.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6024)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Kolm jõulude "Ära karda!"-t
19.12.2009 - (1115)

Alates pattulangemisest on inimese üheks alaliseks kaaslaseks olnud kartus ehk hirm. Mäletate, kuidas Aadam vastas Jumalale, kes teda kutsus – 1.Ms.3,10: "Ma kuulsin Su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast ma peitsin enese ära!" Igaüks, olenemata sellest, kui vapper ta on, kardab midagi, olgu selleks siis madu, ämblik, haigus, raha lõppemine, hallid juuksed, vanadus, hüljatus, pettumus, paljastus, vargad, õnnetus või surm.
Ei jäta meid kartus ja hirm maha ka jõuluajal, millesse me oleme jõudnud. Kuigi see peaks olema rõõmu, õnne ja armastuse aeg, näib see vaid lisavat meile põhjusi kartuseks. Kas meil ikka jätkub raha kõigile kingituse ostmiseks? Kas me teeme õige kingi? Kas me täidame laste ootused? Kas me oleme saatnud pühadekaardi kõigile sõpradele, kes selle meile on saatnud? Mida panna pühadetoiduks lauale? Me kardame isegi seda, kas me saame kirikus piisavalt hea programmi kokku ja kas meie kutsutud inimesed ikka tulevad seda kuulama/vaatama!
Täna mõtisklegem selle üle, kuidas Jumal pidi oma inglite läbi kolm korda vaigistama inimeste hirme ja kartusi seoses Jeesuse sündimisega siia Maa peale. Inimesi hirmutab kõik ebatavaline, üleloomulik. Aga Jeesuse sündimine oli seotud paljude ebatavaliste, üleloomulike asjadega. Ja nii oli iga ingel sunnitud lisama oma imelisele sõnumile "Ära karda!" või "Ärge kartke!" Mida on meil neist õppida?
1. Esimest "Ära karda" sõnumit me võiksime defineerida kui ÄRA KARDA, USU VAID! Luk.1,26-35: "Aga kuuendas kuus läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea linna, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Ja neitsi nimi oli Maarja. Ja tulles sisse tema juurde, ütles ingel: "Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga!" Aga tema ehmus väga sellest sõnast ja mõtles, mis see teretus võiks tähendada. Siis ingel ütles temale: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ja Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab Temale Ta isa Taaveti aujärje, ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning Tema kuningriigil ei ole otsa!" Aga Maarja ütles inglile: "Kuidas see võib sündida, kuna ma mehest ei tea?" Ingel vastas ning ütles temale: "Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks.""
Meie elus ei lähe alati kõik nii, nagu oleme planeerinud. Sageli lubab Jumal juhtuda asju, mida me ei mõista või mis on isegi raske taluda. Ta saadab neid meile, et me võiksime kasvada Temas ning õppida paremini tundma Teda ja Tema tahet. Sellises olukorras on kerge tunda hirmu või isegi kahelda Tema juhtimises.
Püüdkem mõista Maarja olukorda. Osalemine sellises Jumala plaanis ähvardas tõmmata kriipsu peale tema plaanile abielluda Joosepiga. Joosepil oli isegi seaduslik õigus lasta ta hukata, kui tuleb avalikuks, et ta on lapseootel. Kui Joosep temaga siiski abielluks, jääksid inimesed ikkagi rääkima neist kui inimestest, kes on olnud vahekorras enne abiellumist, mis oli äärmiselt sündsusetu asi. Ükski korralik juudi tüdruk ei soovinud end leida sellises olukorras!
Jumal kutsus Maarjat astuma see samm usus, et osaleda Tema suures päästeplaanis. See maksis Maarjale midagi, kuid ta oli valmis riskima, teades, et Jumal armastab teda ning hoolitseb tema eest. Siin on suur erinevus Jumala juhatusel võetud riski ja maailma mõjutusel või ahvatlusel võetud riski vahel. Siin maailmas kutsuvad meid riskima need, kes vaevalt et meid tõeliselt armastavad ja meie huve silmas peavad. Ka ei suuda nad meid aidata, kui me riskides hätta jääme. Sageli riskime me omal riisikol, soovides mitte olla teistest viletsamad. Jumal ei soovi, et me riskiksime lihtsalt lõbu või nalja pärast, või selleks, et kellegi meelepärast olla. Kui me seda siiski teeme, siis olgem valmis kandma ka selle tagajärgi.
Maarja, saanud teada Jumala plaanist, esitas õigustatud küsimuse: kuidas saab ta jääda lapseootele, kui ta pole abielus? Ja Jumala ingel vastas ta küsimusele. Meilgi sobib esitada Jumalale küsimusi, kui Ta palub meil osaleda oma igaveses plaanis. Pole midagi paha selles, kui sa ütled: "Jumal, Sinu plaan on hea, aga kuidas tulen mina oma osaga toime?" Jumal vastas Maarjale ja Ta annab vastuse ka sinule. Siiski on tähtis mõista, et Jumal ei ilmutanud Maarjale kõiki üksikasju; Gabriel ütles Maarjale just nii palju, kui tal oli vajalik teada sel hetkel. Ja selle informatsiooni alusel ütles Maarja – Luk.1,38: "Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järgi!"
Jumal annab ka meile just piisavalt valgust, et valgustada teed meie jalge ees. Kust see valgus paistab? Mitte tingimata ingli külaskäigust või nägemusest, sest laulja ütleb – Ps.119,105: "Sinu Sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!" Selle läbi ütleb Jumal ka meile: Ära karda, usu vaid!
2. Teist "Ära karda" sõnumit me võiksime defineerida kui ÄRA KARDA, KUULETU VAID! Mat.1,18-25: "Aga Jeesuse Kristuse sündimine oli nõnda: kui Ta ema Maarja oli kihlatud Joosepiga, siis ta leiti enne nende kokkusaamist käima peal olevat Pühast Vaimust. Aga et tema mees Joosep oli õiglane ega tahtnud teda saata häbisse, siis ta võttis nõuks salaja tema hüljata. Ent kui temal see mõte oli, vaata, siis ilmus talle Issanda ingel unes ja ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat, oma naist, enese juurde võtta, sest mis temas on sündinud, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale Poja ja sa pead Temale nimeks panema Jeesus, sest Tema päästab oma rahva nende pattudest! Aga see kõik on sündinud, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ütleb: "Ennäe, neitsi saab käima peale ning toob Poja ilmale, ja Temale peab pandama nimeks Immaanuel"", see on meie keeli: Jumal meiega. Kui Joosep unest ärkas, siis ta tegi nõnda, kuidas Issanda ingel teda oli käskinud ning võttis oma naise enese juurde ega puutunud temasse, enne kui ta oli ilmale toonud Poja. Ja ta pani Temale nimeks Jeesus."
Kui sageli oleme lugenud jõuluevangeeliumi mõtlemata sellele, mida tundis Joosep kõigi nende meie meelest imeliste sündmuste keskel. Milline usk pidi Tal olema Jumalasse, milline usaldus oma kihlatusse! Sellist asja polnud ju kunagi kellelegi varem juhtunud. See oli ju võimatu! Tuli uskuda võimatut – ja seda usus, et Jumalale pole ükski asi võimatu! Ja sellele usule toetudes kuuletuda.
Piibel ei räägi, millal Joosep sai teada Maarja lapseootel olekust, või kes talle sellest rääkis. Aga saanud seda teada, näis talle vaid kaks võimalikku lahendust: (1) Ta võis lahutada end Maarjast vaikselt ja saata ta ära kusagile kaugele, kuni laps on sündinud. (2) Ta võis lahutada ta avalikult, tehes ta selliselt rahvale pilke ja alandamise objektiks. Selle tulemuseks oleks isegi võinud olla Maarja surm lähtudes Vana Testamendi käsust (5.Ms.24). Aga kui Joosep hingevalus neile asjadele mõtles, ilmus talle ingel, kelle "Ära karda!" sõnum rahustas ta tõeliselt maha ja näitas talle kätte, mida ta peab tegema. Ja nii Joosep ka tegi!
Kuigi Piibel ei räägi temast palju, võime me teada ühte asja: Joosepi süda ja kõrvad olid häälestatud taeva lainele. Inimeste tavade ja juttude kiuste kuulas ta Jumala häält isegi siis, kui see näis paiskavat ta ettearvamatute sündmuste keerisesse. Ta võis mõelda umbes nii: Ma ei suuda seletada nähtut ega mõista kõike seda, mis mulle on räägitud, ma ei ole isegi kindel, kas ma kõige selle sees olen õnnelik, kuid kui see on Jumala tahtmine, siis see sündigu!
Ärme ka meie karda Jumala teid meie elus. Need võivad näida algul raskete või mõistmatutena, kuid lõpuks saab Jumal austatud ja meie õnnistatud!
Paulus kirjutab Rom.8,28: "Aga me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb — neile, kes Tema kavatsuse järgi on kutsutud." Mitte kusagil ei ütle Jumal, et kõik asjad on meeldivad või head, vaid pigem "kõik tuleb heaks," kui me armastame Teda ja armastuses kuuletume Talle. Hiljem, oma kirjas korintlastele, ütleb Paulus – 2.Kor.4,17.18: "Sest see silmapilkne kerge viletsus saavutab meile määratu suure ja rohke igavese au, meile, kes me ei vaata nähtavaile, vaid nähtamatuile asjadele; sest nähtavad asjad on ajalikud, nähtamatud aga on igavesed." Selliselt ütleb Jumal ka meile: Ära karda, kuuletu vaid!
3. Kolmandat "Ära karda" sõnumit me võiksime defineerida kui ÄRA KARDA, SEST SA OLED JUMALALE OLULINE! Luk.2,8-11: "Ja seal paigus oli karjaseid väljal õitsil pidamas valvet öösel oma karja juures. Ja Issanda ingel astus nende ette ja Issanda auhiilgus paistis nende ümber, ja nemad kartsid üliväga. Ja ingel ütles neile: "Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale: sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus!"
Miks need karjased kartsid? Nad olid lihtsad inimesed, kes kartsid isegi tähtsaid inimesi! Nüüd aga seisis nende ees Jumala ingel! Kes on see inimene, kes ei karda seista püha Jumala ees?!
On vähe tõenäoline, et üks suur ja tähtis tegelane ilmuks lihtsa inimese ette. Kui suur on tõenäosus, et Eesti president ilmuks sinu ette, kui sa oled oma igapäevaste toimetuste juures või istud pereringis? Kaduvväike, praktiliselt olematu. Sa pead olema keegi, kui sind külastab keegi suur!
Ja just sellest räägibki meile inglite ilmumine lihtsatele karjastele: Kuitahes väikeseks sa ennast pead ja kuitahes ebaoluliseks peavad sind teised inimesed, Jumalale oled sa oluline ja Tema tunneb sind nimepidi! "Sest Ta annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel!" ütleb laulja (Ps.91,11). Ja 1.Kor.1,26-28 kirjutab Paulus: "Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid, vaid mis on jõle maailma ees, selle on Jumal valinud, et Tema teeks häbi tarkadele; ja mis on nõder maailma ees, selle on Jumal valinud, et Tema teeks häbi sellele, mis on vägev; ja mis maailma ees on halvast soost ja põlatud, selle on Jumal valinud, selle, mis midagi ei ole, et teha tühjaks seda, mis midagi on."
Karjased olid tavalised lihtsad inimesed. Nad ei kuulunud sotsiaalsesse eliiti, nad olid tavalised tööinimesed. Nad karjatasid lambaid Petlemma lähistel, mis oli ka Jeruusalemma lähedal ja on võimalik, et tegu oli templis ohverdamiseks mõeldud lammastega.
Luk.2,15-17 on kirjutatud edasi: "Kui siis inglid olid läinud nende juurest ära taevasse, ütlesid karjased üksteisele: "Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada andnud!" Ja nad tulid tõtates ning leidsid Maarja ja Joosepi ja Lapsukese, kes magas sõimes. Aga kui nad seda nägid, teatasid nad asjast, mis neile oli öeldud selle lapsukese kohta."
See karjaste tegu on heaks eeskujuks kõigile kristlastele tegutseda alati ja kohe usus Issanda sõna järgi. Nad kuulsid sõna ja uskusid seda, mis neile öeldi ning läksid Petlemma Last vaatama. Nad tulid usus Kristuse juurde. Olles Teda näinud, läksid nad välja sellest teistele kuulutama. Just seda oodatakse ka meilt: olles kohanud Jeesust, kuuluta sellest ka teistele!
Kolm korda ilmusid inglid esinevatele inimestele seoses Jeesuse sündimisega. Kolm korda tundsid inimesed hirmu. Kolm korda rahustas neid ingel sõnumiga "Ära karda!" või "Ärge kartke!" Selliselt tahab Jumal soovida ka meile jõulurahu ning öelda: "Ära karda, usu vaid! Ära karda, kuuletu vaid! Ära karda, sest sa oled Jumalale oluline!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv