.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6029)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Kuidas saan ma õigeks II
18.01.2003 - (1469)

Tänane jutlus on ainult patustele. Me siirdume külla ühele patusele inimesele, tölnerile, kelle nimi oli Sakkeus. Ta oli tolliametnik, kes oli nii mõnigi kord kasutanud oma positsiooni kurjasti, pressides inimestelt välja rohkem kui nad olid kohustatud maksma. Nii oli ta saanud rikkaks.

Kuid oma rikkuses ei olnud ta siiski õnnelik. Midagi puudus – puudus rahu, puudus tõeline elumõte. Kes teab, äkki oligi see tema, kes läks kord pühakotta, kus ta silmi maha lüües palus: ”Oh Jumal, ole mulle, patusele, armuline!” Sellest kirjutatakse Luuka evangeeliumi 18. peatükis (s. 9-14). Seda on nimetatud tähendamissõnaks, kuid see ei peaks meid häirima, sest Jeesus võttis sageli oma tähendamissõnadeks ainet praktilisest elust.

On kirjutatud, et tölner, kes tunnistas oma patusust ja palus armu, lahkus pühakojast õigeksmõistetuna, rahu südames.

Sama tähendamissõna kohaselt oli sinna Jumala kotta tulnud ka üks ”õige” – variser. Ja kuigi ta luges seal Jumalale ette pika rea oma õigeid ja häid tegusid, ei saanud ta oodatud õnnistust! Miks? Ta ei tundnud end patusena, kuigi ta oli seda – nagu tölner, nagu mina ja sina.

Nüüd oli Sakkeuse palavaim soov näha Jeesust. Ta oli kuulnud, et see Mees võtab vastu patuseid. Talle oli räägitud, et see Mees ei pea end liiga suureks ja tähtsaks, et astuda sisse ka lihtsa inimese kotta. Kuid ta ei julgenud mõelda, et tema võiks saada nii suure au osaliseks. Saaks ma vaid näha Jeesust, hetkekski kohtuda Temaga, mõtles ta.

Aga Jeesust ümbritses kõikjal, kus Ta käis, suur rahvahulk. Sakkeus aga oli lühikest kasvu, väike mees. Kuidas ta võiks Jeesust näha? Eks see kipub ikka olema nii, et kui me soovime näha Jeesust, varjab keegi või miski Teda meie eest!

Kuid soov näha Jeesust oli nii suur, et lõpuks mõtles ta välja mooduse, kuidas see saavutada. Ta oletas, kust Jeesus võiks mööda minna, ja ronis tee ääres kasvava metsviigipuu otsa!

Tavaliselt me näeme poisikesi ronimas puu otsa; kuid Sakkeus ei häbenenud teha poisi tempu! – nii väga soovis ta näha Jeesust!

Selles on tohutu õppetund. Kui inimesed vaid sooviksid näha Jeesust! Siis on ületatavad kõik takistused. Selle soovi puudumisel aga pole raske leida kas või tuhat vabandust!

Sakkeus tegi õige arvestuse – Jeesus läks sealt mööda. Ma usun, et kui Jeesusel ka oleks olnud teine plaan, siis oleks Ta seda muutnud ja läinud ikkagi mööda sealt, kus Teda ootas Sakkeus! Jeesus läheb alati mööda sealt, kus Teda ootab keegi patune! Õigem oleks vist öelda: Jeesus läheb alati sinna, kus Teda ootab patune, sest Ta ei lähe lihtsalt patusest mööda, vaid peatub tema juures!

Aga pöördume nüüd selle loo enda juurde, nagu selle on kirja pannud evangelist Luukas. Muide, Luukas ei olnud juut, nagu apostlid, vaid kreeklane – juutide mõiste järgi pagan –, kuid Jeesuse armastus võitis selle patuse ja temast sai apostel Pauluse sekretär (ka arsti haridus kulus ära). Pole siis ime, et teda kütkestasid eriti kõik teated Jeesusest kui patuste sõbrast! Ta kirjutab – Luk.19,1-5:

”Ja Tema [Jeesus] tuli Jeeriko linna ja läks sealt läbi. Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi, ja see oli tölnerite ülem ja oli rikas. Ja ta püüdis näha saada Jeesust, kes Ta on, aga ei saanud rahva pärast, sest ta oli väikese kasvuga. Ja ta jooksis ettepoole ja ronis metsviigipuu otsa, et Teda näha; sest Jeesus pidi sealtkaudu minema. Kui nüüd Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja nägi teda ning ütles temale: ”Sakkeus, tule usinasti maha, sest täna ma pean jääma sinu kotta!””

Sakkeuse suureks üllatuseks tundis Jeesus teda nimepidi! Jah, Jeesus tunneb kõiki meid nimepidi! ”Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse,” ütleb Ta prohvet Jesaja läbi (Jes.49,16).

”Sakkeus, tule usinasti maha, sest täna ma pean jääma sinu kotta!” Sakkeus ei julgenud Teda isegi kutsuda, kuid Jeesus luges tema südame mõtteid ja nägi, et ta seda soovis. Ning see soov meeldis Jeesusele.

Mida tegi nüüd Sakkeus? Kas ta ütles, et ma ei ole veel selleks valmis, nagu teevad paljud inimesed, kui neile esitatakse kutse võtta vastu Jeesus?

Pühakiri ütleb – Luk.19,6: ”Ja ta tuli usinasti maha ja võttis Teda vastu rõõmuga.” Sakkeus võttis Jeesuse vastu kohe ja rõõmuga! Ta ei öelnud: ”Õpetaja, oota veidi, kuni ma lähen, oma kodu enne veidi korrastan, ise ümber riietun – ja siis võtan Su vastu!” Ei, ta võttis Jeesuse vastu kohe – just sellisena, nagu ta oli.

Aga edasi? Kas kõik jäigi selliseks, nagu oli? Pühakiri teatab – Luk.19,8: ”Aga Sakkeus astus Issanda ette ning ütles: ”Vaata, Issand, poole oma varandusest ma annan vaestele; ja kui ma kellelegi olen ülekohut teinud, annan ma neljakordselt tagasi!””

Mis on Sakkeusega juhtunud? Kuidas ta on muutunud?! Jah, on tõde, et me tuleme Jeesuse juurde, me võtame Jeesuse vastu just sellisena nagu oleme, kuid me ei jää kunagi selliseks, nagu olime! Me muutume! Sulle ei maksa midagi võtta Ta vastu, kuid sulle maksab kõik Temaga olla, Teda säilitada!

Sellest päevast, kui Jeesus astub sinu ellu, saab Tema sinu peremeheks ja sinu vara peremeheks. Ja küll on hea, küll on tore, kui sind ja sinu majapidamist juhib Jeesus – õiglane, kuid halastav ja armuline ning armastav Jeesus!

Järgmine salm teatab – Luk.19,9: ”Siis Jeesus ütles temale: ”Täna on sellele kojale õnnistus tulnud, sest ka tema on Aabrahami poeg.”” Samast päevast, samast hetkest sai Sakkeusest Jumala laps ja pärija!

Sakkeus on sellel päeval kõige õnnelikum inimene maailmas. Aga mida tegi rahvas, kes kõike seda nägi ja kuulis? Pühakiri teatab – Luk.19,7: ”Seda nähes nurisesid kõik ning ütlesid: ”Tema on ühe patuse mehe juurde läinud jalgu puhkama!””

Jeesus on võtnud vastu patuse! Kas see on siis halb? See on ju evangeelium! Ütleb ju Jeesus ise lõpuks – Luk.19,10: ”Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma, mis on kadunud!” Selleks Jeesus tuligi, et patuseid vastu võtta ja päästa! See ongi evangeelium! See on hea sõnum; seda tuleks kuulutada rõõmuga, mitte selle pärast nuriseda! Üks teine kord, kui inimesed jälle sama asja pärast nurisesid, ütles Jeesus – Mrk.2,17: ”Ei terved vaja arsti, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!”

Kui paljudele on sisendanud need sõnad lootust! Üks neist oli Saulus, kellest sai apostel Paulus. Ta kirjutab – 1.Tim.1,15: ”Ustav on see sõna ja kõigiti vastuvõetav, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast mina olen suurim.” Jeesus ilmus Sauluse teele hetkel, kui viimane oli täis kõige mustemaid mõtteid! Kuid päästetud Saulus ei olnud enam see mees, kes ta enne oli. Nii võtame ka meie Jeesuse vastu just sellisena nagu oleme, kuid me ei jää iial selliseks, nagu olime!

Raamatus ”Tee Kristuse juurde” kirjutab EGW: ”Kui sa näed oma patusust, siis ära oota ega püüa ennast ise paremaks teha. Paljud arvavad, et nad ei ole küllalt head Kristuse juurde tulemiseks. Kas sa loodad aga paremaks saada oma jõupingutuste läbi? «Kas etiooplane saab muuta oma nahka, või panter oma täppe? Muidu saaksite head teha ka teie, kes olete harjunud tegema kurja?» (Jes.13,23). Meie ainuke abi on Jumalas. Me ei pea ootama tugevamat veendumust, paremaid võimalusi või kohasemat meeleolu. Keegi ei saa midagi iseenesest teha. Tulgem Kristuse juurde just sellistena nagu oleme.” – SC 31.

Kui imelise julgustava sõna patustele leiame Rom.5,8: ”Ent Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime.” Ja mitte sellised alandlikud ja oma süüd tundvad patused, nagu see tölner, vaid Jumalaga lausa vaenus olevad patused, sest Rom.5,10 teatab: ”Sest kui meid Jumalaga lepitati Tema Poja surma kaudu, kui me alles olime Jumala vaenlased...”

Armas patune, evangeelium ei ütle: Tee ennast paremaks, siis Jeesus armastab sind! Näita end heast küljest, siis Jumal armastab sind! Evangeelium on: Jeesus armastab sind sellisena, nagu sa oled! Jumal võtab sind vastu sellisena, nagu sa oled! Jeesus armastab sind alati, tingimusteta. Tule Tema juurde just sellisena, nagu sa oled. Kuid – ma kordan – sa ei jää iial selliseks, nagu sa olid! Kui Sakkeus oli Jeesuse vastu võtnud, siis ta ütles: ”Ma teen kõik heaks!” Ta ei öelnud seda iial enne!

Sellepärast ära ka sina püüa enne näidata, kui hea sa oled; Jumal ei nõua sinult seda – ja seda sa ei suudagi! Tule sellisena, nagu oled! Jeesus võtab vastu patuseid!

Üsna alguses ma ütlesin, et Sakkeus oli kuulnud, et Jeesus võtab vastu patuseid. Kellelt võis ta olla seda kuulnud? Võib-olla neilt, kellest kirjutatakse Luk.15,1.2: ”Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Temale, Teda kuulama. Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: ”See võtab patuseid vastu ja sööb ühes nendega!””

Sarnane situatsioon, eks ole? Aga see saab erilise tähenduse, kui me vaatleme seda Ilmutusraamatus Laodikea kogudusele saadetud sõnumi valguses. Sellel kogudusel on palju puudusi, mis on tegelikult põhjustatud ühest asjast. Ja selle ütleb Jeesus välja Ilm.3,20: ”Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan...”

Jeesus on paljudel südame ukse taga! Mis juhtuks, kui nad laseksid Jeesuse südamesse? Jeesus vastab samas: ”Kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga!”

Mida me peame selleks tegema, et süüa ühes Jeesusega tõelises osasaamises? Kõik need vead üles otsima ja parandama? Pattudest vabanema? Kõik 27 põhitõde pähe õppima? Ei! Lihtsalt kuulma Jeesuse häält, kes kutsub patuseid, ja avama Talle oma südame! Sest ”see võtab vastu patuseid ja sööb ühes nendega.” Ta võtab meid vastu sellisena, nagu oleme, ja seejärel Tema muudab meid!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv