Mind on röövitud!
16.06.2007 - (1460)

Joh.10,7-10: "Sellepärast ütles Jeesus taas: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et mina olen lammaste uks! Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid; lambad aga ei ole neid kuulnud! Mina olen uks. Kui keegi minu kaudu sisse läheb, siis ta saab õndsaks ja käib sisse ja välja ja leiab karjamaad. Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ning hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja kõike ülirohkesti!"
Selles maailmas on vargused tavaline asi. Vaevalt et keegi saab ära elada oma elu, ilma et temalt ei oleks kunagi midagi varastatud, hoolimata kõigist lukkudest, haakidest ja riividest, mida me kasutame enda omandi kaitseks. Isegi kirikus varastatakse ja mitte harva on varasteks oma koguduse liikmed!
Mõnel inimesel kohe on see haigus – võtta seda, mis ei kuulu temale. Öeldakse, et inimest eristab loomast kõnevõime; ma arvan, et ka muud võimed, näiteks ausus. Loomale on raske selgeks teha, et see asi kuulub kellelegi teisele. Kui talle midagi meeldib ja ta saab, siis ta võtab. Paljud inimesed on selles asjas looma tasemel.
Mõnikord saavad vargad ka kõrvetada. Ma ei mõtle ainult vahelejäämist ja selle tagajärgi. Üks mees läks varastama bensiini kellegi haagis-suvilast, kasutades selleks toru, millega kütus üles imeda. Kes seda on teinud (mitte tingimata teiselt varastades), teab, et tavaliselt tuleb esimese hooga kütus suhu. Nii juhtus ka selle vargaga, ainult, et ta ajas kogemata segi bensiinipaagi WC paagiga!
Mõnel vargal läheb paremini. Politseinik küsis pangaametnikult peale seda, kui seda panka oli üks varas röövinud juba kolmandat korda: "Kas te olete märganud midagi erilist, midagi silmatorkavat selle röövli juures?" "Jah," vastas pangatöötaja, "iga korraga näis ta olevat paremini riides."
Kuna meilt kõigilt on kunagi midagi varastatud, siis te teate, millest ma räägin ja millest rääkis Jeesus selles täna sissejuhatuseks loetud kirjakohas. Varastamine on inetu, kahjulik ja vale teguviis – isegi siis, kui varastatakse Piibel. Jah, New York City hotelliruumidest varastatakse aastas 4600 piiblit! Tegelikult on seda väga vähe, sest ainuüksi ühest uuest selle linna hotellist varastati esimese 10 kuuga 38,000 lusikat ja 18,000 käterätikut, peale kõige muu.
Jeesus siiski ei rääkinud lusikate või käterättide, isegi mitte piiblite varastamisest. Ta rääkis palju tõsisemast vargusest, mis toimub vaimulikus maailmas. Saatan varastab inimestelt asju, mis on palju olulisemad kui raha või ehted või tööriistad või mis tahes, mida saab mõõta rahas. Aga selline on tema loomus. Jeesus kirjeldab seda täpsemalt loetud kirjakoha 10. salmis: "Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ning hukkama." Ilmselt pole Saatan huvitatud materiaalsetest asjadest nagu auto või raha. Ta ei vaja neid. Kuid ta püüab röövida inimestelt nende vaimulikku aaret, millel on suur väärtus Jumala silmis ning mis omab igavikulist tähtsust. Ei, ta ei võta selle endale, ta purustab, hävitab selle! Pange tähele sõnade järjestust selles salmis. Saatan alustab väikesest vargusest, mida võib-olla ei panda tähelegi; seejärel läheb ta edasi tegeliku tapmiseni ja lõpuks massilise hukkamiseni, hävitamiseni – juhib inimesed hukatusse, teise surma. Varastab – tapab – hukutab. See on tema strateegia, tema eesmärk. Kuid kõik algab varastamisest.
Mida siis püüab Saatan meilt varastada, et meid lõpuks hukutada?
1. MEIE ESIMESE ARMASTUSE. Päästja armastust tajudes ja usu juurde tulles olime me alguses nii innukad armastama Jumalat ja kaasinimesi. Meie isu Jumala Sõna järele oli suur, lausa kustutamatu. Kuidas me armastasime Jumala koda, püüdsime tulla igale koosolekule! Kuidas me soovisime tunnistada, rääkida kõigile oma Päästjast ja uuest elust! Kuidas me palvetasime ja eriti tänasime palves! Kuidas vaimulikud laulud meid küll liigutasid ja millise innuga me neid laulsime!
Aga mis on juhtunud? Me oleme lasknud Saatanal varastada oma esimese armastuse! Me oleme ikka veel korralikud koguduseliikmed, kuid me sarnaneme Efesose kogudusega, kuhu Jeesus kirjutas – Ilm.2,2-5: "Ma tean su tegusid ja sinu tööd ja su kannatlikkust ja et sa ei või sallida kurje ja oled läbi katsunud need, kes endid ütlevad apostlid olevat, aga ei ole, ning oled leidnud nad olevat valelikud; ja sinul on kannatlikkust ja sa oled kandnud raskusi minu nime pärast ega ole raugenud. Aga mul on sinu vastu, et sa oled maha jätnud oma esimese armastuse. Siis mõtle nüüd, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ja tee esimesi tegusid; aga kui mitte, siis ma tulen su juurde ja lükkan su küünlajala tema asemelt ära, kui sa meelt ei paranda."
See on tõsine olukord. Meid on röövitud! Jeesus hoiatab, et see viib meid surma ja hukatusse, kui me seda varastatud asja – esimest armastust – tagasi ei saa.
2. MEIE RÕÕMU. Taavet laulis – Ps.4,8: "Sa oled andnud mu südamesse suurema rõõmu kui oli neil rohke vilja ja värske viinasaagi ajal!" Paulus kutsub üles – Flp.4,4: "Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad!" Ef.5,19.20: "...rääkides isekeskis psalmide ja kiituseviiside ja vaimulike lauludega, lauldes ja mängides kannelt Issandale oma südames, kõige eest alatasa tänades Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel." Neemia sõnade kohaselt on "rõõm Jehoovas meile kindlaks linnaks" (Neh.8,10).
Saatan püüab meilt varastada seda meie rõõmu- ja kiituslaulu. Ta püüab meilt röövida positiivset, optimistlikku ellusuhtumist, meie naeratust, jättes meile vaid tõsise, kurva või isegi kurja pilgu. Kui meie elust kaob rõõm, oleme me nõrgad ja jõuetud. Evangelist Torrey on öelnud: "Jeesuses on rohkem rõõmu 24 tunni jooksul kui maailmas 365 päeva jooksul. Ma olen proovinud mõlemat."
3. MEIE ERILISE KUTSUMUSE. Jumal on andnud meile mitmesuguseid vaimuandeid, võimeid – teenida, õpetada, laulda, töötada lastega, jutlustada, tunnistada. Aga mis juhtub? Saatan kasutab kedagi, et meie tegevust kritiseerida, või laseb mõnel ettevõtmisel joosta karile – ja meie käed lõtvuvad; mõned loobuvad kogunisti. Meilt on otsekui röövitud meie töö, milleks me nägime endas kutsumust, mida oleme unistanud teha.
Seepärast tehkem oma kutsumusejärgset tööd innukalt ja hästi, alandlikult ja lootusrikkalt, pidades alati meeles Peetruse läbi antud manitsust – 1.Pet.5,8: "Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer, otsides, keda neelata!" Lõvid murravad nõrku ja karjast mahajäänuid või eemale läinuid. Nii et olgem valvel!
4. MEIE MÕJU. Meie mõju või reputatsioon on võimas vahend Kristusest kuulutamisel. Kui meie elu on kooskõlas Jeesuse õpetustega, on sel tugev positiivne mõju kõikjal, kus me ka ei viibiks, või mida me ka ei teeks. Seda mõju tunnevad ja peavad tunnistama isegi vastased. Apostlite vastastest kohtus on kirjutatud – Apt.4,13: "Aga kui nad Peetruse ja Johannese julgust nägid ja teada said, et nad on kirjatundmatud ja õppimatud mehed, panid nad seda imeks ja tundsid nad ära, et nad olid need, kes olid olnud Jeesusega."
Seepärast püüab Saatan lahutada meid Jeesusest, et me seeläbi kaotaksime oma positiivse kristliku mõju. Ta meelitab meid pattu ja laseb selle saada hästi avalikuks, tehes meie reputatsiooni maatasa. See võib toimuda väga salakavalalt. Näiteks kaotame me oma kannatuse ja ärritume, vihastume ning ütleme või teeme sealjuures midagi väga ebasobivat. Ja ongi meie hea mõju kadunud. Saatan on selle varastanud.
5. MEIE ABIELU. Jumalast antuna on see üks suurimaid õnnistusi inimkonnale. Seal saab mees olla tõeline mees ja naine tõeline naine ning lapsed leiavad selles turvalise paiga kasvamiseks ja arenemiseks.
Kuid kuidas me ka soovime, et see nii ei oleks, ikkagi jääb tõsiasjaks, et abielu purunemiste arv kristlaste hulgas on enam vähem sama mis mittekristlaste seas. Vaenlasel on õnnestunud röövida selles asjas isegi pastoreid. Ta püüab tungida sisse igasse perekonda, et varastada see paljaks! Ta valetab häbematult, et annab sulle su abikaasa asemel kellegi parema. Ja sa oled õnnelikum. Võib-olla mõni mees või naine ehk ongi, kuid lapsed mitte kunagi! Ja kõige suurem kahju abielurikkumisest ja -lahutusest ongi lastele, kes õpivad elama hollivuudlikult – elades vaba-abielu või vahetades abikaasasid nagu särke. Neist pole hoolitud, miks nad peaksid hoolima oma lastest? Igaüks elab endale. Selles asjas on olnud Saatanal vargana eriti suur edu.
6. MEIE USU. Pühakiri ütleb, et me oleme saanud "õigeks usu läbi" (Rom.3,28) ja et "õige elab oma usust" (Hab.2,4; Rom.1,17). Veel enam, Johannes kirjutab – 1.Joh.5,4: "Sest kõik, mis Jumalast on sündinud, võidab maailma ära; ja see ongi see võit, mis on ära võitnud maailma: meie usk!"
See peab ajama Saatana vihaseks ning ta peab võtma midagi ette, et meilt meie usku röövida. Nii ta asendabki selle igal võimalusel kahtlusega või koguni uskmatusega. Selleks saadab ta välja oma valetavad ja eksitavad vaimud. Selleks külvab ta meie eluteele ja usuteele võimalikult palju komistuskive. Ta sosistab, et Jumal polegi kõikvõimas, et Ta ei kuulegi meie palveid, et Ta ei hooligi meist. Kuid ärme laseme tal meilt meie usku röövida. Kui me selle kaotame, pole meil enam tulevikku ega lootust! Paulus kirjutab neist, et nad on "usu suhtes läinud põhja nagu laev" (1.Tim.1,19).
Saatan on varas ja tal on õnnestunud meilt mõndagi ära varastada. Mida siis teha? On meil lootust? On. JUMAL TAASTAB MEILE SAATANA POOLT RÖÖVITU! Nagu Aabraham tõi Lotile tagasi kõik, mis temalt oli röövitud (1.Ms.14,16), nii toob Jumal meile kõik Saatana poolt röövitu tagasi, kui me seda soovime ja Jumalalt seda palume.
Jumal annab meile tagasi Saatana poolt röövitu. Nii et, kui sa avastad, et su elust puudub miski, mis sul kunagi oli, siis pöördu selle poole, kellelt sa olid kõik selle saanud ja Ta võib anda sulle kõik uuesti. Ta tahab anda sulle tagasi su esimese armastuse, sinu rõõmu, sinu kutsumuse, sinu mõju, sinu usu. Tunnista vaid, et oled selle kaotanud ja palju seda tagasi.
1914. aastal hävitas tulekahju täielikult Edisoni laboratooriumi. Kahju oli 2 miljonit dollarit, millest kindlustas kattis vaid ühe neljandiku. Kuid ta ütles oma abilistele: "Kõik meie vead on maha põlenud. Tänu Jumalale, me võime alustada uuesti!"
Tänu Jumalale, meiegi võime alustada uuesti, kui Jumal on andnud meile tagasi kõik Saatana poolt röövitu.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv