Meie mõtted
13.03.2004 - (1963)

Inimesele on antud eriline võime mõelda. Kas teate, kui palju oleneb sellest, kuidas me seda võimet kasutame? Sellest oleneb kõik! Ja mitte ainult selles elus. Ainult mõtlevail olevustel on šansse saada sellest maailmast tulevasse maailma. Ainult mõtlevad olevused kutsutakse kord Jumala kohtu ette aru andma oma tegudest. Jah, me oleme harjunud mõtlema, et selles kohtus saavad otsustavaks meie teod. See on tõde, kuid mitte kogu tõde.

Pühakiri teatab — Rom.2,12-16: "Sest kõik, kes ilma käsuta on pattu teinud, lähevad ka hukka ilma käsuta; ja kõik, kes käsu all on pattu teinud, nende üle mõistetakse ka kohut käsu järgi; sest käsu kuuljad ei ole õiged Jumala ees, vaid käsu tegijad mõistetakse õigeks — sest kui paganad, kellel ei ole käsku, loomu poolest täidavad käsu nõudeid, on nad, ehk küll neil ei ole käsku, iseenestele käsuks ja näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende südametesse, kuna nende südametunnistus ühtlasi tunnistab seda ja nende mõtted isekeskis kas kaebavad nende peale või ka kostavad nende eest — sel päeval, kui Jumal kohut mõistab inimeste salajaste asjade üle Kristuse Jeesuse läbi minu evangeeliumi järgi."

Näete — teod on tähtsad, kuid veel tähtsamad on motiivid: miks me midagi teeme, ja see oleneb meie mõttemaailmast! Sellepärast kirjutabki Paulus, et just meie mõtted on need, mis meid Jumala kohtus süüdistavad või kaitsevad. Miks me nii tegime? Mida me sealjuures mõtlesime? Milliste mõtete hellitamine viis meid meie tegudeni?

Nii meie võitude saladust kui ka kaotuste põhjust tuleb otsida meie mõttemaailmast! Pole ükskõik, kus meie mõtted viibivad. Pole ükskõik, millest mõtleme, kuidas mõtleme või kellest mõtleme. Müüt kõneleb lapsest, kes läks iga päev välja ja muutus selleks, mida või keda ta esimesena nägi. Lausa nii see tegelikkuses ei ole, kuid oma tõetera on siin olemas: pidevalt vaadates me muutume. Pühakiri teatab — 2.Kor.3,18: "Aga me kõik, kes katmatu palgega vaatleme Issanda auhiilgust otsekui peeglis, muutume samasuguseks kujuks aust ausse nagu Issanda Vaimust."

Me oleme palju rääkinud sellest Jeesusele vaatamisest, kuid mida see praktiliselt tähendab, kuidas see praktilises elus välja näeb? Jeesust ennast ihulikult meie keskel ei ole; kas me peaksime siis vaatama Tema pilti? Ei. Me peaksime mõtlema Temale. Mõtlemine on vaimus vaatamine. Temale mõeldes me näeme Teda oma vaimusilme ees. Selliselt, Temale mõeldes, me muutume Tema sarnaseks.

Mõeldes me muutume. Mõeldes head, muutume heaks. Halba mõeldes muutume halvaks. Ja kes halvasti mõtleb, oskab juba alati halvasti mõelda ja kõike halvas valguses näha. Teine inimene oskab aga alati hästi mõelda ja kõike näha heas valguses. Igast asjast võib mõelda nii head kui halba. Igast asjast! Kas võib mõelda igast asjast head? Kindlasti, toetudes Jumala tõotusele, et kõik tuleb heaks neile, kes Jumalat armastavad (Rom.8,28). Samal ajal oleme kogenud, et mõni kohe oskab mõelda igast asjast halba! Öeldakse, et samast õiest, millest mesilane imeb mett, imeb ämblik mürki! Kes olen mina — mesilane või ämblik?

Pidevalt mõeldes me muutume selliseks, millised on meie mõtted. Rahvast, kelle Jumal pidi hävitama veeuputuses, on kirjutatud — 1.Ms.6,5.6: "Kui Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad, siis Jehoova kahetses, et Ta inimese oli teinud maa peale, ja Ta süda valutas." Kui ohtlik on omada pidevalt kurje mõtteid!

Aga mis on need kurjad mõtted? Vaevalt, et need on ainult teistest halvasti mõtlemine või kurjade plaanide sepitsemine. Kurjadeks mõteteks on ka eneseülendamine ehk soov olla suur ja tähtis. Pühakirjast võime lugeda sellekohase hoiatuse — Mat.18,1-4: "Sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: "Kes on küll suurim taevariigis?" Ja Jeesus kutsus lapsukese enese juurde, asetas tema nende keskele ja ütles: "Tõesti ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem taevariigis.""

Kurjadeks mõteteks võib lugeda ka igasugust muretsemist maiste asjade pärast. Jeesus pühendas suure osa mäejutlusest selgitamaks, miks meil ei ole põhjust muretsemiseks (Mat.6,24-34).

Maisel mõtlemislaadil on veel üks oht: inimene hakkab ise uskuma oma mõtteid! Selliselt võib inimene minna reaalsusest väga kaugele — ja ka Jumalast väga kaugele!

Ärgu keegi arvaku, et see on minu asi, mida ma mõtlen, et mul ei tule oma mõtete pärast kellegi ees vastust anda. Halvad mõtted on patt! Peetrus ütles kord ühele inimesele hoiatavalt — Apt.8,22: "Sellepärast paranda meelt sellest oma kurjusest ja palu Issandat, et sinu südame mõte sulle vahest andeks antaks." Nagu me alguses lugesime, võivad meie mõtted Jumala kohtus meie peale kaevata!

Hellitatud mõtted muutuvad peagi sõnadeks ja seejärel juba tegudeks; tegudest saavad harjumused aga harjumused kujundavad meie iseloomu. Just meie iseloomust oleneb, kas me kõlbame taevasse või mitte. Jumal ei saa võtta meid taevasse, kui meie iseloom ei sobi kokku taeva vaimuga.

Aga meie iseloomu ehituskivideks on meie mõtted. Ja juba need on Jumalale teada, sest, nagu ütleb Pühakiri, "Jehoova uurib läbi kõik südamed ning mõistab kõiki mõtteid ja püüdeid" (1.Aja.28,9). Jah, "inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames" (1.Sam.16,7).

Sellepärast tuleb reformatsiooni elus alustada reformatsiooniga südames, s.o. mõtetes. Kuidas aga vabaneda halbadest mõtetest? Püüdes need unustada? Püüdes neile mitte mõelda? Mind kummitab vahel tundide viisi üks laul — ja alati pole see vaimulik laul. Vahel kuulen ma mõnda tühja laulu ja siis mõne aja pärast avastan, et see on pugenud mu mõtetesse. Ma heidan selle ära, kuid mõne aja pärast leian ma end taas seda oma mõtteis laulmas! No on nuhtlus! Aga sellest on võimalik otsekohe ja kindlalt vabaneda. Kuidas? Hakates teadlikult oma südames laulma teist laulu. Ja see heliseb seal kaua-kaua!

See ongi see inimese võime, mida soovitab ära kasutada ka apostel Paulus, kui ta kirjutab — Ef.5,18-20: "Ärge joovastuge viinast, kust tuleb õnnetu elu, vaid saage täis Vaimu, rääkides isekeskis psalmide ja kiituseviiside ja vaimulike lauludega, lauldes ja mängides kannelt Issandale oma südames, kõige eest alatasa tänades Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel."

Mõtteid ei saa lihtsalt kõrvale heita, need tuleb asendada! Aga need on nagu takjad — need püsivad kõvasti peas, ka ilusad ja head mõtted, olgu öeldud teie rõõmuks ja julgustuseks!

Millele peaksime siis mõtlema, millele tasub mõelda? Millised mõtted õilistavad meid, muudavad meid Jeesuse sarnaseks?

Mõtle oma Loojale juba oma nooruspäevil, ütleb tark Koguja (Kog.12,1). "Mõelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal," kirjutab tark Paulus (Kol.3,2), lisades — Rom.12,17: "Mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes!" Mõelge ka palves oma juhatajaile, kes teile on rääkinud Jumala sõna, manitsetakse meid Heb.13,7. Samas kutsutakse meid üles mõtlema ka vangidele (patuvangidele) ja vaevatuile (Heb.13,3). Jeesus kutsub meid üles mõtlema ka Loti naisele (Luk.17,32), et me tema sarnaselt ei vaataks tagasi, himustades seda maailma. Me peame mõtlema rohkem Jeesusele, et Tema võiks mõelda rohkem meile. Nagu manitseb Paulus, tuleb meil võtta "vangi iga mõte Kristuse sõnakuulelikkuse alla" (2.Kor.10,5) — ainult nii võidame me hingevaenlase.

Ärme lubame oma pähe ühelgi nurjatul mõttel. Kui meid ründab mõni selline mõte, hüüdkem, nagu Jeesus: "Tagane minust, Saatan!" (Mat.4,10) — ning suunakem oma mõtted kohe parematele asjadele.

Jah, mõttejõud on antud Jumala poolt suureks õnnistuseks, kuid see võib saada suureks needuseks, kui me ei suuna seda õigesti, kui me ei alluta seda Kristuse sõnakuulelikkusele. Tänagi on ajakohane Jeremija manitsus — Jer.4,14: "Pese oma süda kurjusest, Jeruusalemm, et sind saaks päästa; kui kaua sa lased enese sees viibida nurjatuid mõtteid?"

Ning ma palun teid lõpuks koos Paulusega — Flp.2,2: "Tehke mu rõõm täielikuks sellega, et mõtlete sama ja peate ühesugust armastust, olles üksmeelsed ja ühemõttelised." Ning Flp.4,8: "Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv