.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (5991)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Usklikud pole täiuslikud
12.02.2011 - (1158)

Ps.31,10.11: "Ole mulle armuline, Jehoova, sest minul on kitsas käes; meelekibedusest on vajunud auku mu silmad, mu hing ja mu ihu! Sest mu elu on kulunud südamevalus ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu kondid on vajunud kokku!"
Nii palvetab oma laulus suur usumees ja Jeesuse kuulsaim esiisa Taavet – mees "Jehoova ... südame järgi" (1.Sam.13,14). "Mu ramm on raugenud mu pahategude pärast!" Kas ei peaks mitte Jumalasse uskuvad inimesed olema heategijad, õiguse tegijad? Aga Taavet laulab oma pahategudest! Sama teeb ta ka kohe järgmises psalmis – Ps.32,5: "Oma patu ma andsin Sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: "Ma tunnistan Jehoovale oma üleastumised!""
Patt, pahategu üleastumine. Kas ka meil on patte, pahategusid ja üleastumisi? Prohvet Jesaja tunnistab õigesti – Jes.53,6: "ME KÕIK eksisime nagu lambad, IGAÜKS MEIST pöördus oma teed, aga Jehoova laskis meie kõigi süüteod tulla Tema peale!"
Kahjuks teeme me kõik vigu. Vahel teeme me vigu halva informatsiooni tõttu, vahel eksime oma puuduliku otsustusvõime tõttu, vahel teeme ebaõige valiku, aga vahel teeme ka midagi täiesti mõtlematult. Eksimuste puhul rakendub tihti domino-efekt: üks eksimus viib teiseni, see kolmandani jne – tihti sellepärast, et me püüame vabandada või õigustada oma vigu või neid varjata, kinni katta.
Milliseid vigu siis tehakse? Ma ei taha täna olla dogmaatiline ja rääkida patu olemusest. Ma usun, et me kõik mõistame seda. Ma tahan olla praktiline ja rääkida mõnest tüüpilisest eksimuste kategooriast nii paljude piiblitegelaste kui ka meie endi elus.
1. PAANIKAST PÕHJUSTATUD EKSIMUSED. Need on suurest kiirustamisest tehtud vead. Me kardame midagi ja teeme siis kiiresti midagi, et seda vältida. Me peaksime usaldama Jumalat, aga meile tundub, et Ta tegutseb liiga aeglaselt, Ta ei võta kohe midagi ette – ja nii võtame meie ise kohe midagi ette. Selliselt paaniliselt tegutsedes teeme me aga vigu.
Me kõik teame Aabrahami lugu. Jumal käskis Aabrahamil lahkuda oma kodust ja minna maale, kus Jumal pidi õnnistama teda ja ta peret. Ta pidi saama suureks rahvaks ja kõik maailma rahvad pidid saama õnnistatud tema läbi. Ja Aabraham läks. Jõudnud kohale, ütles Jumal talle: "Sinu soole ma annan selle maa!" (1.Ms.12,7). Ja Aabraham ehitas sinna altari Jehoovale ning kummardas Teda seal.
Jumal tahtis, et ta jääks sinna ega lahkuks sealt kuhugile. Kuid Piibli aruanne ütleb, et "Aabram läks [Peetelist] teele, rändas üha ja siirdus Lõunamaale" (1.Ms.12,9). Liikudes üha lõuna poole, sattus ta ju kõrbesse! Pole ime, et Piibel teatab – 1.Ms.12,10: "Aga maal oli nälg." Sama salm jätkub Aabrahami kiirustades tehtud otsusega: "Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, sest maal oli suur nälg."
See oli paanikast põhjustatud viga. Aabraham lubas Jumalale, et püsib Tõotatud Maal, kuid kui saabus näljahäda, lõi ta kartma, et tema pere võib surra nälga, ja nii ta pakkis oma asjad ning rändas Egiptusesse. Kukkus esimene dominoklots. Kuid see riivas teist, millest kirjutab 1.Ms.12,11-13: "Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma naisele Saaraile: "Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine. Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: "See on tema naine!" Siis nad tapavad mind, aga jätavad sind elama. Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!""
See oli teine eksimus, langes teine dominoklots. Me ei tea, kui palju neid veel oleks langenud, kui Jumal poleks mitte vahele astunud ning Aabrahami ja ta naise päästnud. Hiljem, kui Aabraham sattus paanikasse järeltulija puudumise pärast, kordus sama domino-efekt, kus üks eksimus viis teiseni ja nende eksimuste tulemused on veel tänapäevagi igapäevastes uudistes – lepitamatu vaen kahe sugulasrahva, juutide ja araablaste vahel.
Ka meie teeme vahel paanikast põhjustatud vigu, eriti armu- ja raha-asjades. Vanasõna "kakskümmend kaks – viimane taks" paneb nii mõnegi tütarlapse muretsema ja kui aastaid juba kolmkümmend, siis lausa paanikas otsima elukaaslast. Ei taheta ju jääda vanatüdrukuks ja nii jookseb nii mõnigi kiirustades peaaegu et esimese ettejuhtuva mehe rüppe. Kuid siis selgub, et see polnud "see õige"! See on paras lähtepunkt paljude vigade seeriale, mis otsekui dominoefekt järgnevad üksteisele, tehes sageli elu lausa põrguks.
Või võtame raha-asjad. Reklaam pakub ühelt poolt nii palju ahvatlevaid asju ja teiselt poolt nii palju võimalusi neid saada isegi siis, kui rahakotis raha napib. Igasugused järelmaksud ja maksepuhkused, liisingud ja krediidid. Võta pangast vaba tagasimaksega krediitkaardi või tagatisega või koguni tagatiseta kodulaenu või laenu auto soetamiseks. Õppelaenud, puhkuselaenud, sms-laenud – "ja mitte tundigi ilma rahata!" hõigatakse meile raadiost ja televiisorist mitu korda päevas.
Ja inimesed lähevad laenamise peale. Hiljuti kuulsin televiisorist, et eestlastel on pangalaene üle 80 miljardi krooni ulatuses! Võttes aluseks, et Eestis on 580 tuhat leibkonda, tuleb laenuraha ühe leibkonna kohta keskmiselt 167 tuhat krooni. Kui sinul ja minul seda pole, siis tähendab see, et mõnel on seda veelgi rohkem. See viib paanikasse nii mõnegi mehe või naise ning paanikas tehakse, nagu ikka, vigu. Nii mõnigi võtab ühest pangast laenu, et teisest pangast võetud laenu intresse maksta. Nii mõnigi maksab ühe krediitkaardiga teise krediitkaardi võlga! Dominoefekt. Mõni näeb ainsa väljapääsuna minna röövima!
Nii me näeme, et paanikast põhjustatud eksimused võivad meile väga kalliks maksma minna ja sageli mässivad need meid suurematesse pattudesse.
2. TEGEMATAJÄTMISTEST PÕHJUSTATUD EKSIMUSED. Heaks näiteks sellest on kuningas Taavet, kellest alustasime tänast teemat. Ehkki ta oli mees "Jehoova ... südame järgi," oli ta "samasugune nõder inimene nagu meiegi" (Jak.5,17). Ta tegi samamoodi vigu, nagu meie kõik. Juba 18 naise pidamine oli üks suur viga. Ja neist ühe naise hankimine oli eriti suur viga, mis dominoefektina viis teda tegema järjest uusi vigu – ja siin ma julgen kohe kõvasti välja öelda: suuri patte! Aga kõik sai alguse, võiksime öelda, Taaveti laiskusest, ühest tegemata jätmisest: ta ei läinud koos oma sõjameestega lahingusse.
Kuid täna ei taha ma rohkem rääkida sellest Taaveti tuntud ja vast suurimast patust. Ma tahan juhtida tähelepanu ühele teisele Taaveti tegematajätmisele. Ma juba mainisin, et Taavetil oli kokku 18 naist. See aga tähendas, et tal oli ka palju lapsi. Ja ta ei tegelnud nende kasvatamisega, nagu üks isa tegelema peaks.
1.Kun.1,5.6 räägitakse ühest tema pojast: "Adonija, Haggiti poeg, aga ülistas iseennast ja ütles: "Ma tahan saada kuningaks!" Ja ta muretses enesele vankreid ja ratsanikke ning viiskümmend meest, kes jooksid tema ees. Tema isa [Taavet] ei olnud oma eluajal teda kunagi laitnud, et ta oleks öelnud: "Mispärast sa teed nõnda?" Temagi oli väga ilusa välimusega; ta oli sündinud pärast Absalomi."
Muuseas, ka seoses Absalomiga oli Taavetil palju tegematajätmisi, mille tulemuseks oli kodusõda – Absalomi mäss oma isa vastu, kus hukkus Absalom ja veel umbes 20 tuhat Iisraeli meest. Kuid praegu räägime Adonijast, kes Taaveti vanadusnõtruse ajal kuulutas end kuningaks oma isa asemel. Isa polnud teda kunagi "laitnud" s.t. noominud või karistanud. Ta polnud talle kunagi laksu andnud. Isa oleks pidanud teda korrale kutsuma, kuid ta ei teinud seda.
Taavet tegi sama vea, mida teevad paljud tänapäeva inimesed, kes jätavad unarusse oma perekonna, oma lapsed. Nendest tegematajätmistest sünnib palju vigu, eksimusi ja patte. Jälle toimib domino-efekt. Üks eksimus viib teiseni. Juba see eksimus, et abielu jäetakse tihti ametlikult registreerimata, viib teiste eksimusteni, rääkimata tegematajätmistest laste kasvatamisel.
Tegematajätmised kollitavad ka meie vaimulikku elu, juhtides meid ühest eksimusest teise. Näiteks kirjutab Paulus – Heb.10,25: "Ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat." Kui me lakkame kirikus koos käimast, mis on iseenesest üks eksisamm, järgnevad sellele kiiresti teised eksimused, kuni meie vaimulik elu on surnud! Millegipärast on see eksimus kerge tulema. Meil on igasuguseid tugigruppe, mis aitavad loobuda alkoholi pruukimisest, suitsetamisest või liigsest kehakaalust. Kuid meil pole vaja ühtegi tugigruppi, et aidata inimestel loobuda kirikuskäimisest. See loobumine tuleb nii kergesti, ilma kõrvalise abita. Kuid see on ränk eksimus, mis vallandab dominoefektina teiste eksimuste ahela.
Peale paanikast ja tegematajätmistest põhjustatud eksimuste on veel...
3. OHJELDAMATUST UUDISHIMUST PÕHJUSTATUD EKSIMUSED. Muidugi tuleb meile kohe meelde Eeva uudishimu "hea ja kurja tundmise puu" (1.Ms.2,9) vastu. Just selle uudishimu rahuldamisel sündis patt siia maailma!
Iisraeli esimene kuningas Saul teadis, et nõidadega ei tohi tegemist teha, kuid uudishimust eesseisva lahingu tulemuste vastu läks ta siiski konsulteerima Een-Dooris elava "lausuja vaimuga naisega." Tegelikult oli see Sauli eksimiste seeria lõppakkord, sest järgmise 24 tunni jooksul oli ta surnud! See oli tõesti eriti ränk eksimine.
Kuid selliseid uudishimust tingitud eksimisi esineb tänapäeval järjest enam. Astroloogia ja sodiaagimärgid, posimine ja selgeltnägemine, okultism ja spiritism – kui vähe on neid, kes ei tunneks huvi selliste salapäraste asjade vastu! Ja mis on minu arvates veelgi kohutavam ja kiiremini hukutavam – ohjeldamatu uudishimu nn "mõnuainete" vastu. Järjest nooremad lapsed tunnevad ohjeldamatut uudishimu tubaka ja alkoholi, narkootikumide ja igasuguste teiste meelemürkide vastu. Tuntakse huvi isegi suremise kogemuse vastu ja nii mängitakse sõna otseses mõttes eluga! Need on rängad eksimused, mille hukutavad tagajärjed on sageli pöördumatud. Ka siin toimib domino-efekt, mida sageli kutsutakse "allakäigu spiraaliks." Üks eksimus viib teiseni ja sageli on sellest nõiaringist võimatu välja pääseda.
Kuid meil pole tarvis rääkida tingimata nõidusest ja meelemürkidest. Ohjeldamatust uudishimust põhjustatud eksimusi on meil kõigil. Mine kasvõi Internetti ja uudishimu kannab sind peagi sinna, kuhu Jumal lapsel ei peaks olema asja! Uudishimu, kuigi iseenesest üldsegi mitte paha asi, võib Saatana ahvatluste käigus viia meid ühest eksimusest teise, kuni suurte pattudeni. Olgem siis ettevaatlikult ja palugem, et Jumal juhiks meie uudishimu õiges suunas.
Ja lõpuks on veel...
4. SILMAPETTEST TINGITUD EKSIMUSED. Inimese silma põhjas on koht, mida kutsutakse pimetähniks. Selle kohaga me ei näe. Nii tundub olevat ka meie elus: mõningaid asju me lihtsalt ei näe. Peetrus lihtsalt ei näinud, et ta võib muutuda nii araks, et salgab Jeesuse. Ja isegi peale oma kogu südamest pöördumist ja Nelipühi õnnistusrikast kogemust sattus ta vähemalt ühe korra punkti, kus ta ei näinud asju õigesti. Paulus kirjutab kirjas galaatlastele 2. peatükis, kuidas Peetrus tundis end pagan-kristlaste seas vennana ja käitus vastavalt. Kui aga saabusid ortodokssed juudi-kristlased, tõmbus ta pagan-kristlastest eemale ja seltsis ainult juutidega. Paulus nägi selles silmakirjatsemist ja noomis Peetrust selle pärast.
Me kõik eksime vahel sellepärast, et lihtsalt ei näe asju õigesti. Kes meist mõistab iseennastki päris õigesti? Kergem on näha teiste kui enda vigu. Me läheme kirikust ja ütleme iseendale: "Küll on kahju, et see ja see ei olnud kirikus! Ta oleks pidanud kuulama seda jutlust. See käis just tema kohta!"
Jutlus võis käia niisama palju ka minu kohta, kuid ma ei näinud seda, sest see tabas minu "pimetähni." Ma pean ennast paremaks; ma ei näe enda juures seda viga. Jah, me ei näe enda juures paljugi vigu ja seepärast eksime ka palju. Jeesuse vend Jakoobus kirjutab, et "me kõik eksime palju" (Jak.3,2). Ta kirjutab kristlastele ja kristlastest. Kõik me oleme ekslikud, kuid me ei heida meelt, sest – nagu me lugesime Pühakirjast juba alguses – "Jehoova laskis meie kõigi süüteod tulla Tema peale" (Jes.53,6).
Jeesus on kandnud meie süüd. Tema on kandnud meie pattude karistuse. Tema on surnud meie eksimuste, vigade, pahategude, üleastumiste, pattude pärast. Tema on toonud meile andestuse.
Kui me täna rääkisime, et me, kuigi usklikud, pole täiuslikud, et me siiski eksime, siis mitte sellepärast, et kuidagi õigustada või vabandada oma eksimusi ja patte, vaid et me otsiksime aktiivsemalt armu ja abi Jumalalt, kes üksi võib meid aidata. Tulgem oma vigade ja eksimustega alandlikult kahetsedes Jeesuse juurde ja Tema kui "Jumala Tall" võtab ära meie patu (Joh.1,29). Ingel tõotas juba Maarjale, et Jeesus "päästab oma rahva nende pattudest" (Mat.1,21).
Nii et, usklikud pole täiuslikud – neile on lihtsalt andestatud!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv