Meie talendid III
11.12.2004 - (1668)

Jeesus ütleb – Mat.5,48: "Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik." Ja apostel Paulus kirjutab – 2.Kor.7,1: "Et meil nüüd on niisugused tõotused, mu armsad, siis puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest ja tehkem täielikuks oma pühitsus Jumala kartuses."

Kõrge eesmärk, eks ole? Väga kõrge. Kuid siiski saavutatav, sest muidu ei oleks sellist manitsust meile antud. Aga kuidas seda saavutada? Kindlasti mitte oma jõuga ja kindlasti mitte endale elades. Aga Jumala jõuga Jumala töös osaledes on kõik võimalik! Ja just selleks oleme me kutsutud!

Möödunud hingamispäeval rääkisime me erilistest talentidest, mis antakse Jumala lastele – Püha Vaimu andidest – ja leidsime, et me peaksime taotlema neid rohkesti "ühiseks kasuks," "koguduse ehitamiseks" (1.Kor.12,7; 14,12). Sellised vaimuannid, mis lammutavad kogudust, ei ole Jumalast, ja tavaliselt need laostavad ka nende omajaid.

Ja mis oli Püha Vaimu andidega kauplemise vili – esmane kasu kauplejale endale? Gal.5,22.23 vastab: "Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus, kasinus." Eks ole see üks kaunis, Kristuse sarnane iseloom. Selle saavutamine olgu iga Jumala lapse esmane eesmärk. Ja pole raske mõista, et sellest on kasu kõigile; see teenib paremini kui miski muu koguduse ehitamiseks ja avab tee edukaks misjonitööks.

Mõni inimene võib hiilata teatud talendiga, kuid milline on sellega kauplemisel, selle kasutamisel saadud kasu, tulu või vili? Tallinnas ütles mulle üks vend, et küll on raske nende talentidega kaubelda. Nii kui hakkad kauplema, hakatakse kohe vastu, aga, näed, Jumala Sõna käsib kaubelda. Tema talent paistis olevat inimestele nende eksituste ja pattude näitamine ja oma tõekspidamiste propageerimine. Ja ta sõna otseses mõttes kauples ehk vaidles kõigiga, kes tema vaateid ei jaganud.

Jumal hoidku meid selliste talentide eest. Nendega kauplemise ja sellise kauplemise vili ei ole iial pühadus, Kristuse sarnane iseloom.

Milles on viga? Meil võivad olla suured ja hiilgavad talendid, kuid et need hakkaksid teenima õilsat eesmärki, peavad need Jumala käest läbi käima. Mida see tähendab? See tähendab seda, et kõigepealt me anname end koos oma suurte või väikeste, paljude või väheste talentidega Jumalale. Kõik, mis me oleme ja kõik, mis meil on, usaldame Jumalale, öeldes: Sina tead, kes ma olen ja milleks ma olen võimeline; Sina tead, mida ma pean tegema koguduse ehitamiseks. Palun puhasta mind ja valmista mind Sinu poolt minule määratud ülesande parimaks täitmiseks.

Teisisõnu, meil tuleb alanduda Jumala ees ja lasta Temal meile kätte näidata meie koht koguduses ja Jumala töös. See koht on kindlasti olemas; ainult me sageli ei mõista, kus see koht on ja milline see meie osa on. Mõned ülehindavad end, teised jälle alahindavad end. Raske on ise ennast paika panna, raske on ise endale õiget kohta leida. Laseme seda teha Jumalal.

Kui me oleme end selliselt Jumala ette alandanud, valmis kuulma Tema otsust ja tegema Tema tahtmist, siis ei viivita Ta meile meie õige koha näitamisega. Ja Ta teeb meid kõlblikuks ja võimeliseks selleks tööks, puhastades, õilistades ja paljundades meie talenti või talente. Kui me oleme rahul Jumala otsusega, mis sageli saabub meile liidu konverentsi või koguduse peakoosoleku otsusena, võime tuua kogudusele suurt kasu oma ustava teenimisega.

Rääkides end Jumalale täielikult üleandmisest koos kõigega mis meil on ja mida suudame teha – mis kaasneb ju ka tõelise uussünniga –, meenub mulle taas üks vend Tallinna koguduses, kes ütles mulle, et ta teab, et pole uuesti sündinud, kuna ta pole veel valmis kõigest täielikult loobuma. Võib-olla oli tegemist mingi patuga, kuid võib-olla ka mitte. Ma tahan öelda, et meie elus on palju asju, meile omaseid ja armsaid asju, mis ei ole oma olemuselt patused ja mida saab puhastatult ja pühitsetult kasutada Issanda töös. Võtame kas või spordi; sellest ei pea tingimata loobuma. Jah, end Jumalale pühendades oleme me valmis kõigest loobuma, kuid Jumal näeb ja teab, mida me suudame teha, ja mida meile meeldib teha, ja kui seda on võimalik kasutada Jumala töös, siis Ta ei keela meil seda teha, vaid õpetab meid seda õigesti tegema.

Talendid viitavad meie võimetele, meie oskustele, sageli kujunevad neist meie hobid – asjad, mida me teeme rõõmuga. Ja mis saab olla veel ilusam, parem ja õigem, kui me teeme midagi rõõmuga koguduse töös, Issanda töös. Sellepärast ärgem varjakem oma hobisid, oma südame rõõme üksteise eest, koguduse eest, vaid pigem mõelgem sellele, kuidas neid saaks rakendada "ühiseks kasuks." Edukaim kogudus on kindlasti see, kus iga selle liige saab teha oma südame tööd. See ongi eesmärk, mille poole me pürgime.

Igaühel on midagi südamelähedast. Tähendamissõnas talentidest Matteuse evangeeliumi 25. peatükis on öeldud, et Issand jagas talente "igaühele tema jõudu mööda." Kas see ei peaks rahustama nii mõnegi kaebuse: "Miks mulle on nii vähe antud? Kaebamise asemel rakenda see talent töösse, ja sa näed imet, kui suureks see võib kasvada! Ära unusta, et Issand annab kõigile talentidega kauplejaile ühesuguse tasu, arvestades vaid üht asja – ustavust.

Tuletame meelde seda lõiku tähendamissõnast – Mat.25,20-23: "Siis astus esile see, kes oli saanud viis talenti, ja lisas teist viis talenti juurde ja ütles: "Isand, viis talenti sa usaldasid mu kätte; vaata, ma olen nendega saavutanud teist viis!" Tema isand ütles talle: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!" Esile astus ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: "Isand, sa usaldasid mu kätte kaks talenti; vaata, ma olen nendega saavutanud teist kaks talenti!" Tema isand ütles talle: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!"

Me ise oleme piskud ja kõik see, mis selles elus meie kätte on usaldatud, on samuti pisku, olgu see siis viis või kaks talenti. Või olgu selleks üks talent. Kui me töötame sellega ustavalt Issandale, kuuleme otsust: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!"

Küsimus ei ole selles, kui palju mul on, vaid mida ma teen sellega, mis mul on? Küsimus ei ole võimekuses; küsimus on ustavuses. Seepärast on meie esimene kohus arendada kõiki oma võimeid, rakendades need Issanda töösse. Ja nende võimete arendamisel ei ole piire, ning sellepärast ei ole piire ka ühe inimese kasulikkusel, kes võtab ihu ja hingega osa Issanda tööst, püüdes seda teha võimalikult hästi.

Jumalal on siin maa peal teha suur ja tähtis töö – kuulutada tõde ja aidata inimesi. Ja Jumal kutsub endale kaastöölisi – mitte sellepärast, et nad oleksid täiuslikud, vaid sellepärast, et nad Temaga ühenduses võivad saada täiuslikeks. Ei ole teist teed täiuslikkusele.

Kui sa ei soovi olla Jumala kaastööline, päästva ja muutva tõe kuulutaja, ei saa sa iial täiuslikuks. Ellen White kirjutab, et "Jumala sarnaduses kujundatud iseloom on ainus varandus, mille me võime võtta sellest maailmast kaasa tulevasse maailma" (COL 332). Aga see iseloom valmib meil siis, kui me töötame koos Jumalaga, kasutades ustavalt neid talente, mis Jumal meile on andnud, tehes oma südame tööd kogu südamega.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv