.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (5991)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Meie igapäevane leib
14.10.2006 - (1199)

Matteuse evangeeliumi 6. peatükis räägib Jeesus sellest, kuidas Tema järelkäijad peaksid palvetama. Salmides 9-13 annab Ta ka näidispalve, mida inimesed on hakanud kutsuma Meie Isa palveks. Selle üks fraas – 11. salm – kõlab: "Meie igapäevane leib anna meile tänapäev." Uues tõlkes on seda pisut kohendatud, täissihitis on asendatud osasihitisega: "Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!" Ma küsin: Miks on seda tehtud? Keeleteadlased ilmselt vastaksid: "Nii on keeleliselt õigem." Jah, nii on keeleliselt õigem, kui selle fraasiga pidada silmas vaid asju!
Kindlasti pole raske aru saada, et Jeesus mõtles igapäevase leiva all mitte ainult leiba sõna otseses mõttes, mitte ka ainult toitu selle sõna otseses mõttes. Ta mõtles kõiki meie eluvajadusi! Kõik need vajavad rahuldamist "tänapäev." Ja kõik need rahuldab Jumal, sest on kirjutatud – Jak.1,17: "Kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju." Väljend "meie igapäevast leiba anna" osutab selgelt, et kõik, mis me iga päev saame ja tarbime, on and Jumalalt.
Kuid kas me vajame ja tarbime ainult asju – toitu, jooki, riietust, eluaset ja muud sarnast? Kas neist asjadest piisab inimesele? Kas need rahuldavad inimest? Kas need teevad inimese õnnelikuks? Need on olulised asjad, selles pole kahtlust, kuid kas need on kõik, mida inimene iga päev vajab? Küsime isegi: Kas see on kõige olulisem, mida inimene iga päev vajab?
Miks sooritavad mõned inimesed enesetapu? Miks ei suuda nad enam elada? Kas enamus enesetappusid tänapäeval toimub füüsilise nälja või janu pärast, riiete või eluaseme puudumise pärast? Tõde on see, et enamus enesetappe sooritatakse inimeste poolt, kes on küllaltki hästi või vähemalt rahuldavalt materiaalselt kindlustatud! Inimesel on olemas kõik hädavajalikud asjad. Nende kõht on täis! Aga nad ei suuda edasi elada! – Miks?
Aga sellepärast, et inimesel on ka teisi vajadusi, peale füüsiliste! Inimene vajab mitte ainult asju – toitu, jooki, riideid eluaset ja muud sarnast. Inimesel on mitte ainult ihu vaid ka hing ja vaim!
Kohe kerkib küsimus: Kui Jumal rahuldab nii heldelt meie ihu vajadused, andes meile meie igapäevase leiva selle sõna avaramas tähenduses – andes selle isegi lindudele ja loomadele, kes ei külva ega lõika ega ehita – kas ei ole Ta siis teinud midagi ka meie hinge ja vaimu vajaduse rahuldamiseks "tänapäev"?
Muidugi on. Ja just seda tegu tähistama oleme me täna siia kogunenud. Ta andis meile mitte ainult asju, vaid ka iseenda! Pange tähele: "asju" – leiba, vett, riideid jne – osasihitis. Kuid "iseenda" – täissihitis. Mitte "iseennast" s.t. endast pisut, vaid kogu "iseenda"! "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja [mitte Poega – osasihitis, vaid Poja – täissihitis] on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!" Meie päästmiseks andis Jeesus mitte ainult osa endast, vaid ennast täielikult!
Ja me vajame seda andi – tänapäev, iga päev! Ilma selle annita meie hing ja vaim nälgib! Kui see vajadus on rahuldamata, ei vääri elu elamist! Jeesus ise ütles – Mat.4,4: "Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!" Inimese hing ja vaim vajab kirjutatud Sõna juhatust, julgustust ja tõotusi, kuid kõige enam vajab inimene elavat Sõna ennast – Jeesust Kristust!
Ja kui inimene vajab seda kõige enam ja kui Jumal pakub seda üle kõige, kas ei mõelnud siis Jeesus seda ka Meie Isa palves, kui Ta käskis paluda: "Anna meile täna meie igapäevane leib!" Just nii kõlab see lause otseses tõlkes – ja on eriti kohane meie palveks täna, mil me oleme eriliselt kogunenud osa saama Jeesusest. Me palume: "Jumal, anna meile täna Jeesus – meie eluleib!"
Sellest, kuidas Jeesus juhtis oma jüngrite mõtted ajaliku leiva juurest vaimuliku leiva, enda juurde, loeme Joh.6,26-35: "Jeesus vastas neile ning ütles: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et te ei otsi mind, sellepärast et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis!Ärge hankige rooga, mis hävib, vaid rooga, mis jääb igaveseks eluks, mida Inimese Poeg tahab teile anda; sest Teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud!" Siis ütlesid nad Temale: "Mis me peame tegema, et võiksime teha Jumala tegusid?" Jeesus vastas ning ütles neile: "See on Jumala tegu, et te usute Temasse, kelle Ta on läkitanud!" Siis nad ütlesid Temale: "Mis tunnustähe Sa siis teed, et me näeksime ja usuksime Sind? Mis Sa teed? Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast!" Siis Jeesus ütles neile: "Tõesti tõesti ma ütlen teile! Mooses ei andnud teile leiba taevast, aga minu Isa annab teile tõelise leiva taevast! Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu!" Siis nad ütlesid Talle: "Issand, anna meile ikka seda leiba!" Jeesus ütles neile: "Mina olen eluleib. Kes tuleb minu juurde, see ei näe nälga, ja kes minusse usub, sellele ei tule iialgi janu!""
Igapäevast leiba ja muid asju vajame me pisut. Nende liigne tarbimine võib meile koguni kahju teha! Kuid Eluleiba – Jeesust – pole meil kunagi liiga palju! Me vajame mitte osa Temast või pisut Teda, vaid me vajame Teda tervenisti. Ja sellepärast me palume täna: "Jumal, anna meile täna meie igapäevane leib. Anna meile Jeesus!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv