.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (5991)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Evangeelium või religioon
14.06.2008 - (965)

Ef.2,1-10: "Jumal on teinud elavaks ka teid, kes olite surnud oma üleastumistes ja pattudes, milles te käisite enne selle maailma ajastu järgi, õhuvalla vürsti järgi, vaimu järgi, kes nüüd on tegev sõnakuulmatuse laste sees, kelle seas ka me kõik enne käisime oma liha himudes ja tegime liha ja mõtete tahtmist mööda ning olime loomu poolest viha lapsed nagu teisedki. Aga Jumal, kes rikas on halastusest, oma suure armastuse pärast, millega Ta meid on armastanud, kuigi me olime surnud üleastumistes, on meid ühes Kristusega teinud elavaks — armust olete õndsaks saanud — ja on meid ühes Temaga üles äratanud ja ühes Temaga asetanud istuma taevalikku olukorda Kristuses Jeesuses, et osutada tulevail ajastuil oma armu ülemäärast rikkust helduses meie vastu Kristuses Jeesuses. Sest teie olete armust õndsaks saanud usu kaudu ja see pole mitte teist enestest; see on Jumala and; mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. Sest meie oleme Tema teos, Kristuses Jeesuses loodud headele tegudele, mis Jumal on enne valmistanud, et me käiksime nendes."
See on üks parimaid evangeeliumi esitusi Piiblis. Kristlus on evangeelium. Vahel aga nimetatakse ristiusku ka religiooniks. Aga ehk ongi nii: kristlus on evangeelium ja ristiusk on mõnele lihtsalt religioon? Mis vahe on evangeeliumil ja religioonil? Mille poolest nad teineteisest erinevad? Kumb neist on ihaldusväärsem? Või on need üks ja sama asi?
Kui üks Indias töötav kristlasest misjonär oli lõpetanud kõnelemise, tuli tema juurde mees ja ütles: "Ma ei mõista teid, misjonäre. Te räägite Indiast kui paljude religioonide asupaigast, mis pole hea, ja sellegipoolest tahate te tutvustada meile veel üht religiooni, mis ainult suurendab segadust. Kas Indias pole küllalt religioone ilma kristluseta?"
Misjonär vastas: "Sõber, ma ei tutvusta teile religiooni; mind ei huvita religioon, kuid ma olen sügavalt huvitatud evangeeliumist. Ma ei astuks üle tänavagi religiooni pärast, kuid ma olen valmis minema maailma otsa evangeeliumi pärast. Need on kaks täiesti erinevat asja."
Mille poolest siis erineb religioon evangeeliumist?
Religioon on inimeste tehtud; evangeelium Jumalast antud. Üks mees Tootsist tavatseb öelda: "Piiblisse on kirjutatud, et Jumal lõi inimese oma näo järgi. Mina usun, et inimene lõi jumala oma näo järgi!" Religioon ongi mingi inimeste loodud jumal ja jumalateenistus. Aga evangeelium ei ole inimeste loodud; see on Jumalast antud. Selliselt saab ka paljude poolt praktiseeritud ristiusk – inimeste tehtud rituaalide ja teenistustega, reliikviate ja traditsioonidega – religiooniks. Tõepoolest – mille poolest erineb risti või jumalasünnitaja kuju suudlemine teiste religioonide sümbolite austamisest? Kõik see on üks inimeste tehtud jumalateenistus ehk religioon. Religioon on inimeste tehtud; evangeelium Jumalast antud.
Religioon – inimene otsib Jumalat; evangeelium – Jumal otsib inimest. Jah, me räägime sageli Jumala otsimisest, kuid kes otsib tegelikult keda? Kas Aadam ja Eeva otsisid patuseks saanuina Jumalat. Nad hoopis peitsid end Jumala eest. Jumal oli see, kes otsis Aadamat ja hüüdis: "Kus sa oled?" (1.Ms.3,9). Rom.3,10.11 kirjutab Paulus: "Ei ole kedagi, kes oleks õige, ei ühtainustki; ei ole arusaajat; ei ole, kes otsiks Jumalat." Tänapäevalgi on otsijaks Jumal, kasutades tööriistadena oma lapsi. Aga kõik religioonid on inimesed loonud selleks, et nende läbi otsida jumalat – sellist jumalat, kes neile meeldib.
Religioon on inimese püüe ronida ülespoole heade tegude tegemise läbi; evangeelium on Jumala laskumine alla Kristuse Isikus, et inimest päästa. Paulus kirjutab – Tit.3,5.6: "Siis Ta päästis meid, ei mitte õiguse tegude tõttu, mida me oleksime teinud, vaid oma halastust mööda uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu, keda Tema on rikkalikult välja valanud meie peale Jeesuse Kristuse, meie Õnnistegija läbi." Inimene ei saa osta pääsu taevasse; inimene ei saa teha midagi sellist, mille eest ta saaks taevasse; inimene ei saa palvetada end taevasse; inimene ei saa kummardada end taevasse; isegi väga heaks inimeseks olemine ei taga meile pääsu taevasse.
Religioon on hea vaade; evangeelium on hea uudis.
Religioon on hea nõuanne; evangeelium on hea sõnum.
Religioon saavutab välise muutuse; evangeelium saavutab sisemise muutumise.
Religioon võõpab meid väljast valgeks; evangeelium peseb puhtaks meie südame.
Religioon rahuldab inimese mõistust; evangeelium rahuldab inimese hinge.
Aastaid tagasi palkas üks misjonär kaks hiina õpetlast tõlkima nelja Piibli evangeeliumi hiina keelde. Kui töö sai tehtud ja nad tulid seda üle andma, ütlesid nad: "Me oleme saanud kristlasteks. Mida enam me uurisime hiina pühi kirju, seda segasemaks need meile muutusid. Aga mida enam me lugesime evangeeliume, seda lihtsamaks ja arusaadavamaks need said, kuni lõpuks meile tundus, nagu kõnniks Jeesus meie keskel."
Vaadelgem nüüd lähemalt kolme peamist erinevust religiooni ja evangeeliumi vahel.
1. RELIGIOON ASETAB PEAMISE RÕHU TEGEMISELE, SAMAL AJAL KUI EVANGEELIUM ASETAB PEAMISE RÕHU OLEMISELE.
Religioon ütleb: "Tee head, jätka head tehes, kuni sa lõpuks muutud heaks." Evangeelium ütleb: "Kõigepealt pead sa saama heaks Jumala armust Kristuse vere läbi. Kui sa oled saanud heaks, siis teed sa head." Jeesus esitas lihtsa küsimuse – Mat.12,34: "Te rästikute sigitis, kuidas te võite rääkida head, kui te olete kurjad?" Kuidas te saate teha head, kui te olete halvad?
Religioon ütleb: "Räägi tõtt, jätka tõe rääkimist, ja sa muutud ausaks." Evangeelium ütleb: "Esmalt saa ausaks kogu südamest ja siis sa räägid tõtt." Joh.8,44 ütleb Jeesus: "Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole jäänud püsima tõesse, sest tõde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!" Kui inimene pole olemuselt aus, siis ta lihtsalt ei saa rääkida tõtt!
Religioon ütleb: "Mõtle puhtaid mõtteid, jätka puhaste mõtete mõtlemist ja su hing saab puhtaks. Evangeelium aga ütleb: "Saa puhtaks südamest ja siis sa mõtled puhtaid mõtteid." Johannes kirjutab, et see on "Jeesuse Kristuse, [Jumala] Poja veri," mis "puhastab meid kõigest patust" (1.Joh.1,7). See on ainus allikas, mille vesi peseb meid puhtaks.
Religioon ütleb: "Mine, aita inimesi, ja sa õpid neid armastama." Evangeelium ütleb: "Võta Jumala armastuse vastu oma südamesse ja siis sa hakkas armastama inimesi ja soovid neid teenida."
Nii et, kui religioon asetab peamise rõhu VÄLISELE KÄITUMISELE, siis evangeelium asetab peamise rõhu SISEMISELE OLEMUSELE.
See, muidugi, ei tähenda, nagu poleks kristluses kohta headele tegudele. Jeesus ise oli heade tegude Mees. Küsimus on vaid selles, mis on esimesena. Mis lähtub millest? Kas esimesena oli kana või muna? Sellele ei tohiks olla raske vastata: Jumal lõi loomise kuuendal päeval kana, mitte muna. Kana munes muna.
Kui aga jutt on tegudest ja usust, siis peame küsima: "Mis on esmalt? Kumb neist on põhjus ja kumb tulemus? Milline neist on juur ja milline vili?" Sissejuhatavas piiblitekstis teeb Paulus selgeks, et head teod pole mitte pääste põhjus, vaid tulemus. Jeesus ütleb, et me ei saagi teha head enne, kui oleme saanud heaks. Mat.12,33-35 Ta kuulutab: "Kas tunnistage puu heaks ja ta vili heaks või tunnistage puu halvaks ja ta vili halvaks. Sest puud tuntakse tema viljast. Te rästikute sigitis, kuidas te võite rääkida head, kui te olete kurjad? Sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu. Hea inimene toob südame heast tagavarast esile head, ja halb inimene toob halvast tagavarast esile halba."
Püüe heategude läbi heaks saada on nagu õunte sidumine telefoniposti külge, lootes, et see post muutub seeläbi õunapuuks! Puu peab olema õunapuu, siis see kasvatab õunu.
Palju aastaid tagasi, kui oli leiutatud alles tummfilm, jõudis see ka ühte Lääne väikelinna. Kõik kauboid tulid kohale, et näha seda tehnikaimet. Nad nägid esimest korda liikuvat pilti. Selles filmis saabus hetk, kus pahad mehed röövisid ilusa naise ja põgenesid. Seda kauboid ei suutnud taluda. Nad haarasid oma püstolid ja kukkusid kõmmutama, püüdes tabada kurjategijat. Ekraan sai täis auke, kuid film läks edasi. Kui vaid üks kauboidest oleks järele mõelnud, siis oleks ta pöördunud ja tulistanud projektorisse!
See kõlab kui kaasaegne vaimulik tähendamissõna. Me peame tabama probleemi tuuma. Jeesus ütles – Mat.15,19: "Südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget." Religioon tegeleb ekraaniga; evangeelium tegeleb projektoriga. Ainult Jeesus võib muuta südant. Kui su auto ei sõida, ei vii sa ta pesulasse! Sa toimetad ta remonditöökotta, kus tungitakse probleemi südamesse ja kõrvaldatakse see.
2. RELIGIOON ASETAB RÕHU ÕPETUSTELE JA TÕEKSPIDAMISTELE; EVANGEELIUMIS ON RÕHK ASETATUD ISIKULE.
Üks peamisi erinevusi mitte-kristlike religioonide ja evangeeliumi vahel on see, et puudub oluline seos religioonide ja nende rajajate vahel, kuna aga kristluses on see seos väga tugev. Võtke budismist ära Buda ja budism jääb alles oma nelja suure tõe ja kaheksakordse teega. Võtke islamist ära Muhamedi ja islam jääb ikka alles oma viie tegevussamba ja kuue usupõhimõttega. Võtke hinduismist ära mõned jumalad – selle filosoofilised ja religioossed mõisted jäävad ikkagi alles. Kuid kui te võtate evangeeliumist ära Kristuse, ei jää järele midagi. Sest Kristus ise on see evangeelium!
Jeesus ütles Joh.14,6: "Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!" Ta ei öelnud: "Ma näitan teile teed" või "Ma õpetan teile tõde" või "Ma annan teile elu." "Mina OLEN tee ja tõde ja elu!"
Seega tähendab kristlaseks olemine enamat kui kuulumist kogudusse; see tähendab enamat kui koguduse õpetuste vastuvõtmist. Olla kristlane tähendab eelkõige täielikku lootmist ühele isikule – Kristusele – ja seejärel kogu Tema õpetuse vastuvõtmist. See tähendab Jeesuse vastuvõtmist oma südamesse Päästja ja Issandana.
Selliselt ei seisne fundamentaalne erinevus religioonide ja evangeeliumi vahel mitte erinevustes õpetuste või mõttemaailmade vahel, vaid erinevustes ISIKUTE vahel. Buda, Muhamed või Konfuutsius ei õpetanud kunagi, et inimesed peaksid neid kummardama, kuid Jeesus väitis end olevat Kõikväelise Jumala; Ta väitis end olevat maailma ainsa lootuse; Ta nõudis usku Tema isikusse ja seda, et kõik inimesed kummardaksid Teda.
Sadhu Sundar Singh – sikismist kristlusesse pöördunu, oli üks India suurimaid kristlasi. Ühel päeval intervjueeris teda üks Euroopast pärit agnostikust professor religioonide võrdlemise alal, soovides näidata, et Sadhu oli religiooni vahetades teinud vea. Ta küsis: "Mida oled sa leidnud kristlusest, mis sul puudus oma vanas religioonis?"
"Ma olen leidnud Kristuse," vastas Sadhu.
"Jah, ma tean," vastas professor kannatamatult, "kuid millise konkreetse põhimõtte, õpetuse või doktriini oled sa leidnud, mis sul varem puudus?"
"Konkreetne asi, mille ma olen leidnud," vastas Sadhu, "on Kristus!"
Kuidas professor ka ei püüdnud, ei suutnud ta kõigutada Sadhut sellelt seisukohalt. Kristus tähendas temale kõik. Kas ka meile?
Üheks ainulaadseks faktiks Kristuse juures on Tema ÜLESTÕUSMINE. Ta läks meie pärast alla surmahauda, kuid kolmandal päeval väljus sealt teisele kaldale ja kuulutas võidukalt: "Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab!" (Joh.11,25).
Üks moslem Aafrikas sai kristlaseks ja mõned sõbrad küsisid temalt: "Miks sa seda tegid?" Ta vastas: "See on umbes nii: sa lähed mööda teed ja järsku hargneb tee kaheks; sa ei tea, kumba teed minna. Aga seal teelahkmel on kaks meest – üks on surnud, teine elus. Kummalt sa küsid, et ta juhataks sulle teed?"
3. RELIGIOON RÕHUTAB TEGUSID, EVANGEELIUM RÕHUTAB ARMU.
Sissejuhatavast kirjakohast me lugesime – Ef.2,8.9: "Sest teie olete armust õndsaks saanud usu kaudu ja see pole mitte teist enestest; see on Jumala and; mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda."
Religioon ütleb: "Saavuta!" Evangeelium ütleb "Võta vastu!" Võtke vastu armu, võtke vastu Kristuse. Paulus kirjutab – Kol.2,6: "Otsekui te nüüd olete vastu võtnud Kristuse Jeesuse, Issanda, nõnda käige Temas."
Religioon ütleb: "Püüa! Ürita!" Evangeelium ütleb: "Usalda!" Paulus kirjutab, et me "oleme usaldanud kinni haarata eelolevast lootusest" (Heb.6,18). Usk on usaldamine.
Religioon ütleb: "Võida end!" Evangeelium ütleb: "Alista end!" Jakoobus manitseb – Jak.4,7: "Siis alistuge Jumalale!"
Ometi kutsutakse ka ristiusku religiooniks – ja selles ON omajagu religiooni – teatud religioonile omaseid sümboleid, sakramente ja spetsiifilist tegevust, nagu kummardamine ja palvetamine. Kuid ka see kõik muutub tühiseks, kui me toetume Jumala ees õigeks saamisel ja olemisel välistele tegudele. Kui tahes suur hulk religioosseid teadmisi ja tegevust ei või meid päästa. Päästet pakutakse meie Jumala armuannina Kristuses Jeesuses, kes tuleb meil vastu võtta usus. Kui Jeesus ütles Mat.11,28: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja MINA ANNAN teile hingamise!" siis mõtles Ta just seda. Tema on kõik. Tema annab kõik. Tema on pääste uks. Tema on tee taevasse. Tema on päästev tõde. Tema on igavene elu! Tema on evangeelium ehk rõõmusõnum patustele.
Ma ei tea ühtegi põhjust, miks me ei peaks seda rõõmusõnumit vastu võtma! Kui me pole seda varem teinud, tehkem seda täna.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv