.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6051)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Meeletu meeletused
17.01.2009 - (1004)

Jeesus õpetas ja rääkis – Luk.12,4-12: "Aga ma ütlen teile, oma sõpradele: ärge kartke neid, kes tapavad ihu ja pärast ei saa rohkem midagi teha. Ent ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita põrgusse. Tõesti, ma ütlen teile, teda kartke! Eks viis varblast müüda kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees! Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud! Ärge kartke, teie olete hinnalisemad kui palju varblasi! Ent ma ütlen teile: kes iganes mind tunnistab inimeste ees, seda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees! Aga kes mind salgab inimeste ees, see salatakse Jumala inglite ees! Ja igaüks, kes Inimese Poja vastu räägib sõna, sellele antakse andeks; aga sellele, kes pilkab Püha Vaimu, ei anta mitte andeks! Aga kui teid viiakse kogudusekodadesse ja ülemate ja valitsejate ette, ärge olge mures, kuidas või mida te enese eest kostate või mida ütlete; sest Püha Vaim õpetab teile selsamal tunnil, mida tuleb öelda!"
Suur hulk rahvast oli tulnud kuulama Jeesuse julgustavat kõnet. Kuid mitte kõik ei olnud oma mõtetega selle juures, millest Jeesus rääkis. Seal oli mees, kes oli nii haaratud oma probleemist, et niipea, kui Jeesus tegi väikese pausi, hüüdis ta vahele. Järgmine salm teatab: "Siis keegi rahva seast ütles Talle: "Õpetaja, ütle mu vennale, et ta minuga jagaks pärandi"" (Luk.12,13).
Nagu välk selgest taevast! Kui kohatu! Jeesus räägib, et me ei peaks kartma kedagi ega muretsema millegi pärast, sest Jumal armastab meid ja hoolitseb meie eest. Hoidugem vaid Püha Vaimu kurvastamast, sest Tema on meie õpetaja ja abimees selles maailmas. Aga see mees ei saa mõelda muust kui pärandist. Võibolla oli ta vend esmasündinu ja sai suurema osa pärandusest, aga tema ei olnud sellega nõus.
Me võime kujutada teda ette hoidmas oma venna kuue reväärist kinni ja ootamas Jeesuselt kõva sõna, mis mõjutaks ta venda loobuma osast pärandist tema kasuks. Kuid ta pidi pettuma, kui Jeesus vastas: "Inimene, kes on mind seadnud teile kohtumõistjaks või jagajaks?" (s. 14). Jeesust kurvastas, et inimene ei suutnud mõelda millestki muust kui pärandist või varandusest. Ja kuna Ta nägi selles paljude inimeste probleemi, siis ütles ta kõigile manitsuseks: "Vaadake ette ja hoiduge ahnuse eest; sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!" (s. 15).
Et seda mõtet veelgi selgemaks teha, jutustas Ta tähendamissõna. Järgmistes salmides – Luk.12,16-21 – on lugeda: "Ja Ta rääkis neile ka tähendamissõna, öeldes: "Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. Ja ta mõtles iseeneses nõnda: mis ma teen? Sest mul ei ole, kuhu ma koguksin oma vilja. Ja ta ütles: seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kõik oma vilja ja oma vara, ja ütlen oma hingele: hing, sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus! Aga Jumal ütles temale: sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud? Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!""
Paljud meist, kellel on oma aed, on rõõmustanud suure õunasaagi üle ja on püüdnud säilitada kogu seda saaki, et oleks oma õunu süüa kohe kevadeni, veel parem – kuni järgmise saagini. Kuid vähestel, kui üldse, on see õnnestunud. Sa püüad hoida õunu võimalikult jahedas, et nad paremini säiliksid – ja ükskord võtab külm nad ära.
Midagi taolist juhtus mehega selles tähendamissõnas. Tema lootused seoses suure saagiga ei täitunud. Miks?
Väliselt näis kõik korras olevat. Ta oli edukas põllumees. Ta andis tööd paljudele inimestele ja kindlustas selliselt toiduga paljud pered. Ta nautis elu. Siiski oli see väliselt kaunis õun seest mädanenud.
RIKKA MEELETU ESIMENE MEELETUS: "MINA" PROBLEEM. "Ja ta mõtles iseeneses nõnda: mis MA teen? Sest MUL ei ole, kuhu MA koguksin OMA vilja. Ja ta ütles: seda MA teen: MA kisun maha OMA aidad ja ehitan suuremad, ja sinna MA kogun kõik OMA vilja ja OMA vara!"
Selle rikka meeletu esimene meeletus seisnes selles, et ta unustas, kelle oma on tegelikult kõik. Ta mõtles, et tema aidad ja ta saak kuuluvad talle. Tema mõtetes ei olnud kohta Jumalale; ta ei näinud kõiges selles Jumala õnnistust. 5.Ms.8,17.18 kõlab manitsus: "Ja ära ütle oma südames: mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse, vaid tuleta meelde Jehoovat, oma Jumalat, et see on Tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks."
Inimestel on kiusatus mõelda, et nad on kõik selle, mis neil on, saavutanud "kahe käega tööd rügades." No tänapäeval tuleb sellele kindlasti lisada ka peaga töö. Aga ikkagi kuuleme me tihti, et mina ise olen endale loonud selle heaolu. Aga kes olen "mina ise" ilma Jumalata? "See on Tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks," tuletab meelde Mooses. Tema on andnud elu, Tema on andnud mõistuse, Tema on andnud jõu ja Tema on lasknud ka korda minna – antud juhul saagil kasvada.
Jumal on meid palju õnnistanud. Me ei ela küll maailma kõige rikkamas piirkonnas, kuid kaugelt mitte ka kõige vaesemas. Jumal on õnnistanud meid ja ütleb: "Ma ei taha, et sa unustaksid, et mina olen andnud sulle elu ja võime tegutseda, soovi leiutada ja luua, muuta ja arendada, töötada ja toota. Just selleks olen ma pannud sind siia ning tunnen rõõmu vaatamisest, kuidas sa sellega ilusti hakkama saad. Kuid ära unusta, et mina olen kõige omanik." Pea alati meeles "Jehoovat, oma Jumalat, et see on Tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks."
Oli üks kirik, mille liikmeskond kasvas nii kiiresti, et enam ei jätkunud külastajate autodele parkimiskohti. Kiriku juhtkond pöördus teiselpool tänavat asuva supermarketi juhtkonna poole palvega, et nad võiksid kasutada nende parkimisplatsi, kuna supermarket oli pühapäeviti suletud ja plats oli vaba. Supermarketi omanik ütles: "Te võite kasutada seda parklat 51 pühapäeval aastas, kuid 52. pühapäeval ma sulgen selle ketiga." Kirikurahvas oli hämmelduses: "Miks? Me ei mõista. Miks ta lubate meil seda kasutada 51 korda aastas ja sulete selle 52. pühapäevaks?" Kaupluse omanik vastas: "Aga sellepärast, et te ei unustaks, et see parkla kuulub supermarketile ja mitte kirikule!"
Rikka meeletu mehe esimene meeletus seisnes selles, et ta pidas end kõige omanikuks.
RIKKA MEELETU TEINE MEELETUS: AHNUS. Pange tähele, et tema aidad olid juba enne seda rikkalikku saaki vilja täis? Me ju lugesime: "Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. Ja ta mõtles iseeneses nõnda: mis ma teen? Sest mul ei ole, kuhu ma koguksin oma vilja. Ja ta ütles: seda ma teen: ma kisun maha oma aidad ja ehitan suuremad, ja sinna ma kogun kõik oma vilja ja oma vara." Suuremad aidad ja rohkem vara!
Rockefellerilt, maailma ühelt rikkaimalt mehelt küsiti: "Kui palju raha peab sul olema, et sul oleks küllalt?" Rikas ärimees vastas: "Natuke rohkem!" Viiekümne kolmandaks eluaastaks oli temast saanud üks õnnetu inimvare. Ta tunnistas: "Ma ei ole kunagi saanud panna oma pea padjale kartuseta, et mu edu võib olla ajutine." Ta oli pururikas, kuid ometi haletsusväärne selle sõna igas tähenduses. Ta oli haige füüsiliselt, hingeliselt ja emotsionaalselt. Tema elust puudus huumor, tasakaal ja igasugune rõõm.
Siis tegi ta kannapöörde. Varanduse kokkukuhjamise asemel otsustas ta saada andjaks. Ta hakkas jagama oma miljoneid. Ta asutas Rockefelleri Fondi, mille eesmärgiks oli võidelda haiguste vastu ja toetada haridust kogu maailmas. Ta elas 98-aastaseks ja oli oma vanaduspäevil õnnelik mees, tänu uuele arusaamisele edust.
Ahnuse vastand on heldemeelsus, mis väljendub andmises. Sõna "andma" on kasutatud Piiblis üle 1500 korra. Ja muidugi on see sõna sees ka Piibli kuldsalmis Joh.3,16, sest Jumal on suur andja ja kristluse põhiolemus on andmine. Joh.3,16 algab sõnadega: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud."
Kui Jumal soovib, et ka meie oleksime andjad, siis soovib Ta tegelikult, et me saaksime Tema sarnaseks. Heldemeelsusest peaks saama meie eluviis.
Ühte väikelinna juuksuriärisse astus sisse politseinik, et lasta kohendada oma soengut. Juuksur oli sel päeval heas tujus, helduse lainel, ja nii ütles ta politseinikule: "Kuna teie teete nii head tööd meid kaitstes ja meie üle valvates, siis lõikan ma täna teie juuksed tasuta." Politseinik ütles, et ta on selle eest tänulik ja kui juuksur järgmisel päeval tööle tuli, ootas teda ees tosin maitsvat sõõrikut.
Juuksuriärisse astus sisse kohalik florist. Juuksur rääkis talle, kui väga ta hindab tema tööd – puude, põõsaste ja lillede istutamist, muutes linna nii kauniks – ja nii lõikas ta tema juuksed tasuta. Järgmisel päeval tööle tulles ootas juuksurit ees tosin kaunist lille.
Juuksuriärisse astus sisse kohalik jutlustaja. Juuksur rääkis talle, kui väga ta hindab pastori õilsat ja rasket tööd, ning soovides ilmutada heldemeelsust, lõikas ta pastori juuksed tasuta. Kui juuksur järgmisel päeval oma salongi ilmus, ootas teda ees tosin jutlustajat...
Igaüks annab seda, mis tal anda on...
Ahnuse vastandiks on heldemeelsus, kuid selleks võib pidada ka rahulolu. Rikas meeletu ei olnud rahul väikeste täis aitade omamisega, millest seni oli ju piisanud täielikult; ta himustas suuri täis aitu. Ja eks see mitte rahulolemise vaim kimbutab meid kõiki. Võiks ju olla parem eluase või uuem auto, moodsam kuub või võimsam stereo, ilusam kleit või maitsvam toit. Siin on meil õppida Pauluselt, kes tunnistab – Flp.4,11-13: "Ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. Oskan elada vähesega ja oskan elada külluses, olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses. Ma suudan kõik Temas, kes mind teeb vägevaks."
Teises kohas kirjutab ta – 1.Tim.6,6-8: "Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui ta on ühendatud rahulolemisega. Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei või midagi siit ära viia. Aga kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul."
RIKKA MEELETU KOLMAS MEELETUS: TA ELAS VAID KÄESOLEVALE. Tähendamissõna lõpeb sõnadega: "Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas" (Luk.12,21).
Millele on keskendunud meie elu – ajutistele asjadele või igavestele? Paljud elavad nagu Noa ajal. Jeesus hoiatas – Mat.24,38.39: "Sest nõnda nagu inimesed olid neil päevil enne veeuputust: sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära; nõnda on ka Inimese Poja tulemine." Ehk nii elatakse vahetult enne Kristuse taastulekut.
Inimesed on keskendunud asjadele, mida pakub see maailm, unustades täielikult igaviku, unustades Jumala. Nagu hiljuti juba mainitud, elavad nad loosungi all: "See, kes sureb suurima hulga mänguasjadega, võidab!" unustades, et see, kes sureb suurima hulga mänguasjadega, siiski sureb!
Kõik siin maailmas on ajutine, kaduv. "See üksnes jääb, mis sa Jeesusel tein'd," ütleb üks laul. Püsima jääb vaid see, kes on "rikas Jumalas." Kui ilusti kirjutab Paulus – 2.Kor.9,10.11: "Aga Tema, kes annab seemet külvajale, annab ka leiba toiduseks ja rohkendab teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja, nõnda et te, saades rikkaks kõige poolest, võiksite helde südamega teha kõike head, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale."
Selle nõuande järgi talitades saame rikkaks Jumalas. Ja kui saabub see öö, mil nõutakse meie hing, pole meil karta midagi, sest meil pole kaotada midagi.
Ärgu keegi meist elagu kui meeletu. Tundkem ära Jumala õnnistused. Olgem heldemeelsed. Ja saagem rikkaks Jumalas!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv