Kuninglik vastuvõtt
12.04.2014 - (1232)

Homme tähistab kristlik maailm palmipuude püha; seoses sellega loeme täna Luk.19,28-40: "Ja kui Ta seda oli rääkinud, läks Ta edasi Jeruusalemma poole. Ja sündis, kui Ta Betfage ja Betaania ligi jõudis, mäe juurde, mida kutsutakse Õlimäeks, et Ta läkitas kaks oma jüngrit ning ütles: "Minge vastasolevasse alevisse, ja kui te sinna jõuate, leiate te kinniseotud sälu, kelle seljas ükski inimene ei ole istunud. Päästke ta lahti ja tooge siia. Ja kui keegi teilt küsib: miks te ta lahti päästate? siis öelge nii: Issandal on teda tarvis!" Aga need, kes olid läkitatud, läksid ja leidsid kõik nõnda, nagu ta neile oli öelnud. Kui nad sälgu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile: "Miks te sälu lahti päästate?" Nemad vastasid: "Issandal on teda tarvis!" Ja nad tõid selle Jeesuse juurde, heitsid oma riided sälu peale ja panid Jeesuse tema selga istuma. Kui Ta nüüd edasi liikus, laotasid nad oma riided tee peale.
Aga kui Ta lähenes Õlimäe kallakule, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmustades suure häälega kiitma Jumalat kõigi vägevate tegude eest, mis nad olid näinud, ning ütlesid: "Kiidetud olgu Kuningas, kes tuleb Issanda nimel, rahu taevas ja au kõrges!" Ja mõningad variserid rahva seast ütlesid Temale: "Õpetaja, sõitle oma jüngreid!" Ta vastas ning ütles: "Ma ütlen teile, kui need vait jääksid, hakkaksid kivid kisendama!"
Tõestisündinud lugu räägib vanast misjonärist, kes pärast 40-aastast teenimist misjonipõllul pöördus tagasi koju – üksi, sest ta naine ja kaks last olid leidnud oma viimse puhkepaiga karmi Aafrika mullas. Väljudes lennukist, nägi ta suurt rahvahulka ootamas värava juures. Mõned hoidsid käes plakateid, teised lehvitasid lippe, ning ta võis kuulda muusikahelisid, mis kostusid üle rahva jutu ja hõigete. "Ei või olla," mõtles mees, "kas tõesti on nad kõik tulnud tervitama mind kojusaabumise puhul, kes ma olen ennastohverdavalt teeninud Jumalat ja inimesi 40 aastat?"
Kuid kiiresti selgus, et see polnud sugugi nii. Temaga samas lennukis oli üks poliitik, kes saabus tagasi 4-päevaselt Aafrika visiidilt, kus tema eest oli hästi hoolitsetud ja kõik tema vajadused rahuldatud. Nüüd tähistati tema tagasipöördumist parima tseremooniaga, mida riik võis pakkuda.
Oodates lennuväljal, millal tseremoonia saab läbi ja ta saaks edasi liikuda, tundis ta südames suurt kurbust ja ta hakkas vaikselt palvetama: "Kallis Taevaisa, miks nii? Ma olen teeninud Sind ustavalt nii kaua – ja vaata, mis toimub! Ma ei oota ju palju. Kas on siis väär soovida, et sulle korraldatakse kodus mingisugunegi vastuvõtt?"
Siis äkki kuulis misjonär oma südames Jumala häält, mis ütles: "Aga, mu poeg, sa pole veel kodus!"
See on tõsi. See maailm ei ole meie kodu. "Nagu rändurid maailmas käime," ütleb üks ilus laul. Aga kui me Jumalale ustavaks jääme, kuuleme ükskord Jeesust ütlemas – Mat.25,21: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!" Tere tulemast koju! Milline vastuvõtt, kui meid tervitavad rõõmuhõisetega kõik taeva inglid!
"Mind tervitab taevas suur hommik, ma tean.
Mind tervitab taevas ja sinna ma jään!"
Kuid samal ajal on meil hea meel, kui meid ka siin vahel tervitatakse – näidatakse, et oleme hinnatud ja armastatud ning meie seltskond on oodatud. Kindlasti soojendas see kuninglik vastuvõtt, millest sissejuhatuseks lugesime, ka Jeesuse südant. Ja see oli rõõmu valmistav sündmus ka rahvale, kes tõstsid oma hääle Jumalat kiites.
1. VAATA RAHVAST!
Oli paasapüha aeg ja Jeruusalemma kogunes rahvast üle terve maailma. Levis uudis, et ka Jeesus on teel pühasse linna, olles just möödumas Betfagest ja Betaaniast ning suundumas Õlimäe poole, ja rahvas ruttas sinna Teda tervitama. Tegelikult kohtusid seal kaks rahvahulka, sest Jeesusega käis alati kaasas palju rahvast. Inimesed hõiskasid ja juubeldasid ning tervitasid Teda kui kangelast – kui võidukalt sõjaretkelt naasnud kuningat. Juudi võimud, keda tegi kadedaks Jeesuse selline populaarsus, olid väga pahased ja lausa meeleheitel, kuid antud hetkel ei suutnud nad ette võtta midagi, et takistada rahvast järgimast Jeesust. Nad käskisid Jeesusel endal vaigistada rahvast, kuid Jeesus ütles, et "kui need vait jääksid, hakkaksid kivid kisendama!"
Muidugi oli rahva seas ka lihtsalt uudishimust kohale jooksnuid, kes olid kuulnud Jeesuse imetegudest – näiteks alles hiljuti oli Ta äratanud surnuist üles Laatsaruse – ning nad lootsid näha midagi sensatsioonilist. Kuid valdav osa rahvast rõõmustas täiesti siiralt ja kiitis Jumalat kõigi vägevate tegude eest, mis nad olid näinud, öeldes: "Kiidetud olgu Kuningas, kes tuleb Issanda nimel, rahu taevas ja au kõrges!" Matteuse evangeeliumi järgi hüüdis rahvahulk: "Hoosianna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Hoosianna kõrges!" (Mat.21,9). "Hoosianna" on heebrea sõna, mis tähendab "päästa nüüd"! Sellega esitas rahvas Jumalale palve, et Iisraelile tuleks pääste messias-kuninga kaudu ja et see tuleks kohe nüüd!
Jeesus tundus neile olevat just see mees, kes oma imeliste võimetega suudab juhtida kogu Iisraeli rahva vabadusvõtlusesse ja kindlustada neile kauaigatsetud võidu Rooma ja miks mitte kogu paganliku maailma üle! Sellega seoses on tähelepanuväärne iga sõna, mida nad kooris skandeerisid: "Kiidetud olgu Kuningas, kes tuleb Issanda nimel, rahu TAEVAS ja au kõrges!" Jeesuse sünni auks laulsid inglid: "Au olgu Jumalale kõrges ja MAA PEAL rahu inimeste seas!" (Luk.2,14). Aga praegu olid inimesed valmis sõjaks maa peal! Olgu rahu taevas!
2. VAATA JEESUST!
Sellises melus oli Jeesusel ilmselt võimatu midagi rahvale ÖELDA. Ülesköetud inimesed lihtsalt ei kuulaks Teda! Seepärast otsustas Jeesus TEHA midagi, mida kõik võiksid näha. Ta saatis kaks oma jüngrit hankima Talle eeslisälu ning seejärel ratsutas selle seljas Jeruusalemma poole, milles kõik võisid näha prohvet Sakarja kuulutuse täitumist, kes kirjutab Sak.9,9: "Ole üpris väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sinu Kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas!" Matteus ja Johannes on ka selle prohvetikuulutuse täitumise seoses selle sündmusega ära maininud. Nii et rahvas tõesti mõistis seda nii.
Ühelt poolt soovis Jeesus selle prohvetikuulutuse meenutamisega kinnitada rahvale, et Ta on tõepoolest see õige Messias, kes valitseb õigluses ja toob pääste, kuid teisest küljest soovis Ta ka näidata, milline see õige Messias on – "alandlik ja sõidab eesli seljas." Ärme nüüd saa siiski sellest valesti aru. Meile võib eesel tähendada tühist looma, kuid Idamaal peeti teda suursuguseks ja väärikaks tegelaseks, kelle seljas ratsutasid kuningad, printsid ja prohvetid. Tõsi, sõjakäigul ratsutas kuningas hobuse seljas, kuid kui ta tuli rahuga, ratsutas ta eeslil. Ratsutades eesli seljas, täitis Jeesus teadlikult Messia kohta käiva prohvetikuulutuse, juhtides tähelepanu sellele, et Ta ei tule sõjapidajana, vaid rahutegijana.
3. VAATA EESLI OMANIKKU!
Selles loos on üsna silmapaistev koht ka eesli omanikul. Tegelikult räägib see tekst eesli omanikest. Me lugesime: "Kui nad sälgu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile..." Eeslid olid kallid. Ilmselt ei suutnud üks lihtne inimene osta endale head eeslit. Nii pandi rahad kokku ja osteti mitme peale üks.
Nüüd muidugi me imestame, kuidas Jeesus teadis, kust see eesel leida ja et see kohe nii lihtsa küsimise peale ära antakse. See võis muidugi olla ka ime ja Jeesus oli suuteline tegema imesid. Kuid kuna oli tegemist ikkagi üsna kalli omandiga, siis kaldun ma pigem arvama, et Jeesus käitus korrektselt ja, olles näinud just Talle sobivat looma, leppis selle omanikega kokku, et Tal läheb seda vaja ja kas nad laenaksid siis seda Talle üheks päevaks. Oli ta ju tallanud korduvalt neid tolmuseid teid ja talle olid tuttavad mitte ainult sealsed inimesed, vaid ka nende sõidukid! Ta ju teadis täpselt oma plaane ja võis eesli omanikega kokku leppida isegi päevas või lausa tunnis, mil tal seda looma vaja läheb. Ja nii tuli jüngritel vaid looma omanikele öelda, et "Issandal on teda tarvis!" ja eesel oli nende päralt. Ma millegipärast usun, et Jeesus käitus nii korrektselt ja õpetab meidki selliselt korrektselt oma asju ajama. Mitte et ajame kellegi auto ära ja ütleme, et "Issandal on seda tarvis," s.t. meil on seda tarvis jumalariigi töös!
Eeslid oli tolle aja inimeste autod – transpordivahendid, veoloomad, tööloomad – ja küllaltki kallid. Andes eesli Jeesuse käsutusse, andsid inimesed oma parima – võib-olla kõik, mis neil anda oli. Ma imestan, mida teeksime meie, kui keegi osutaks meie autole, majale või rahale ja ütleks: "Issandal on seda tarvis." Mitte, et ta lihtsalt võtaks selle ära, vaid küsiks, kas me annaksime kasutada? Kas me annaksime? Need inimesed seal tagasihoidlikus külas andsid ja ma usun, et Jumal kindlasti õnnistas neid.
4. VAATA EESLIT!
Ja lõpuks mängis selles loos olulist rolli ka eesel. Nagu ka paljudes teistes lugudes, näiteks Bileami loos. Seal eesel mitte ainult päästis prohveti surmast, vaid andis eksinud prohvetile ime läbi edasi ka Jumala sõna! Alandlik eesel oli see, kes kandis lapseootel Maarja Naatsaretist Petlemma ja hiljem sealt koos Jeesus-lapsega Egiptusesse ja sealt taas Naatsaretti, et päästa laps hukkumast Heroodese timukatöö läbi. Ja nüüd Jeesuse kannatuste nädala alguses sõidutas eesel Päästja Õlimäe juurest Jeruusalemma.
Eesel on lihtne tööloom, kelle karvkate näeb välja nagu meie juuksed hommikul enne kammimist. Pole tal sellist ilusat saba ega kaunist lakka nagu hobusel. Kõrvad tunduvad olevat liiga suured ja hääl ajab meid lausa naerma. Prohvetlikus keeles kõneldes on tal aga midagi ühist Jeesusega, kellest Jesaja kirjutab – Jes.53,2: "Ei olnud Tal kuju ega ilu: me nägime Teda, aga Tal ei olnud välimust, et oleksime Teda ihaldanud!"
Ja ometi teeb see tagasihoidlik tööloom Jeesusele väga vajaliku teene. Nii satub ta otse "Hoosianna!" hüüete keskele ning kõnnib inimeste rõivastest ja palmiokstest vaibal! Kui arvestada sellega, et tema seljas polnud keegi varem ratsutanud, siis oli ta ülimalt tubli ja sai oma püha ülesandega suurepäraselt hakkama. Ta tegi kindlasti oma parima.
Kuidas on meiega? Me juba rääkisime, et keegi võib osutada meie autole, majale või rahale ja öelda: "Issandal on seda tarvis." Kuid Jumala saadik võib peatuda ka sinu enda juures ja öelda: "Issandal on SIND tarvis!" Kas sul leidub alandlikkust mitte kangekaelse eesli taoliselt vastu punnida, vaid abivalmis eesli moodi lasta Issandal end kasutada oma pühas töös? Nimetatud eesli kombel võid sa lõviosa oma ajast ja päevadest teha kõige tavalisemat tööd, kuid kui tuleb mõni päev, mil Issandal on sind eriliselt tarvis, kas sa annad end Tema teenistusse? Kui see eesel oleks vastu punninud, oleks ta rikkunud kogu selle päeva ja ürituse. Kuid õnneks ta seda ei teinud, andes meilegi hea eeskuju olla alati valmis Jeesust teenima.
Ja kui meile ei naerata õnn võtta Jeesust teenides osa mõnest suurejoonelisest paraadist siin ilmas, siis võime olla kindlad, et meil on koht suurepärases lunastatute paraadis, kui see siseneb taevase Jeruusalemma pärliväravast! Me läheme sellest väravast sisse koos Jeesusega ja me jääme sinna igaveseks koos Jeesuse kui meie Kuningaga! See on ju meie pärisKODU! Ja millise vastuvõtu korraldavad meile seal inglid! Selle ees kahvatuvad kõik maised vastuvõtud!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv