Piibli aritmeetika
15.11.2008 - (1322)

Minule on matemaatika alati meeldinud. Ma tean, et paljudel on olnud koolis sellega raskusi, kuid minu jaoks oli see kõige kergem õppeaine. Ma alustasin oma kooliteed väikeses maakoolis – Pikavere 7-klassilises koolis, kus oli õpilasi üsna vähe, võrreldes suurte linnakoolidega. Ja ega ruumegi palju olnud. Ma ei tea kindlasti, kas ruumide nappusest, õpilaste või õpetajate vähesusest või veel mingil muul põhjusel, aga õppetöö algklassides oli korraldatud nii, et esimese ja kolmanda klassi lapsed istusid samas klassis, samuti õppisid koos teise ja neljanda klassi lapsed. Õpetaja tegeles esmalt noorematega, siis andis neile mingi kirjaliku ülesande ja hakkas tegelema vanematega.
Miks olid kokku pandud esimene ja kolmas klass, teine ja neljas klass? Miks mitte esimene ja teine klass, kolmas ja neljas klass? Ilmselt sellepärast, et taseme vahe oleks suurem ja selliselt nad segaksid üksteist vähem. Kuid, oh, häda – esimese ja teise klassi materjal oli minu jaoks, kes ma olin peres viies laps ja õde-vendade kõrvalt mõndagi õppinud, liiga lihtne. Kirjalik töö sai tehtud nagu välk ja juba ma töötasin koos vanema astmega. Ja ma kohe kuidagi ei suutnud suud pidada, kui teised ei teadnud ja mina teadsin! Nii kujunes mul välja paha harjumus öelda ette!
Hiljem, kui ma sattusin kasuvanemate perre ja jätkasin kooliteed suures linnakoolis, oli see jätkuvalt minu koolipahanduste peamiseks põhjuseks. Tihti saadeti mind matemaatika tunni ajal lihtsalt klassist välja. Sellegipoolest armastas matemaatika õpetaja mind, sest ma võitsin kuni keskkooli lõpuni kõik kooli ja ka rajooni matemaatika olümpiaadid, kust ma osa võtsin. Mulle lihtsalt meeldis matemaatika oma paljude harudega.
Kuid tänane teema kannab pealkirja "Piibli aritmeetika." Aritmeetika, nagu mina aru saan, on matemaatika madalaim aste. Seepärast ei tohiks see olla raske kellelegi meist. See tegeleb liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamisega. Kõik me vast oskame liita, lahutada, korrutada ja jagada. Ma mäletan, et mu noorimal pojal Madisel oli lugema õppimisega suuri raskusi. Tähed ei tahtnud kuidagi meelde jääda. Kuid raha lugema õppis ta väga varakult! Juba enne kooli minekut oskas ta seda väga hästi liita ja lahutada. No korrutada ja eriti jagada pole seda nii kerge! Mõni ei õpi seda elu lõpuni õigesti jagama!
Kuid läheme nüüd Piibli aritmeetika juurde. Piibel pole muidugi mingi matemaatika õpik, kuid lihtsa aritmeetika kohta on tal nii mõndagi öelda. Selle valemeid järgides rikastame me tunduvalt oma kristlikku elu ja tunnistust.
LIITMINE. 2.Pet.1,5-8: "Siis kandke sellesama pärast kõikepidi hoolt ja osutage oma usus vooruslikkust ja vooruslikkuses tunnetust, tunnetuses taltumust, taltumuses kannatlikkust, kannatlikkuses jumalakartust, jumalakartuses vennaarmastust ja vennaarmastuses armastust kõikide vastu. Sest kui teil seda kõike on ja veel lisatakse, siis ei lase see teid olla viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises."
Liitmisel summa kasvab. Kristlase elu on kasvamine, kus ühele voorusele lisandub teine ja sellele omakorda järgmine voorus. Sellel pole lõppu, sest kes suudaks mõõta eesmärki, milleks on Kristuse sarnasus – Tema täiuslik iseloom?
See kasvamine on absoluutselt vajalik, et me oleksime kord valmis sisenema oma igavesse kodusse. Ilm.21,27 ütleb, et "sinna sisse ei pääse midagi, mis ei ole puhas, ei keegi, kes teeb jälkusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraamatusse."
Me peame saama puhtaks kõigest rüvedusest, aga seda me saavutame vaimulikult kasvades – kasvades Kristuses – ühest voorusest teise.
Kasvav organism on tugev ja suudab võita sissetungijaid. Kasvu peatumine räägib nõrkusest. Ja kasvu peatumisele järgneb kiiresti taandareng.
Lugesin naisest, kelle juures ilmnes eriline taandareng. Ta elas Ameerikas, Virginias mõned aastad tagasi. Ta oli kasvanud normaalselt ja tal oli kolm last. Kui lapsed olid keskkoolis, suri ta abikaasa. Ta kahekordistas oma pühendumist oma lastele. Kuid sel ajal juhtus temaga midagi. Ühel päeval vahetas ta oma riided kahekümneaastase tüdruku riiete vastu ja hakkas osa võtma oma laste pidudest ja lõbustustest.
Järgnevatel aastatel märkasid lapsed, et nende vanemaks kasvades kasvas ema hoopis nooremaks! Mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Psühhiaatrid kutsuvad seda isiksuse taandarenguks. Tavaliselt selline tagurpidi kasv teatud eas peatub. Kuid nii ei juhtunud selle naisega. Iga mööduva kolme-nelja kuuga taandarenes ta ühe aasta. 61-aastasena pidas ta end ülal kui 6-aastane. Lõpuks pandi ta hooldekodusse, kus ta nõudis endale lapsele kohaseid rõivaid. Ta mängis nukkudega ja rääkis nendega nagu laps. Järjest "nooremaks" muutudes pillas ta maha toitu, roomas põrandal ja hüüdis "Mamma." Veel pisut aega – ja ta suri.
Kes meist tahaks olla selle naise sarnane – vaimulikult? Aga kui me ei kasva Kristuses, kui me ei saavuta ühe võidu teise järel, kui meile ei lisandu üks voorus teise järel, siis on meil oht taandareneda, eriti kõrgemas eas.
Et kindlustada meie vaimulik kasvamine, pakub Paulus veel üht liitmist – ja see puudutab meie varustust. Ef.6,13-18 ta kirjutab: "Sellepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te kõik olete sooritanud. Siis seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja kingadeks jalas valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks. Kõige selle juures haarake usukilp, millega te võite kustutada kõik tigeda tulised nooled! Ja võtke enesele päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala Sõna, iga palve ja anumise kaudu, palvetage igal ajal Vaimus, ning olge selleks valvel kõige püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest."
Õppigem vaimulikus elus liitma voorusi ja oma sõjavarustust ning kasvama selliselt "usust usku" (Rom.1,17). Õppigem liitma ka endale kristlastest sõpru, kes toetavad meid sellel usuteel. Jumal soovib, et me kasvaksime. Ärme valmista Talle pettumust.
LAHUTAMINE. Kui liitmise all võisime näha vooruste lisamist, siis pole raske mõista, et lahutamise puhul tulevad kõne alla kõigepealt vead ja puudused. Ja nii Peetrus kirjutabki – 1.Pet.2,1.2: "Siis pange nüüd maha kõik kurjus ja kõik kavalus ja silmakirjatsus ja kadedus ja kõik keelekandmine ning himustage otsekui vastsündinud lapsed vaimset täispiima, et te selle läbi võiksite kasvada õndsuseks."
Näete, liitmine ja lahutamine käivad käsikäes. Selleks, et liita endale voorusi, tuleb endast lahutada pahesi – suuri ja väikeseid. Jah, me peame endast lahutama mitte ainult suured ja silmatorkavad pahed, vaid ka väikesed ja sageli varjatud pahed, sest ka need "väikesed rebased... rikuvad viinamägesid" (Ül.2,15).
Üks abielupaar ostis endale maale väikese maatüki, millele nad panid nimeks "Rahupaik." Maapind oli kaljune ja nad otsustasid kõigepealt eemaldada krundilt kivid ja alles seejärel rajada sinna maakodu. Suurte kivide eemaldamine käis ruttu, kuid väiksemate kividega oli hoopis teine lugu. Ja kui nad olid lõpuks eemaldanud nii suured kui väiksemad kivid, tulid nende alt nähtavale ikka uued ja uued väikesed kivid. Suuremad kivid olid neid varjanud. Väikeste kivide eemaldamine võttis juba palju rohkem aega. Ja kui nad hakkasid maad kaevama, tuli päevavalgele veelgi enam kive. Nõudis palju aega ja vaeva, enne kui maa oli kividest puhastatud ja nad võisid külvata oma Rahupaika muru.
Nii on ka meie isiksuse kujundamisega. Selle protsessi käigus paljastab Jumal meile järjest uusi meie puudusi, aidates meil neist vabaneda.
Kui sageli kuulevad patsiendid arsti soovitust: "Kui sa võtaksid pisutki kaalust maha, paraneks sinu olukord tunduvalt." Suurepärane soovitus! Üleliigne kehakaal põhjustab palju terviseprobleeme ja teeb edasiliikumise raskemaks. See kehtib ka vaimulikus vallas. Kui me soovime olla terved, viljakad kristlased, peame end vabastama asjadest, mis meid ohustavad või takistavad. Jumal ei tee seda meie eest. Ta vaid juhib meie tähelepanu neile asjadele. Meie asi on tegutseda Tema nõuande järgi. Võib-olla mõtles Paulus just seda, kui ta kirjutas Heb.12,1.2: "Sellepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, pangem maha kõik koorem ja meid nii hõlpsasti takerdav patt ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist, vaadates usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele."
KORRUTAMINE. Kas Piiblis on ka korrutamist? Kõigepealt läheb mõtte kordamisele, mida vahel nimetatakse ka korrutamiseks. Seda on seal igal juhul – ja palju! Mooses kuulutas Jumala nimel – 5.Ms.6,6.7: "Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!" Jesaja kirjutab Jumala juhtnööridest – Jes.28,10: "Sest käsk on käsu peale, käsu peale käsk, mõõdunöör mõõdunööri peale, mõõdunööri peale mõõdunöör, kord siin, kord seal!"
Selline "korrutamine" pole iseloomulik mitte ainult Vanale Testamendile. Ka Uues testamendis on paljud lood "korrutatud" ikka ja jälle. Paulus "korrutab" oma pöördumise lugu, mis on eeskujuks meilegi, kuidas edukalt tunnistada. Evangeeliumgi on esitatud neljakordselt! Aga andeks anda tuleb Jeesuse õpetuse järgi "seitsekümmend korda seitse korda!" (Mat.18,22).
Siiski ma arvan, et Piibli korrutamise all tuleb mõelda eelkõige viljakandmist, paljunemist. Tõelise kristlase viljakandvuse kohta ütleb Jeesus, et "mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!" (Mat.13,23). Heale maale külvatult võib vilja hulk kasvada kuni sajakordseks!
Üks noor poiss kuulis jutlust ja tal hakkas kahju inimestest, kes ei tunne Jumalat. Ta kuulis naisest, kes valmistas pakke saatmiseks misjonipõllule. Tal oli vaid üks münt. Ta andis selle naisele ja palvetas, et see väike "seeme" saaks istutatud kellegi südamesse, kus see kannaks vilja. Selle mündi eest ostis naine evangeelse traktaadi ning pistis ühte pakki. See jõudis viimaks ühe paganliku suguharu juhi kätte Birmas, juhtides ta pöördumisele. Põledes soovist jagada oma vastleitud usku, kutsus see kokku oma sõbrad – teiste paganlike suguharude juhid – ja rääkis neile Jeesusest. Paljud pöördusid ebajumalateenistusest ja hakkasid kummardama elavat Jumalat. Need omakorda hakkasid külvama evangeeliumiseemet oma suguharu rahva seas ja selliselt koguti suur lõikus Jumala riiki. Aga kõik sai alguse ühe poisi ühest mündist ja selle ohvri peale loetud palvest!
Piibli korrutamine on võimas!
JAGAMINE. Kas Piibel kõneleb ka jagamisest? Väga palju! Sest Jumal ise on üks suur jagaja! Ps.112,9 ütleb: "Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees!"
Mis on eriti huvitav Piibli jagamise juures: sellega jagatav ei vähene, vaid koguni suureneb! Õps.11,24.25 on kirjutatud: "Üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes! Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse!"
Jeesuse käes oli viis leiba ja kaks kala. Ja mis edasi sündis, sellest kirjutab evangelist Markus – Mrk.6,39-44: "Ja Ta käskis neid asetada kõik istuma, salkkond salkkonna kõrvale haljale murule. Ja nad istusid maha ridamisi, sajakaupa ja viiekümnekaupa. Ja Ta võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole ja õnnistas ja murdis leivad ja andis need oma jüngrite kätte rahva ette panemiseks. Ja ka need kaks kala jagas Ta kõikidele. Ja kõik sõid ja nende kõhud said täis. Ja korjati kokku kaksteist korvitäit palukesist ja kalust. Ja neid, kes leivust olid söönud, oli viis tuhat meest."
Kuid tegelik jagamise kasu ületab materiaalse. Algristikoguduse elust on kirjutatud – Apt.2,44-47: "Aga kõik need, kes uskusid, olid üheskoos ja kõik, mis neil oli, oli neil ühine. Omandi ja vara nad müüsid ära ja jagasid, mis saadi, igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas. Ja nad viibisid iga päev ühel meelel pühakojas ja murdsid leiba kodasid mööda ja võtsid toidust ilutsemise ja siira südamega, kiites Jumalat ja leides armastust kõige rahva juures. Aga Issand lisas iga päev nende ühendusele juurde neid, kes päästeti."
Usklike hulgas valitses üksmeel ja rõõm ning rahvas armastas neid, mille tulemusena koguduseliikmete arv kiiresti kasvas. Selline on siirast südamest jagamise tulemus.
Ja see kehtib veel tänapäevalgi. Sellepärast manitseb Paulus – 1.Tim.6,17-19: "Neid, kes on rikkad selles maailmas, manitse mitte olla suurelised ega loota kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks, teha head ja rikkaks saada heade tegude poolest, olla helde käega ning jagada teistele ja koguda enestele raudvara heaks aluseks tuleviku jaoks, et saavutada tõelist elu."
Selleks, et jagada, ei pea olema tingimata rikas. Mõelge poisi peale, kes andis ära oma mündi. Me kõik saame jagada – aega, tähelepanu, armastust ja vajadusel ning võimalusel ka raha.
Piibli aritmeetika: liitmine – kasvamine Kristuses, uute vooruste omandamine; lahutamine – puudustest vabanemine; korrutamine – vilja kandmine, inimeste võitmine Kristusele; ja jagamine – oma usu, armastuse, aja, tähelepanu ja vahendite helde jagamine. Lihtne ja praktiline. Igaüks võib sellest aru saada. Kuid küsimus on: Kuidas olen mina selle omandanud? Kuidas on see toiminud minu elus? Mis hinde paneb Jumal mulle Piibli aritmeetikas?

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv