi, kusjuures Püha Vaim oli kõige lõplik täidesaatja.
Olles teatanud, et Jeesus on Jumal ja kõige Looja, läheb Johannes edasi, öeldes, et – Joh.1,4: "Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus." Kui kellegi südames kripeldas seni küsimus, et kas siin nimetatud Sõna tähendab ikka Jeesust, siis see salm peaks juba pisut kergitama katet selle saladuse pealt. "Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus." Alles me rääkisime sellest, et Jeesus on see ainus tõeline elu. Kuid Jeesusele kuuluvad mitte ainult sõnad: "Mina olen... elu," vaid ka: "Mina olen maailma valgus!" (Joh.8,12).
Täielikult kõrvaldab katte sellelt saladuselt aga järgmine lõik – Joh.1,5.9-14: "Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda võtnud omaks. ... See tõeline valgus, mis valgustab igat inimest, oli tulemas maailma. Tema oli maailmas, ja maailm on tekkinud Tema läbi, ja maailm ei tundnud Teda. Ta tuli sellesse, mis Tema oma, ja Tema omad ei võtnud Teda vastu. Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lasteks, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde."
"Sõna sai lihaks!" Johannes ütleb nende sõnadega sama, mis Paulus – Gal.4,4: "Aga kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja," täpsustades Rom.8,3: "Ta läkitas oma Poja patuse liha sarnasuses ja patu pärast." See Isast ainusündinud Poeg, täis armu ja tõtt, on Jeesus. Selles ei kahtle ükski kristlane. Jeesus kui Jumal, kui Sõna on eksisteerinud igavesti, kuid "kui aeg täis sai" tuli Ta lihasse – sai meie sarnaseks füüsilise ihuga olevuseks, et meid päästa! Plaan patuste päästmiseks tehti juba alguses, igavikus – siis, kui ei olnud veel ühtegi patust. Jeesus on "maailma algusest tapetud Tall" (Ilm.13,8 vanas tõlkes, KJV, NKJV, CEV, vene ja mitmes teises tõlkes).
Et Johannes mõtleb "Sõna" all tõesti Jeesust Kristust, selgub ka tema poolt kirjutatud tekstist – Ilm.19,13: "Ja Temal oli seljas verega kastetud kuub ja Tema nimeks on pandud Jumala Sõna." Miks "Sõna?" Johannes selgitab – Joh.1,18: "Ükski ei ole Jumalat iialgi näinud; ainusündinud Poeg, kes on Isa süles, on Temast kõnelnud." Sõna ilmutab mõtted, sõna seletab. Kristus tuli ilmutama Jumala mõtteid, avaldama Jumala tahet. Ühtlasi peaks see tõstma meie silmis ka kirjutatud Sõna autoriteeti. See on tõde, nagu Kristus on tõde; see on valgus, nagu Kristus on valgus.
Eriti kohane on nimetada Kristust Sõnaks seoses loomisega. Kirjutatud on – Ps.33,6.9: "Jehoova sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu vaimuga kõik nende väed! Sest Tema ütles, ja nõnda see sai; Tema käskis, ja see tuli esile!" Paulus kirjutab Kristusest – Kol.1,16.17: "Sest Tema läbi on loodud kõik, mis on taevastes ja mis on maa peal, mis nähtav ja nähtamatu, olgu aujärjed, ülemused, valitsused, võimud; kõik on loodud Tema läbi ja Temasse; ja Tema ise on enne kõiki, ja kõik püsivad koos Tema sees." Kirjas heebrealastele antakse edasi Jumala Isa sõnad – Heb.1,8.10: "Aga Pojale Ta ütleb: "Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, Su valitsuskepp on õigluse kepp! Ja: "Sina, Issand, panid maale aluse ja taevad on Su käte tööd!""
Heidame nüüd ühe põgusa pilgu ka selle maa algusesse. Loomise aruanne ilmutab, et sellest võtsid osa Kolmainu Jumala kõik kolm Isikut – Isa, Poeg ja Püha Vaim. Juba 1.Ms.1,1 on sõna "Jumal" algkeeles mitmuses, mis osutab mitmele isikule. Teises salmis tutvustatakse lugejat juba konkreetselt Jumala Vaimuga. 26. salmis aga kuuleme Jumalat Isa ja Poega omavahel kõnelemas: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks." Kui inimene oli langenud, leiame Kolmainu pühad Isikud jälle koos olukorda arutamas – 1.Ms.3,22: "Ja Jehoova Jumal ütles: "Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja!"
Aga seesama inimene ei suuda uskuda Sõna loovat väge – ei lausutud sõna väge, ei kirjutatud Sõna väge, ega ka mitte Kristuse enda kui Sõna väge! Milles see väljendub? Kas või selles, et isegi enamus kristlaskonnast ei suuda enam uskuda, et maailm on loodud Jumala sõnaga vaid kuue päevaga. Järjest enam inimesi pooldab evolutsiooniteooriat. Jah, kristlased ütlevad, et Jumal juhtis evolutsiooni. Seda Ta suutis miljonite aastate jooksul, aga mitte luua ainult sõnaga kuue päeva jooksul! Ja pole siis ime, et nad ei suuda uskuda ka Jumala tõotust uuesti loomisest nii inimese uussünnil kui ka ülestõusmisel. Jumala Sõna ütleb selgesti – 2.Ms.20,11: "Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja Ta hingas seitsmendal päeval." Kõik need "päevad" olid astronoomilised ööpäevad õhtu ja hommikuga. Nii seati sisse seitsmepäevane nädal, mis kehtib veel tänapäevalgi! Oma loomisnädala eeskujul kutsub Jumal inimesi üles töötama samuti kuus päeva ja hingama seitsmendal päeval. Jumala kümnest käsust neljas kõlabki – 2.Ms.20,8-11: "Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes su väravais on! Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja Ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle."
Pole ime, et need, kes kahtlevad Looja Sõna väes, ei pea millekski ka Looja hingamispäeva. Annaks Jumal, et meie poleks nende kahtlejate hulgas!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv