Viis viljatera
11.10.2008 - (1392)

Ps.103,1-13: "Taaveti laul. Kiida, mu hing, Jehoovat, ja kõik, mis mu sees on, Tema püha nime! Kiida, mu hing, Jehoovat, ja ära unusta kõiki Tema heategusid! Tema annab andeks kõik su pahateod, Tema parandab kõik su vigadused! Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga! Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal! Jehoova teeb õigust ja mõistab õiglast kohut kõigile, kellele liiga tehakse! Tema andis Moosesele teada oma teed, Iisraeli lastele oma teod! Halastaja ja armuline on Jehoova, pika meelega ja rikas heldusest! Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha! Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda! Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on Tema heldus võimas nende vastu, kes Teda kardavad! Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib Ta meist meie üleastumised! Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes Teda kardavad!"
Kui Euroopast ümberasujad saabusid Ameerikasse purjelaeval Mayflower 1620. aastal, siis esimesel pikal talvel Plymouthi koloonias kaevati seitse korda rohkem haudu kui ehitati elumaju. Järgmine laev, mis pidi tooma toitu ja muud hädavajalikku varustust, tõi juurde 35 uut suud toita ja mitte kilogrammigi toitu! Need palverändurid olid sunnitud läbi ajama äärmiselt vähesega, kuid seejuures olid nad tänulikud. Raskeimatel aegadel oli nende toiduratsiooniks vaid viis viljatera inimese kohta päevas. Sealt sai alguse komme asetada igale tühjale taldrikule viis viljatera, enne kui serveeriti tänupüha rikkalik toit. Ja iga inimene tuletas meelde viit asja, mille eest ta oli Jumalale tänulik.
Täna tähistame meie lõikustänu päeva. Kas me oleme tänulikud? Mille eest me oleme tänulikud? Muidugi oleme tänulikud igapäevase leiva eest, mida viimasel ajal on külluses. See on kõik Jumala and. Kuid inimene ei ela ükspäinis leivast. Jumalal on palju igasuguseid häid ande inimlastele. Noppigem täna sissejuhatuseks loetud kirjakohast Psalm 103 viis tera, viis õnnistust, mille eest on meil põhjust olla Jumalale ülimalt tänulikud.
Taavet alustab: "Kiida, mu hing, Jehoovat, ja kõik, mis mu sees on, Tema püha nime! Kiida, mu hing, Jehoovat, ja ära unusta kõiki Tema heategusid! Tema annab andeks kõik su pahateod."
1. ANDESTUSE TERA. Kas me vajame terake andestust? Kas me oleme saanud Jumalalt terake andestust? Tegelikult on meile andestatud väga palju.
Ühel päeval helistas koguduseliige oma pastorile. Vaimustuses hüüdis ta: "Tänu Jumalale! Tänu Jumalale!"
"Mis sind nii rõõmsaks teeb?" küsis pastor.
"Ma lugesin ühest raamatust, et meri ja ookean on mõnes kohas üle viie miili sügav!" vastas mees.
"Jah, nii see on," vastas pastor, "ja mis sellest?"
Mees vastas: "Piibel ütleb, et minu patud on heidetud mere põhja ja kui see on nii sügav, siis ma ei karda, et need tuleksid pinnale. Seal on vee rõhk nii suur, et see purustaks ka kõige tugevama allveelaeva nagu munakoore."
Tõepoolest Mik.7,18.19 on kirjutatud: "Kes on Jumal nagu Sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid armastab osadust [armastab osutada halastust - NIV], kes halastab jälle meie peale, peseb ära meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse!" Ja meie sissejuhatavas kirjakohas oli öeldud: "Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib Ta meist meie üleastumised!" Ida on läänest vastupidises suunas, nii ei kohtu nad iial. Ja nii ei kohtu me iial oma pattudega, kui oleme need andeks saanud.
Pole mingit kahtlust – Jumal pakub andestust. Kui me vaid kahetseme ja pöördume, annab Ta meile kõik meie patud andeks. Ta vabastab meid süüst ja süütundest ning see on üks hea põhjus olla Jumalale kogu südamest tänulik.
2. LUNASTUSE TERA. "Tema lunastab su elu hukatusest," lugesime me sissejuhatuseks 103. Laulust. Jeesus on meid lunastanud ehk vabaks ostnud. Millise hinnaga? London Times toob oma lehekülgedel ära kõigi kunstiteoste eest makstud hinna, olgu see müüdud ükskõik millisel maailma oksjonil. Makstud hinna suurus kõneleb kunstiteose väärtusest. Meie eest makstud hind kõneleb meie väärtusest Jumala silmis. Selle alusel võime julgelt öelda, et Jumala silmis oleme me hindamatu väärtusega, kui Jumal maksis meie eest lõpmatult suure hinna. Jeesus maksis meie eest oma eluga! Ta suri, et lunastada meid surmast. Milline põhjus olla kogu südamest tänulik!
Texase kuberner Neff kõneles oma osariigi kinnipeetavatele. Lõpetuseks ütles ta, et on valmis kuulama, kui keegi soovib temaga rääkida. Kohale jäi päris suur grupp vange, kellest paljud olid eluaegsed. Üksteise järel kaebasid nad kubernerile, et nad olid vanglas ärateenimatult või oli neile määratud karistus liiga range. Ning nad palusid vabastamist. Üks mees aga ütles: "Härra kuberner, ma tahtsin teile öelda, et ma olen süüdi. Ma teenisin ära mulle määratud karistuse. Ma olen kõige üle järele mõelnud ja kahetsen kibedalt oma tegu. Palun heitke armu mu peale ja ma luban, et ma olen tulevikus seadusekuulelik kodanik." Pole raske mõista, kes sai varsti peale seda vanglast välja. Kuberner andis armu mehele, kes tundis oma süüd ja kahetses seda.
Selliselt halastab Jumal oma süüd tundva ja kahetseva patuse peale ning annab talle andeks kõik patud, lunastades ta hinge hukatusest. Kuid mitte ainult seda. Ta lunastab ka meie elu tühisusest, Saatana teenimisest. Millest halvast kõigest me oleme hoitud, kui me teenime Jumalat!
Taavet tunnistab oma kogemusest – Ps.40,2-4: "Ma ootasin Jehoovat suure ootusega; Ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud! Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale! Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Jehoova peale!" Meil on palju põhjust tänada Jumalat selle lunastuse tera eest!
3. PARANDAMISE EHK TERVISTAMISE TERA. "Tema parandab kõik su vigadused!" lugesime sissejuhatavast kirjakohast.
Nüüd tahaks öelda nii mõnigi kuulaja, et kas ikka Jumal parandab kõik su vigadused? Nii mõnigi haigus on osutunud "parandamatuks" ja inimene on läinud sellega hauda. Mõne teise haiguse on välja ravinud targad arstid. Mõni haigus on paranenud ise. Kas me peaksime olema kõige selle eest tänulikud Jumalale?
Kõigepealt tuleks tunnistada, et igasugune haigusest paranemine on Jumalast. Jumal üksi on see, kes meid parandab, kasutades imelisi mehhanisme ja protsesse, mis Ta luues meie ihusse on pannud. Meditsiin, kirurgia ja teraapia on parimal juhul vaid selle Jumala parandava väe oskuslik ärakasutamine. Ilma Jumala parandava imeta ei suudaks meditsiin ravida kedagi. "Tema parandab kõik su vigadused!" Ükski haigus ei parane ilma Jumala imelise tegevuseta.
Teiseks, Jumal parandab kõik haigused. Pole sellist haigust, mida Jumal ei suudaks parandada. Tema jaoks pole "parandamatuid" haigusi. See aga ei tähenda, et Ta oleks lubanud parandada iga inimese iga haiguse selles elus! Tuleb aeg, mil keegi ei ole enam haige. Ilm.21,4 on kirjutatud: "Ja Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!"
Ja kolmandaks, meie tekstis räägib psalmist hingest. Pange tähele: "Kiida, mu hing, Jehoovat, ja kõik, mis mu sees on, Tema püha nime! Kiida, mu hing, Jehoovat, ja ära unusta kõiki Tema heategusid! Tema annab andeks kõik su pahateod, Tema parandab kõik su vigadused!" Hinge vigadused ehk haigused tulenevad patust. Selle patu viiruse kohta, mis armastab pesitseda inimeses, ütles Jeesus – Mat.15,19.20: "Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget. Need on, mis rüvetavad inimese." Kas pole mitte suur asi, kui Jumal parandab meis kõik need vigadused!
Aga me teame, et Jumal parandab kõik meie vigadused – nii hinge vigadused kui ka ihu haigused – ja viimased kui mitte enne, siis ülestõusmises! Siis pole enam patu ega haiguse ega surma pisikuid. Tänagem Jumalat selle parandamise tera eest!
4. HELDUSE JA HALASTUSE TERA. "Tema ... ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga!" Me võiksime nimetada seda ka armastuse ka kaastunde teraks.
Üks mees tunnistas kord: "Ma elasin aastaid hulkurielu. Ma kerjasin tänavail toiduraha. Ühel päeval puudutasin ma üht meest õlast ja ütlesin: "Härra, palun andke mulle pisut raha, et saaksin osta midagi süüa." Kui mees pöördus, tundsin ma temas ära oma isa. "Isa, kas sa ei tunne mind?" küsisin. Langedes mulle kaela, ütles isa nuuksudes: "Ma leidsin su! Ma leidsin su! Kõik, mis mul on, on sinu päralt!""
"Mõelge," jätkas mees, mina kui hulkur kerjasin oma isalt mõningaid sente, samal ajal kui tema otsis mind kogu aeg, et anda mulle kogu oma vara!"
Just nii otsib meid Jumal, et teha meist oma pärijad. Kuidas me saame mitte olla Talle tänulikud sellise helduse ja halastuse tera eest!
5. RAHULDAMISE JA UUENDAMISE TERA. "Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal!" Jumal rahuldab mitte ainult meie suu vajadused, mitte ka ainult meie materiaalsed vajadused. Meie suurim vajadus on Jumal ise ja Tema õigus. Seepärast ütles Jeesus – Mat.6,33: "Otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" ja Mat.5,6: "Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse."
See rahuldamine ei tähenda seda, et ühel hetkel me oleme rahuldatud ega vaja enam midagi. Kui mu abikaasa teeb mulle head toitu, söön ma kõhu täis ja olen rahuldatud; kuid ma soovin seda toitu jälle ja jälle – seda enam, et see mind rahuldab. Nii on ka meie hingega, see vajab pidevat rahuldamist ja seda suudab vaid Jumal, andes meile jätkuvalt kõike head – ja parim neist on Kristuse õiguse and.
Ps.107,8.9 kutsub üles: "Tänagu nad Jehoovat Ta helduse eest ja Tema imeliste tegude eest inimlastele, et Ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga!"
Ühel kirurgil oli kombeks käia tänaval alati ilus värske roosiõis kuue revääri peal. Tema sõbrad imestasid, kuidas see roosiõis jäi värskeks nii kauaks ajaks. Kui nad küsisid temalt selle saladust, pööras ta ümber oma kuue hõlma, tuues nähtavale väikese pudeli veega, kuhu oli pistetud roosi vars. Nii on ka usklikega. Kui me ammutame oma Issandalt Jeesuselt pidevalt eluvett, oleme me alati värsked ja meeldivad.
Ja tõotus on, et me "iga saab uueks nagu kotkal." "Kuigi meie väline inimene kõduneb, uueneb sisemine inimene ometi päev-päevalt" (2.Kor.4,16) ja meie usk saab kotka tiivad, tõstes meid siit maisest madalusest taeva kõrgustesse.
Seda kõike on Jumal meile tõotanud. Ja nii palju, kui me oleme uskunud, on need tõotused ka täitunud ja täituvad veelgi. Kas ei täida see meie südame tänuga sellel lõikustänu päeval ja igal järgneval päeval, mis Jumal meile veel annab?! Olgu Jumal tänatud nüüd ja igavesti! Aamen.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv