.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6051)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Jumala käsk VIII
13.09.2003 - (1363)

Seoses Jumala käsuga me meenutasime ka hingamispäeva. Räägiksime täna veel pisut sellest.

Me teame, et laupäev on Jumala kümne käsu järgi õige hingamispäev. On seda ka peale risti – Uue Seaduse ajal. Seda pole Piibliga raske tõestada. Tegelikult on Piibliga mitte ainult raske, vaid lausa võimatu tõestada vastupidist.

Kuid olles nii agarad õige hingamispäeva kaitsjad, võime me kergesti libastuda Jeesuse teelt juutide teele – Jeesuse arusaama juurest hingamispäevast juutide arusaama juurde. Kas te pole märganud, kuidas tänapäevalgi juhitakse aeg-ajalt meie tähelepanu sellele, kuidas juudid hingamispäeva peavad, kui eriliseks nad selle päeva teevad, millise auga nad selle ümbritsevad – eks ikka selleks, et meie neist õpiksime. Õppida tuleb meil tõesti, ja vahel miks mitte ka juutidelt, kuid kõige esmalt ikka Jeesuselt!

Et juudid ja Jeesus polnud juba 2000 aastat tagasi hingamispäeva pidamise küsimuses ühesugusel arvamusel, on selge paljudest Uue Testamendi lõikudest. Loeme täna kõigepealt Mat.12,1-8:

"Sel ajal läks Jeesus viljast läbi hingamispäeval. Aga Tema jüngritel oli nälg ja nad hakkasid päid katkuma ja sööma. Kui variserid seda nägid, ütlesid nad Temale: "Vaata, Sinu jüngrid teevad, mida ei sünni teha hingamispäeval!"

Aga Tema ütles neile: "Eks te ole lugenud, mis Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel nälg oli, kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära vaateleivad, mida süüa ei olnud luba temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel? Või eks te ole käsuõpetusest lugenud, et preestrid rikuvad hingamispäeval pühakojas hingamispäeva ja on ometigi süüta? Kuid ma ütlen teile, et siin on see, kes on suurem kui pühakoda! Aga kui te teaksite, mis see on: ma tahan halastust, aga mitte ohvrit! siis te ei oleks hukka mõistnud süütuid. Sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand!""

Markus on sama sündmuse kirja pannud nii – Mrk.2,23-28:

"Ja juhtus, et Ta ühel hingamispäeval kõndis läbi viljapõldude ja Ta jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma. Ja variserid ütlesid Temale: "Vaata, miks nad hingamispäeval teevad, mida ei tohi?"

Tema ütles neile: "Kas te ei ole lugenud, mis tegi Taavet, kui tal puudus oli ning nälg temal ja ta kaaslastel, kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ja sõi ära vaateleivad, mida ühelgi ei olnud luba süüa kui vaid preestritel, ja andis ka neile, kes olid temaga?" Ja Ta ütles neile: "Hingamispäev on tehtud inimese pärast, aga mitte inimene hingamispäeva pärast! Nii on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand!""

Jääb mulje, et juudid olid rangemad hingamispäevapidajad kui Jeesus! Kui me peame Jeesuse teed õigeks, siis võiksime öelda, et juudid pingutasid üle, tõstsid lati liiga kõrgele! Kuid kas see oli ikka nii?

Tegelikult on küsimus hingamispäeva olemuse mõistmises. Juudid pidasid inimest hingamispäeva teenriks; Jeesus aga ütles selgesti, et hoopis hingamispäev on seatud teenima inimest! Teisisõnu: kumb on suurem ja tähtsam – kas inimene või hingamispäev. Ma kardan, et tänapäevalgi ütlevad paljud hingamispäevapidajad ilma pikemalt mõtlemata, et hingamispäev on ikka suurem ja tähtsam kui inimene, sest hingamispäeva seadis sisse Jumal. Kuid kas ei olnud Jumal ka see, kes valmistas inimese – ja veel oma näo järgi, enda sarnaseks? Ja kuidas siis ikkagi oli: kas Ta seadis enne sisse hingamispäeva ja seejärel valmistas inimese, et see seda pühitseks, või valmistas Ta kõigepealt inimese ja seejärel seadis sisse hingamispäeva, et inimene võiks sellest rõõmu tunda? Kas Ta andis hingamispäevale inimese, kes seda pühitseks, või andis ta inimesele hingamispäeva, mis inimest kosutaks? Kas Ta seadis inimese hingamispäeva teenijaks või hingamispäeva inimese teenijaks?

Selle küsimuse tegi Jeesus väga selgeks, öeldes: "Hingamispäev on tehtud inimese pärast, aga mitte inimene hingamispäeva pärast!" Lisades: "Nii on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand!" Kuigi "Inimese Poeg" osutab esmalt Kristusele kui hingamispäeva sisseseadjale, ei saa keegi eitada, et me kõik oleme "inimese pojad" ja selle lõigu loogika osutab, et Jeesus võis selle fraasiga osutada ka inimese üleolekule hingamispäevast. Üleolek aga ei tähenda seda, et inimene võiks oma äranägemise järgi loobuda hingamispäevast või vahetada selle mõne teise päeva vastu. Inimene on lihtsalt tähtsam kui hingamispäev ja hingamispäev, õigesti peetuna, teenib inimest.

Siiski, enne selle kokkuvõtva seisukoha esitamist ütles Jeesus variseridele: "Eks te ole lugenud, mis Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel nälg oli, kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära vaateleivad, mida süüa ei olnud luba temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel? Või eks te ole käsuõpetusest lugenud, et preestrid rikuvad hingamispäeval pühakojas hingamispäeva ja on ometigi süüta? Kuid ma ütlen teile, et siin on see, kes on suurem kui pühakoda!"

Kas ei õpeta Jeesus sellega, et inimeste vajadused seisavad kõrgemal tseremooniatest – et ka religioon teenib inimest, mitte inimene ei teeni religiooni! Hingamispäev on tähtis, pühakoda on tähtis, kuid inimeste vajadused on neist kõigist üle! Hingamispäev ja pühakoda ning kõik seal toimuv peab teenima inimeste vajadusi! Muuseas, fraasi "siin on see, kes on suurem kui pühakoda!" tuleks algkeelest täpsemalt tõlkida nii: "siin on midagi, mis on suurem kui pühakoda!" Ehk, siis "siin on tegemist põhimõttega, mis seisab kõrgemal pühakojast." Muidugi on õige ka see, et Jeesus on suurem kui pühakoda.

Kas me kõik pole vahel mõelnud, vähemalt kaudselt, et pühakoda ja seal toimuvad teenistused on ikka tähtsamad kui seal kogunevad inimesed ja nende vajadused. Meie käitumisest jääb vahel selline mulje. Isegi väikene kõrvalekalle rituaalidest – mis pole sageli muud kui meie pärimused, traditsioonid ja harjumused – äratab meis pahameele. Või väljendab keegi inimene end seal tavatult, meile harjumatul viisil – ja juba me paneme pahaks.

Aastaid tagasi külastas Tallinna kogudust üks vend Soomest, kes oli saadetud meile abiks kiriku helisalvestussüsteemi väljaarendamisel. Ta saabus reedel, kuid sai asuda tööle alles hingamispäeva õhtul pärast päikeseloojangut, sest meie ei pidanud õigeks sellist tegevust hingamispäeval. Ta ütles, et Soomes sellist probleemi pole. Kirikus võib iga päev, ka hingamispäeval teha kõiki kirikule vajalikke töid. Hiljem sain ma aru, et tal oli õigus. Kuid mõned ei taha sellest kohe kuidagi aru saada ja nende südametunnistus süüdistab neid, kui nad midagi teevad, või mis veel halvem – nad mõistavad oma südames (ja vahel ka avalikult) hukka neid, kes seda teevad.

Mida siis teha? Alustame sellest, et me sallime kõiki sellistena nagu nad on. Et me ei pane pahaks, kui keegi teeb midagi sellist, mida meie ei teeks või pole harjunud tegema. Ja seejärel õpime neid inimesi armastama.

Mõnele võib olla seoses hingamispäeva pühitsemisega küsimuseks Jes.58,13 algus, kus on öeldud: "Kui sa hingamispäeval peatad oma jalga ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib."

Kontekstist lahti rebituna on see lõik lihtsalt kohutav! Ma ei tohi hingamispäeval kõndida ega teha seda, mis mulle meeldib! Kas hingamispäev on tõesti mõeldud mulle ebameeldivate asjade tegemiseks!? Ometi käsib kontekst nimetada hingamispäeva rõõmupäevaks! Loeme selle lause kontekstis – Jes.58,13.14: "Kui sa hingamispäeval peatad oma jalga ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks, Jehoova püha päeva austusväärseks, ja austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu, siis sa tunned rõõmu Jehoovast: mina sõidutan sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga!"

Mida me ei peaks tegema hingamispäeval? Me ei peaks otsima omakasu ega kõnelema tühje sõnu! Kui see on see, mida meile meeldib teha, siis tuleb tõesti sellest meeldivast loobuda, sest see ei sobi kokku hingamispäeva käsu vaimuga. Kuid on palju muid asju, mida sobib hingamispäeval teha ja mis valmistavad meile rõõmu.

On asju, mida mitte ainult sobib, vaid lausa tuleb teha ka hingamispäeval, et elada käsu vaimu järgi. Näiteks inimeste elementaarsete vajaduste rahuldamine ja hädasolijate abistamine — nii sõnade kui tegudega. Jakoobus kirjutab – Jak.2,15.16: "Kui vend või õde on alasti ja neil puudub igapäevane toidus, ja keegi teie seast ütleb neile: "Minge rahuga, soojendage endid ja sööge kõhud täis!", aga te ei anna neile ihu tarbeid, mis on sellest kasu?"

See on veel pehmelt öeldud. Tegelikult on siin tegemist käsu vaimust räige üleastumisega – eriti siis, kui me avastame abivajaja hingamispäeval. Ainult südametu inimene võib öelda: "Mul on hingamispäev ja ma ei saa aidata!" Kui sul teistel päevadel ei olnud võimalust aidata, siis hingamispäev on sulle just selleks antud, et sul oleks võimalus aidata!

Jah, me oleme kutsutud ülal hoidma Jumala käsu autoriteeti. Kuid selleks tuleb meil mõista, esitada ja täita Jumala käsku õigesti. Vastasel juhul, talitades variseride sarnaselt, me kisume seda autoriteeti hoopis maha!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv