.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (5993)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Kristlased pole täiuslikud
16.03.2013 - (790)

Te kindlasti olete kuulnud mõnd inimest ütlevat: "See on esimene viga, mis ma täna olen teinud!"? Mõni enesekindlam inimene ütleb: "See on minu esimene viga sel aastal... või sellel ametipostil!" Mõni jultunud inimene aga võib koguni väita: "See on esimene viga, mis ma oma elus üldse olen teinud!"
Kõik me teeme vigu, olgu selle põhjuseks siis puudulik informatsioon, piiratud mõistus või lihtsalt väär valik. Iga viga pole tingimata patt, kuid see võib muutuda patuks n.ö. doominoefekti tõttu. Üks viga viib teiseni, kui inimene püüab õigustada või vabandada või peita oma viga. Ja nii võib sündida isegi suur patt.
Täna ma tahaksin juhtida meie tähelepanu neljale olukorrale või seisundile, kus me oleme kõige kalduvamad eksima, tegema vigu. Kõigist neist on räägitud meie Piiblis.
1. PAANIKA – või veidi pehmemalt: kiirustamine.
Tihti me komistame ja teeme vigu sellepärast, et kiirustame – võib-olla kartusest, et kui me kohe midagi ette ei võta, võib juhtuda midagi halba. Me muretseme millegi pärast ja satume paanikasse, asudes ülepeakaela tegutsema, lootes sellega halva asja ära hoida. Sisuliselt me ei usalda Jumalat, Tema võimet meie elu hästi juhtida. Ja nii haarame me ohjad enda kätte... ja teeme vigu.
Me mäletame Aabrahami lugu. Jumal rääkis temaga ja käskis tal lahkuda väärreligiooni uppunud kodumaalt ning minna maale, kus Jumal saab eriliselt õnnistada teda ja ta järeltulijaid. Temast pidi saama suure rahva isa, kelle läbi pidid saama õnnistatud kõik maailma rahvad (1.Ms.12,1-3). Ja Aabraham läks. Jõudnud Kaananimaale ning tutvunud sellega, sai Ta Jumalalt kinnituse: "Sinu soole ma annan selle maa!" (1.Ms.12,7). Sisuliselt ütles Jumal: "Ma tahan, et sa jääksid siia!" Ja Aabraham jäigi... esialgu, ehitades sinna altari Jehoovale ja kummardades Teda seal.
Kuid mõne aja möödudes tabas seda maad suur põud, millega kaasnes toidunappus. Paanikas hüüdis Aabraham: "Nälg!" ja rändas koos oma suure perega Egiptusesse (1.Ms.12,10).
See oli paanikas tehtud viga! Ta ei olnud söömata; aga ta kartis, et jääb toiduta; ta kartis, et ta pere jääb nälga. Ja nii tegi ta kiirustades otsuse: lähme Egiptusesse, kus Niiluse orus ikka leidub toitu. Langes esimene doominoklots.
Lähenedes Egiptusele, tabas Aabrahami järgmine paanikahoog, millest on kirjutatud 1.Ms.12,11-13: "Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma naisele Saaraile: "Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine. Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: "See on tema naine!" Siis nad tapavad mind, aga jätavad sind elama. Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!"" Plaanitsetud – tehtud! Nii langes teine doominoklots.
Kuigi Aabraham pidas seda päästeplaaniks, osutus seegi paanikas ette võetud samm veaks ja nii sattus ta oma naisega väga kuuma supi sisse Egiptuse tulises ahjus, kust neid päästis vaid Jumala otsene vahelesegamine!
Tulles tänapäeva, tuleb tõdeda, et meiegi teeme paanikast ajendatud vigu, kas või armastuse ja abielu tandril. Tütarlastel kõlab kõrvus: "Kakskümmend kaks – viimane taks!" Viimasel ajal on neid "takse" tõstetud. Nüüd näevad paljud 30. eluaastat mingi müstilise verstapostina, kus inimene peab olema kindlasti juba kohanud seda "õiget" või oma unistuste printsi/printsessi. Ja kui see kell on löönud ning sina ei ole ikka veel leidnud "oma," satud sa kergesti paanikasse ja kurdad: "Ma jäängi vanapoisiks/vanatüdrukuks kogu eluks; keegi ei taha mind! Keegi ei armasta mind!"
Ja nii mõnigi haarab paanikas kiirustades kinni esimesest ettejuhtuvast vastassoo esindajast ja abiellub lootuses, et küll see armastus ka tuleb! Kuid ei tule – ja nii otsitakse paanikas uusi lahendusi. Aga doominoefektina läheb olukord järjest hullemaks. Üks viga järgneb teisele ja inimene võib leida end päris suurte pattude seest – suurest õnnetuse-hunnikust!
Tihti toimitakse sarnaselt ka finantsasjades. Elatakse üle oma jõu; ostetakse järelmaksuga igasuguseid asju, kuni ühel päeval leitakse, et ei suudeta ära maksta kõiki arveid. Paanikas soetatakse krediitkaart. See annab esimestel kuudel lisaraha, kuid siis saab limiit otsa ja nüüd tuleb lisaks eelmistele arvetele tasuda ka veel krediitkaardi võlga koos intressidega. Paanikas võetakse sms-laenu, kodulaenu, mõne teise panga laenu, mis küll ajutiselt annavad lisaraha, kuid tegelikult mässivad sind järjest suurematesse võlgadesse. Meeleheites hakatakse tegema ebaseaduslikke tehinguid või minnakse lausa vargile. See on jällegi üks näide sellest, kuidas paanikas tehtud vead võivad doominoefektina üksteise peale langedes viia meid suurtesse pattudesse.
2. HOOLETUS.
Paljud meie vead on tingitud meie hooletusest. Näitena võime tuua kas või kuningas Taaveti, keda Piiblis on nimetatud meheks Jumala "südame järgi" (1.Sam.13,14). Meie sarnaselt tegi temagi palju vigu. Näiteks oli tal 18 naist – juba see üksi tähendab palju vigu! Aga pange tähele 1.Kun.1,5.6, kus räägitakse Taavetist ja ta pojast Adonijast: "Adonija, Haggiti [üks Saalomoni 18 naisest] poeg, aga ülistas iseennast ja ütles: "Ma tahan saada kuningaks!" Ja ta muretses enesele vankreid ja ratsanikke ning viiskümmend meest, kes jooksid tema ees. Tema isa [Taavet] ei olnud oma eluajal teda kunagi laitnud, et ta oleks öelnud: "Mispärast sa teed nõnda?"" Jutt on distsiplineerimisest, karistamisest, korralekutsumisest. Taavet jättis selle hooletusse ja tulemuseks oli, et Adonijast kasvas isekas ja mässumeelne poiss, kes pidi alati saama oma tahtmist. Ühel päeval tahtis ta kukutada oma isa troonilt ja hakata ise kuningaks! Näete, kui tõsised võivad olla ühe vea – hooletusse jäetud kohustuse – tagajärjed!
Paljud meist teevad samasuguse vea. Me võime olla niivõrd hõivatud oma töökohustustest, et jätame hooletusse oma perekonna. See viga võib aga doominoefektina vallandada teiste vigade laviini, mis võivad maksta koguni kellegi elu, nagu see juhtus Taaveti poja Adonijaga!
Hooletusest tingitud vead võivad kahjustada ka meie vaimulikku elu. Piibel manitseb – Heb.10,25: "Ärgem jätkem maha [s.o. hooletusse] oma koguduse kooskäimisi!" Jumala kotta kogunedes me tuletame meelde Jeesuse lunastustööd, analüüsime oma elu ja pühendume uue innuga tegema Jumala tahtmist. Ärme tee seda viga, et lakkame jumalateenistustel osalemast! Uskuge, ka see viga viib doominoefektina teiste vigadeni, kuni me langeme suurtesse pattudesse!
Samal ajal on seda viga nii kerge teha. Meil läheb vaja igasuguseid gruppe, kes aitaksid meil saada lahti alkoholi pruukimisest, narkootikumide tarvitamisest, suitsetamisest, ülemäärasest kaalust, kuid meil pole vaja ühtegi organisatsiooni, kes aitaks meil vabaneda kirikus käimisest. Seda on nii kerge maha jätta! On nii kerge saada hõivatud teiste asjadega ja jätta hooletusse oma vaimulik elu. Kuid ärme tee seda viga! See võib maksta meile elu!
3. OHJELDAMATU UUDISHIMU.
Veel võime mainida ohjeldamatust uudishimust tehtud vigu, mis samuti võivad viia patustamiseni. 1. Saamueli 28. peatükis räägitakse, kuidas kuningas Saul on kaotamas enesekindlust. Teda ründavad vilistid ja Saul tahaks teada, mida teha, kuid Jumal, kelle sõna ta on pidevalt eiranud, ei räägi enam temaga. 1.Sam.28,6 ütleb: "Ja Saul küsis Jehoovalt, aga Jehoova ei vastanud temale ei unenägude, Uurimi ega prohvetite läbi." Prohvet Saamuel, kes kunagi oli olnud tema lähedasim nõuandja, oli surnud. Ja mida teeb nüüd Saul? Ta pöördub uudishimust Een-Doori nõia poole, kes väidab, et võib suhelda surnutega ja saada neilt sõnumeid. Tulemus on shokeeriv ja lähema 24 tunni jooksul on Saul surnud! Uudishimust tehtud viga sai tema suurimaks patuks ja sillutas tee tema hukule.
Uudishimust on inimesed ikka püüdnud piiluda vaimude maailma, kuid teadke kõik: see maailm, mis seal avaneb on kurjade vaimude maailm, Saatana maailm. Ja sinna sisenemine on üks suurimaist vigadest, mida inimene üldse saab teha.
Ohjeldamatust uudishimust teevad inimesed tänapäeval igasuguseid vigu, eriti noored. Nad tahavad kõike näha ja kõike teha, kõike maitsta ja kõike proovida. Jutt sellest, et mõnuained võtavad aru peast, ainult suurendab nende uudishimu. Väikestest eksimustest siin võivad kiiresti saada suured patud tänu meile tuttavale doominoefektile. Sattunud allakäiguspiraali sisse, on sellest väga raske välja pääseda; üks viga viib teiseni, mässides sind üha enam pahede võrku.
Uudishimu võib olla hea asi, kuid seda tuleb suunata ja ohjeldada, et selle läbi mitte teha vigu, mida pärast on raske või koguni võimatu parandada.
4. PIMETÄHN.
Pimetähn on silma võrkkestal ehk reetinal nägemisnärvi väljumiskoht ja selle kohaga silm ei näe. Sellega ma tahan öelda, et kui hästi me ka vaataksime, päris kõike me ei näe. Ja igal inimesel on neid asju, mille suhtes ta on "pime" ja nii teeb ta vigu ka sellest lähtuvalt. Lõpuks tahaksingi veel juhtida tähelepanu nendele vigadele.
Piiblist võime tuua näiteks Peetruse, kes korduvalt eksis selle "pimetähni" sündroomi tõttu. Kord noomis ta isegi Jeesust, arvates, et näeb asju Jeesusest paremini! (Mat.16,22). Teinekord, kui Jeesus ütles, et "sel ööl te kõik taganete minust; sest kirjutatud on: ma löön karjast ja karja lambad pillutatakse!" raius ta enesekindlalt vastu: "Kui ka kõik Sinust taganevad, ei tagane mina mitte ilmaski!" (Mat.26,31-33). Ja ometi ta taganes, salates Jeesuse! Kirjas galaatlastele räägib Paulus ühes kohas sellest, kuidas ta märkas, et Peetrus käitus kummaliselt. "Sest enne kui Jakoobuse juurest oli tulnud mõningaid, sõi ta [Peetrus] ühes paganatega; aga kui need [juudid] tulid, tõmbus ta tagasi ja läks kõrvale, kartes ümberlõigatuid" (Gal.2,12). Ilmselt ei suutnud Peetrus siin näha, mida ta tegelikult tegi, ja Paulus pidas vajalikuks teda noomida (Gal.2,11).
Nii teeme ka meie "pimetähni" vigu, sest me ei näe end sellisena, nagu me tegelikult oleme. Me näeme nii kergesti teiste vigu, mitte enda omi. Tulles kirikust, mõtleme: "Kui kahju, et täna polnud kohal see ja see, sest see kõne oli just talle!" Oma pimeduses ei näe me, et see kõne oli niisama palju või veel enamgi mulle! Aga ma ei kuulanud ega näinud, sest mul oli selles kohas "pimetähn"! Kui väga tõsiselt peaksime me paluma: "Jumal, ava mu silmad, et ma näeksin asju õigesti!" Sest ka "pimetähni" tõttu tehtud vigadest võivad saada patud – isegi suured patud.
5. MIDA SIIS TEHA?
Nii et me kõik teeme vigu, me kõik eksime. Kristlased pole täiuslikud. Mida aga võtta ette, kui me tunneme oma ebatäiuslikkust ja näeme oma vigu. Peetrus "läks välja ja nuttis kibedasti" (Mat.26,75). Taavet anus andestust ja uut südant, luues palju palvelaule ka teistele õpetuseks. Loeme täna katkendeid 31. psalmist:
"Sinu juures ma otsin pelgupaika, Jehoova, ärgu ma jäägu häbisse elades! Oma õiguse pärast päästa mind! Pööra oma kõrv mu poole, tõtta mind kiskuma välja hädast, ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! Sest Sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad Sa mind! Sa viid mind välja võrgust, mis mulle salaja on pandud, sest Sina oled mu tugev kaitse! Sinu kätte ma usaldan oma vaimu, sest Sa oled mind lunastanud, Jehoova, Sa tõe Jumal! Ma ... loodan Jehoova peale! Ma ilutsen ja olen rõõmus Su heldusest, et Sa oled vaadanud mu viletsuse peale ja oled tundnud mu hinge kitsikust! Sa ei andnud mind vaenlaste kätte, vaid Sa asetasid mu jalad avarasse kohta! Ole mulle armuline, Jehoova, sest minul on kitsas käes; meelekibedusest on vajunud auku mu silmad, mu hing ja mu ihu! Sest mu elu on kulunud südamevalus ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu kondid on vajunud kokku! ... Aga mina loodan Sinu peale, Jehoova! Ma ütlen: "Sina oled mu Jumal!" Sinu käes on kõik mu ajad; tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest! Lase oma pale paista oma sulase peale, päästa mind oma helduses! Jehoova, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan Sind appi! ... Kui suur on Sinu headus, mille Sa oled tallele pannud neile, kes Sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes Sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes! ... Tänu olgu Jehoovale, et Ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! ... Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil, kes ootate Jehoovat!"
Taavet polnud täiuslik. Ka kristlased pole täiuslikud. Kuid meil on midagi ühist: meile on andestatud! Jumal on meile andestanud, sest me oleme kahetsenud oma süüd ja Jeesus on meie eest kandnud meie pattude karistuse. Temas oleme täiuslikud!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv