.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6093)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Usalda Tema südant!
17.07.2010 - (924)

Hos.11,1-11: "Kui Iisrael oli noor, siis ma armastasin teda ja ma kutsusin oma poja Egiptusest! Mida rohkem neid kutsuti, seda rohkem nad läksid eest ära, ohverdasid baalidele ja suitsutasid nikerdatud kujudele! Mina õpetasin Efraimi käima, võtsin nad oma kätele, aga nad ei mõistnud, et ma tahtsin neid terveks teha! Ma tõmbasin neid inimlike sidemetega, armastuse paeltega; ma olin neile nagu ikke kergitajaks nende kaela pealt; ma kummardasin tema juurde ja toitsin teda! Ta peab minema tagasi Egiptusemaale ja ta kuningaks saab Assur, sest nad on tõrkunud pöördumast! Mõõk tantsib ta linnades, lõpetab ta lobisemised ja neelab nad nende kavatsuste pärast! Minu rahval on kalduvus minust ära pöörduda: kuigi teda kutsutakse ülespoole, ometi ei tõuse neist ükski! Kuidas ma annaksin ära sind, Efraim, loovutaksin sind, Iisrael? Kuidas ma teeksin sind Adma sarnaseks, talitaksin sinuga nagu Seboimiga? Mu süda muutub mu sees, ühtlasi ärkab mu halastus! Ma ei tee teoks oma tulist viha, ma ei hävita enam Efraimi, sest ma olen Jumal, aga mitte inimene, su keskel püha, ja ma ei tule põletama! Nad hakkavad käima Jehoova järel, kes möirgab nagu lõukoer! Kui Tema ise möirgab, siis tulevad Ta pojad värisedes mere poolt! Nad tulevad Egiptusest värisedes nagu linnud ja Assurimaalt nagu tuvid! Ja mina luban neid elada nende oma kodades, ütleb Jehoova!"
Kui me tahame teada Jumala tahet, pöördume Tema käsu või seaduse poole. Kui me soovime teada Tema mõtteid, võime uurida Tema ilmutust. Aga kuidas võime mõista Tema südant? Meie eesmärk täna on läheneda kõikväelisele Jumalale, katsuda Tema pulssi, tunda Tema südamelööke, mis on piisavalt võimsad, et hoida ülal universumi, kuid samal ajal piisavalt õrnad ja tundlikud, et puudutada üht haprat loodolevust.
Mida tunneb Jumal? Mis läheb Talle korda? Mis teeb Ta õnnelikuks? Mis teeb Ta kurvaks? Ehk aitab selle kosmilise südame pulsi tunnetamine märgata selle rütmi ka meie endi südames?
Jumala südame mõistmiseks suuname täna oma pilgu Hoosea 11. peatükile. See prohvet elas ja teenis Jumala rahvast üheksandal-kaheksandal sajandil enne Kristust. See oli usust ärataganemise aeg – aeg, mil Jumala valitud rahvas, Iisrael, oli avalikus mässus oma Jumala vastu. Jumal saatis ühe prohveti teise järel katsega peatada patu ja kurjuse voolu, mis kandis Iisraeli lõpliku hävingu poole. Kõik need püüded aga jooksid liiva.
Oma isikliku kogemuse kaudu mõistis Hoosea paremini kui ükski teine inimene Jumala südant. Tema naine, Gomer, osutus nii ustavusetuks abikaasaks, kui seda üldse saab olla. Paistab, et vähemalt kaks nende lastest ei olnud Hoosea omad. Gomeri armuafäärid teiste meestega viisid lahkumiseni oma mehest ja lastest. Lõpuks leiame ta orjaturult. Järgides Jumalalt saadud instruktsioone, läks Hoosea sinna turule ja ostis Gomeri endale tagasi ning taastas ta positsiooni oma seadusliku naisena. Just selle mehe silmade läbi me heidamegi nüüd pilgu Jumala südamesse.
JUMALA VALU. Kõige esimesena me avastame Jumala südames valu. Sellest on kirjutatud juba 1.Ms.6,5.6: "Kui Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad, siis Jehoova kahetses, et Ta inimese oli teinud maa peale, ja Ta süda valutas." Selle valu kirjeldamiseks on siin kasutatud sama heebrea sõna, mida on kasutatud kirjeldamaks Eeva sünnitusvalu ja Aadama töörügamise valu. Me võime aimata Jumala südamevalu läbi isa agoonia Jeesuse jutustatud tähendamissõnas kadunud pojast või poegadest (Luk.15), kus üks poeg jõhkralt nõuab isalt oma pärandiosa ja lahkub kodunt ning teine süüdistab vihaselt isa ebaõigluses ja erapoolikuses.
Me tajume Jumala valu Jeesuse hääles, kui Ta Jeruusalemma pärast nuttes kaebab, nagu on kirjutatud Luk.19,41-44: "Ja kui Ta ligi jõudis ja linna nägi, nuttis Ta tema pärast ning ütles: "Kui sina teaksid sellel päeval, mis sinu rahule tarvis läheb! Ent nüüd see on pandud varjule sinu silmade eest. Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind kõikepidi. Ja lõhuvad sind maha maatasa ja su lapsed sinu sees ega jäta kivi kivi peale, sellepärast et sa ei ole tundnud oma armukatsumisaega!"
Me näeme, et iga kord, kui Tema lapsed kihutavad alla patukuristikust, nutab Jumala süda agoonias. Iga kord, kui me patustame, tunneb Jeesus taas ristilöömise valu. Hoosea 11. peatükis hüüab Jumal: "Kuidas ma annaksin ära sind, Efraim, loovutaksin sind, Iisrael? Kuidas ma teeksin sind Adma sarnaseks, talitaksin sinuga nagu Seboimiga? Mu süda muutub [valutab] mu sees, ühtlasi ärkab mu halastus!" (s.8).
Jumalal on valus. Jumala süda valutab. Ka meie pärast.
JUMALA PETTUMUS. Teiseks avastame me Jumala südames pettumuse. Meenutades taas veeuputuseelse maailma inimeste olukorda, me loeme, et "Jehoova kahetses, et Ta inimese oli teinud maa peale" (1.Ms.6,6). Seda maailma luues, oli Ta teinud kõik väga hästi (1.Ms.1,31), Ta oli andnud endast parima, kuid Tema poolt armastuses loodud inimene pöördus Tema vastu, hüljates avalikult Ta valitsuse. Ta oli pettunud.
Seda Jumala pettumust me tajume ka Viinamäe laulus – Jes.5,1-7: "Ma tahan nüüd laulda oma Armsamast, mu Armsama laulu Tema viinamäest! Mu Armsamal on viinamägi viljakal mäenõlvakul! Ta kaevas ja puhastas kividest ning istutas häid viinapuid; Ta ehitas selle keskele torni, Ta raius sinna ka surutõrre. Siis Ta ootas, et see kasvataks häid kobaraid, ent roiskunud olid kobarad, mis see andis! Ja nüüd, Jeruusalemma elanikud ja Juuda mehed: mõistke ometi kohut minu ja mu viinamäe vahel! Kas oleks olnud vaja teha mu viinamäega veel midagi, mida olin jätnud tegemata? Miks ma ootasin, et ta kasvatab häid kobaraid, kuna ta andis roiskunud kobaraid? Aga nüüd ma tahan ometi teha teile teatavaks, mida ma teen oma viinamäega: ma kisun maha ta aia, ja ta jääb põletatavaks, ma lammutan ta müüri, ja ta jääb tallatavaks! Nõnda ma hävitan ta! Teda ei kärbita ega rohita, ta kasvatab kibuvitsu ja ohakaid, ja ma keelan pilvi temale vihma andmast! Sest Iisraeli sugu on vägede Jehoova viinamägi ja Juuda mehed Tema lemmikistandik! Ta ootas õigust, aga vaata, tuli õigusetus, õiglust, aga vaata, tuli hädakisa!"
Arvestades sellega, et Uue Testamendi ajal oleme meie see Jumala viinamägi, peaks meiegi südant puudutama pettunud Jumala küsimus: "Kas oleks olnud vaja teha mu viinamäega veel midagi, mida olin jätnud tegemata?" Milles asi? Miks ta ei kanna head vilja?
Prohvet Miika raamatus on sellest Jumala pettumusest kirjutatud lausa klassikalise kohtudraama keeles – Mik.6,2.3: "Kuulge Jehoova riidlemist, mäed ja maa püsivad alused, sest Jehooval on oma rahvaga riid ja Ta tahab käia Iisraeliga kohut: mu rahvas, mida olen ma sulle teinud ja millega ma olen sind vaevanud? Vasta mulle!"
Sissejuhatuseks loetud Hoosea kirjakohas ütleb Jumal: "Kui Iisrael oli noor, siis ma armastasin teda ja ma kutsusin oma poja Egiptusest! ... Mina õpetasin Efraimi käima, võtsin nad oma kätele, aga nad ei mõistnud, et ma tahtsin neid terveks teha! Ma tõmbasin neid inimlike sidemetega, armastuse paeltega; ma olin neile nagu ikke kergitajaks nende kaela pealt; ma kummardasin tema juurde ja toitsin teda! ... Mida rohkem neid kutsuti, seda rohkem nad läksid eest ära. ... Minu rahval on kalduvus minust ära pöörduda." Jumal oli tõesti kogu südamest pettunud! On Ta pettunud ka meis?
JUMALA EESMÄRK. Kolmandaks avastame me Jumala südames kindla eesmärgi. Hoolimata valust ja pettumusest jääb Jumala eesmärk muutumatuks. "Kuidas ma annaksin ära sind, Efraim, loovutaksin sind, Iisrael?" küsib Jumal. Minu süda ei luba mul seda teha. Minu eesmärk on ja jääb teid päästa! Prohvet Jeremija läbi ütleb Jumal – Jer.29,11.12: "Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Jehoova: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust! Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid!" Jumal loodab ikka viia täide oma eesmärgi – ka meie suhtes!
Iisraelile tõotas Jumal – 2.Ms.19,6: "Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks!" Sama tõotust kordab Ta Uue Testamendi kogudusele – 1.Pet.2,9: "Teie aga olete "valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite Tema aulisi tegusid", kes teid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde." Jumal ei hülga oma rahvast. Tema südame eesmärgiks jääb igavesti neid päästa. "Ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!" (2.Pet.3,9).
Jumal talub valu ja pettumust; kõik selleks, et viia täide oma eesmärgi – päästa võimalikult rohkem inimesi.
JUMALA ARMASTUS. Kuidas saaksime me mitte avastada Jumala südames armastuse! See on nii kirglik! Armastuses kannatab Ta valu ja pettumusi ning armastuses jääb Ta oma eesmärgile kindlaks – armastuses oma loodu ja oma rahva vastu.
Ta on Jumal, kes kuulutas Siinai mäelt – 2.Ms.34,6.7: "Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu!" Ta on Jumal, kes ütles Iisraelile – 5.Ms.7,7.8: "Mitte, et te olete suurim kõigist rahvaist, ei ole Jehoova teid eelistanud ja valinud, ei, te olete ju väikseim kõigist rahvaist, vaid sellepärast et Jehoova teid armastas ja tahtis pidada vannet, mille Ta oli andnud teie vanemaile, tõi Jehoova teid vägeva käega välja ja lunastas sind orjusekojast vaarao, Egiptuse kuninga käest."
Ka meie algkirjakohas Hoosea raamatus kinnitab Jumal oma rahvale: "Kuidas ma annaksin ära sind, Efraim, loovutaksin sind, Iisrael? ... Mu süda muutub [valutab] mu sees, ühtlasi ärkab mu halastus!" (Hos.11,8). Eriti kirkalt tunnistab armastusest Jumala südames Piibli kuldsalm – paljudel on see peas, kuid kas ka südames? Joh.3,16: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!" Tänu sellele jumalikule teole ja ainult tänu sellele, pole universumis kedagi ega midagi, mis võiks "meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!" (Rom.8,39).
Selline armastus Jumala südames sunnib püha Jumalat taluma patuste inimeste olemasolu palavas lootuses neid päästa – vabastada pattudest ja teha enda sarnaseks. Selline armastus sundis Teda loovutama oma elu nende eest, kes Teda vihkasid. Kas sa veel kahtled, et Jumal armastab sind?
Keegi on kirjutanud selle kauni mõtte: "Jumal on liiga tark, et eksida; Jumal on liiga hea, et olla kalk; ja nii, kui sa ei mõista ja kui sa ei suuda näha Tema kätt ja kui sa ei tea Tema plaani, usalda Tema südant!
Jumala süda tunneb tihti suurt valu meie pärast. Vahel on Tema süda meis pettunud. Kuid sellest hoolimata kannab Ta oma südames kindlat eesmärki meid päästa. Ja selleks ajendab Teda kirglik armastus Tema südames meie vastu. Usalda Tema südant. Tunneta selle pulssi. Tea, et Tema süda lööb sulle ja mulle. Jah, usalda Tema südant!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv