Risti all
19.04.2014 - (1292)

Möödunud nädalavahetusel tähistasime palmipuude püha – Jeesuse võidukat sisenemist Jeruusalemma. Rahvas tervitas Teda nii entusiastlikult, laotades oma riideid tee peale ja lehvitades palmioksi, et variserid, kes olid teinud otsuse Jeesus kõrvaldada, kurtsid üksteisele: "Eks te näe, et te ei saa midagi teha? Vaata, [kogu] maailm jookseb Tema järele!" (Joh.12,19).
Kuid hämmastav on, kui kiiresti kõik muutus. Vaid mõne päevaga asendusid Hoosianna-hüüded hüüetega "Löödagu Ta risti!" (Mat.27,22). Ja seda nad ka tegid!
Surm ristilöömise läbi oli alandav, aeglane ja valurikas. Rooma seaduse järgi karistati sellega vaid kõige suuremaid kurjategijaid, eesmärgiga näidata rahvale, kuivõrd mõttetu on astuda vastu Rooma vägevusele. Ja kui me räägime Jeesuse ristilöömisest, siis enamasti me kirjeldame selle stseeni julmust ja jubedust. Me räägime naelte löömisest läbi Tema käte ja jalgade ning Tema rippumisest ristil alasti maa ja taeva vahel, jämedad naelad venitamas Tema valusaid haavu. Me räägime palju haavu tekitavast kibuvitsakroonist Tema peas ning pealtvaatajate naerust ja pilkesõnadest: "Sina, kes templi lammutad ja kolme päevaga üles ehitad, aita iseennast! Kui Sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt maha!" (Mat.27,40).
Kuid Jeesus ei olnud ristil ümbritsetud ainult vaenlastest. Kõik neli evangelisti mainivad naisi, kellest enamus seisid küll eemal (Luk.23,49), kuid Johannese tunnistuse kohaselt neli olid tulnud päris risti lähedale. Joh.19,25-27: "Aga Jeesuse risti juures seisid Tema ema ja Ta ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena. Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seisvat oma ema ja jüngrit, keda Ta armastas, ütleb Ta emale: "Naine, vaata, see on su poeg!" Pärast Ta ütleb jüngrile: "Vaata, see on su ema!" Ja sestsamast tunnist võttis jünger ta oma kotta." See jünger oli Johannes ise. Koos nende nelja naisega olid nad ristile piisavalt lähedal, et kuulda Jeesuse sõnu.
Kuid kust ma võtan, et neid naisi oli neli. Eestikeelsest Piiblist võib välja lugeda ainult kolm. "Aga Jeesuse risti juures seisid Tema ema (1) ja Ta ema õde Maarja, Kloopase naine (2), ja Maarja Magdaleena (3)." Aga mõelge: Jeesuse ema nimi oli Maarja. Kas tõesti oli ka Tema ema õe nimi Maarja? Raske uskuda. Kes paneks oma kahele tütrele täpselt ühesuguse nime? Isegi vist mitte katoliiklane, kes Maarjat jumaldab! Võtsin abiks teised piiblitõlked. Ingliskeelsetest piiblitõlgetest leidsin, et need eelistavad nelja naise versiooni. Otseses tõlkes (NIV): "Jeesuse risti lähedal seisid Tema ema (1), Tema ema õde (2), Maarja, Kloopase naine (3), ja Maarja Magdaleena (4)." Kõige selgema pildi andis soomekeelne Piibel, kus on kirjutatud: "Jeesuksen ristin luona seisoivat hänen äitinsä ja tämän sisar sekä Maria, Klopaksen vaimo, ja Magdalan Maria." Tõlkes: "Jeesuse risti juures seisid Tema ema (1) ja Ta ema õde (2), samuti Maarja, Kloopase naine (3), ja Maarja Magdaleena (4)." Nii et ikkagi neli naist. Tegelikult võib selle välja lugeda ka eestikeelsest Piiblist, kui teksti lisada vaid ühe koma (sõna "ema" järel). Nagu me teame, algkeelses Uues Testamendis kirjavahemärke ei ole. Need on lisanud tõlkijad, kes on osutunud ka tõlgendajateks! Lausa klassikaliseks näiteks sellest on saanud Jeesuse sõnad ühele röövlile – ikka samas ristilöömise kontekstis: "Tõesti ma ütlen sulle, täna pead sa minuga olema paradiisis!" Või: "Tõesti ma ütlen sulle täna: sa pead minuga olema paradiisis!" (Luk.23,43). Meie leiame, et konteksti ja Piibli õpetusega sobib just see viimane variant.
Kuid mingem nüüd tagasi Jeesuse risti alla. Miks mainitakse seal põhiliselt naisi ja ainult üht jüngrit – ja sedagi mitte nimepidi? Mõned piibliuurijad oletavad, et naisi peeti noil aegadel nii tühisteks olevusteks, et neid ei pandud üldsegi tähele ja sellepärast ei riskeerinud nad millegagi, kui avaldasid oma sümpaatiat hukkamõistetud kurjategijale – antud juhul siis tulid Jeesuse risti alla. Kuid ma arvan, et see on vilets seletus. Riigivaenlasele, nagu Jeesust esitati, sümpaatia avaldamist on alati pahaks pandud ja ei olnud ka neil naistel ohutu seal seista. Ma olen veendunud, et nende seal olemisele leidub palju parem seletus. Nimelt: nende armastus Jeesuse vastu oli nii suur, et nad olid valmis riskima oma eluga, et vaid olla Tema lähedal Ta raskeis kannatusis.
Meie lauluraamatus on ilus laul, mida me laulame sageli pühalikus aukartuses ja millega väljendame oma armastust Jeesuse vastu. See on laul nr. 436: "Päästja risti juurde ma tahan ikka jääda." Kuid küsigem endalt ausalt: "Kas ma ikka tõesti oleksin sel päeval olnud Päästja risti juures koos nende naistega? Või oleksin ma olnud seal, kus olid kõik jüngrid peale Johannese – kusagil peidus, värisedes ja kartes, et ka neid võidakse arreteerida ja koos Jeesusega risti lüüa?
Neli naist olid seal. Nende armastus Päästja vastu oli nii suur, et nad ei hoolinud millestki. Ma ei ütle, et nad ei kartnud midagi. Nende armastus oli lihtsalt suurem nende kartusest! Ühest neist – Kloopase naisest Maarjast – ei tea me rohkem midagi. Kuid me teame üht-teist ülejäänud kolmest. Peatugem siis nende juures ja õppigem nende armastusest Jeesuse vastu.
1. MAARJA, JEESUSE EMA.
Kõigepealt oli risti juures Maarja, Jeesuse ema. Mitte Jumala sünnitaja ega Jumala ema, vaid Jeesuse kui inimese sünnitaja ja ema. Jumalana on Jeesus eksisteerinud igavesti, kuid inimeseks sündis ta Maarjast – ja seda selleks, et inimest lunastada. Nii et Maarja ei sünnitanud Jumala. ATEISTID väidavad, et inimene sünnitas Jumala. Nagu ütles üks mees Tootsist: "Mitte Jumal ei teinud inimese oma näo järgi, vaid inimesed tegid jumala oma näo järgi." Aga Piibel õpetab, et "Jumal lõi inimese oma näo järgi" (1.Ms.1,27). Õpetus Jumala sünnitamisest inimese poolt pole midagi muud kui jumalateotus!
Niisiis oli risti all Maarja, Jeesuse ema. Temast me teame üsna palju – kuidas Jumal valis ta tõotatud Messia ilmaletoomiseks ja kuidas talle sellest kuulutas Jumala ingel. Me teame, kuidas Ta sünnitas Jeesuse Petlemmas ja mis karjased kõik sellest lapsest rääkisid. Luukas kirjutab, et "Maarja pidas kõik need sõnad meeles ning mõtles nendele oma südames" (Luk.2,19). Mõtteainet lisasid vana Siimeoni õnnistussõnad (Luk.2,29-35) ja naisprohvet Anna kuulutus (s.36-38).
Kuidas küll pidi ta ootama ja igatsema päeva, mil tema Poeg kuulutab end kaua-oodatud Messiaks, Iisraeli Päästjaks, ning juhatab sisse suure ja kardetava "Issanda päeva," mida iisraellased nii väga igatsesid. Muidugi hoiatasid prohvetid korduvalt, et "Issanda päev" ei tule selline, nagu te loodate (näit. Am.5,18), aga inimesed siiski unistasid.
Ja unistas ka Maarja. Kõik, mida ta pidi taluma – kuulujutud Naatsaretis, põgenemine Egiptusesse, rasked päevad peale Joosepi surma, ja isegi Jeesuse kodunt lahkumine, et kuulutada oma sõnumit kogu Iisraelile – kõik see oli talumist väärt, kui Jeesusest saab kord juutide Messias-Kuningas.
Kuid järsku varises tema unelmate maailm tema ümber raginal kokku! Oli ta kõiges eksinud? mõtles ta. "Kas Jeesus polnudki Jumala Poeg? Miks Ta siis ripub nüüd ristil? Mu Jumal, mis toimub? Kas see nii pidigi minema?"
Ilmselt ei mõistnud Maarja paljutki. Kuid ta suutis üht – armastada! Tema viibimine seal Jeesuse risti all oli kõige loomulikum asi siin maailmas! Jeesus võis seaduse ees olla kurjategija, kuid Ta oli tema Poeg. Selliselt kehastab Maarja risti all tõelist ema-armastust. Tema viibimine seal ütleb meile: "Kui te jääte risti lähedale, siis leiate, et isegi, kui asjad ei lähe nii, nagu te sooviksite – kui kõik teie unelmad ja plaanid näivad põrmu varisevat, kui teie koorem tundub raskem, kui te suudate kanda, – Jumal hoolitseb teie eest!"
2. SALOOME: JEESUSE EMA, MAARJA, ÕDE.
Teise naisena mainib Johannes Jeesuse ema, Maarja, õde, kuid ei ütle tema nime. Siiski võib Matteuse ja Markuse evangeeliumist järeldada, et tegu oli Saloomega, kes oli Sebedeuse naine – s.t. Jeesuse apostlite Jakoobuse ja Johannese ema. Muuseas ütleb see meile, et Jeesus oli Jakoobusele ja Johannesele tädipoeg ehk nõbu. Tahaks ka omada sellist sugulast! Aga Jumala lastena on Jeesus meile vend – veelgi lähem sugulane – vaimulikult, muidugi. Ja Jumal on lausa meie Isa – mis on esimese astme sugulus, võrrelduna nõoga kui neljanda astme sugulusega.
Me ei tea Saloomest palju, kuid Matteuse evangeeliumi 20. peatükis kirjeldatakse põgusalt juhtumit, kus Saloome sai Jeesuselt n.ö. ninanipsu. See oli siis, kui Jeesuse maine missioon hakkas lähenema lõpule ja Saloome pöördus oma kahe pojaga Tema poole, et Ta lubaks noormeestele kaks kõrgeimat ministrikohta oma kuningriigis.
Me ei peaks olema Saloome vastu liiga karmid – eriti, kui oleme lapsevanemad. Võib-olla oleme kõik olnud kunagi tema kingades? Me ju soovime oma lastele parimat. Ja me usume oma laste võimetesse. Ega te ju ei arva, et ma ei teinud omalt poolt midagi, et Andres ja Indrek said tööd adventistide Eesti liidus ja Malle sai õppima Newbold College'isse. Loomulikult andsin ma neile oma soovituse. Ma arvan, et teiegi tegite või teeksite nii oma lastega. Sest me usume oma laste võimetesse ja me soovime neile parimat.
Nii otsustas ka Saloome seista oma laste eest. Ta pöördus Jeesuse poole palvega: "Ütle, et need mu kaks poega istuksid üks Su paremale ja teine Su vasakule käele Sinu kuningriigis!" (Mat.20,21). Sa ei leia paremaid ja ustavamaid ministreid kui Jakoobus ja Johannes.
Kuid Jeesus pidi talle kahjuks ära ütlema, sest ta sõna otseses mõttes ei teadnud, mida ta palus. Sest Jeesuse ülendamine siin maa peal pidi olema väga eriskummaline. Ta selgitas seda Nikodeemusele nii – Joh.3,14: "Nõnda nagu Mooses kõrbes mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg," viidates oma ristilöömisele. Ja Joh.12,32 Ta ütles oma palves: "Mina tahan, kui mind maast üles tõstetakse [ehk ülendatakse], kõik tõmmata enese juurde!" Sellepärast ütles Jeesus Saloomele ja ta poegadele: "Te ei tea, mida te palute! Kas te võite juua seda karikat, mis minul tuleb juua?" (Mat.20,22). Ikka veel ei saanud nad aru ja vastasid kergelt: "Jah, võime!" (samas), mille peale Jeesus vastas: hea küll, "minu karika te küll joote, aga mu paremal ja vasakul käel istuda ei ole minu käes teile anda, vaid kellele mu Isa selle on valmistanud" (Mat.20,23).
Nüüd nägid Saloome ja Johannes selle karika kogu sisu ja ma ei tea, kas nad olid kohe valmis seda jooma. Ootasid nad ju hoopis midagi muud! Ma arvan, et ka selles asjas on meil Saloomega üsna palju ühist. Ka meie tahame õnnistusi ilma kannatusteta, krooni ilma risti kandmata, eesõigusi ilma kohustusteta. Alles risti all saab selgeks, et see pole võimalik. Aga risti alla tulek nõuab ka meilt julgust ja eelkõige armastust – palju ehtsat armastust Päästja vastu.
Jeesus oli tema palve tagasi lükanud, teda koguni noominud, kuid ikkagi oli ta seal risti all. See on armastus! See räägib ka, kui ilusti oskas Jeesus noomida ja kui hästi suutis Saloome Tema noomitust vastu võtta.
3. MAARJA MAGDALEENA.
Ja siis oli Jeesuse risti juures veel Maarja Magdaleena. Temast teame me mõndagi. Ma jäin kord mõttesse. Ühe korra abielurikkumiselt tabatud naisele ütles Jeesus: "Ega minagi sind hukka mõista; mine ja ära tee enam pattu!" (Joh.8,11). Viis korda abielu rikkunud ja nüüd vabaabielu elavat Samaaria naist ei mõistnud Jeesus ka hukka, vaid oma sõbraliku suhtumisega saavutas selle, et naisest sai misjonitööline. Maarja Magdaleenast aga ajas Ta välja "seitse kurja vaimu" (Mark.16,9). Mõned on arvanud, et Ta ajas need välja ükshaaval, kui Maarja seitse korda abielu rikkus ja iga kord sattus kurja vaimu meelevalda. Ja Jeesus andis talle kõik andeks, kui ta oma patte pisarais kahetsedes heitis Jeesuse jalge ette ning tõi oma healõhnalise ohvri. Kõik koguduseliikmed pidasid teda suureks patuseks, heites ta oma seltskonnast välja. Kuid mitte Jeesus! Kas te mäletate, Jeesus andestas ja andis uue elu isegi mehele, kelles oli "leegion" (Mrk.5,9) kurje vaime (Rooma leegionis oli 5000-6000 meest)! Imeline andestaja!
Maarja Magdaleena kohta ütles Jeesus nii – Luk.7,47: "Sellepärast, ütlen ma sulle, on tema rohked patud andeks antud, sest ta on palju armastanud." Ja eriti rohkelt lasi ta seda armastust paista Jeesuse kannatuste nädalal. Ta oli Jeesuse risti all koos väheste teiste naistega; ta oli Jeesuse haudapanemise juures ning jõudis ülestõusmispäeva hommikul hauale esimesena! Mrk.16,9 on vapustav sõnum: "Aga kui Tema nädala esimesel päeval vara oli üles tõusnud, ilmus Ta esiti Maarja Magdaleenale, kellest Tema oli välja ajanud seitse kurja vaimu." Minule tuletab see meelde Jeesuse sõnu Mat.20,16: "Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed viimasteks." Vaadakem, et meist keegi ei jääks viimaseks! Aga esimeseks saavad need, kes – oma nõtrustest hoolimata – armastavad Päästjat kõige enam! Nii et armastus ikkagi võidab. Seda võisime näha ka täna, peatudes viivuks Kristuse risti all.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv