.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (5991)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Samasugune inimene
21.01.2012 - (857)

Jak.5,17.18: "Eelija oli samasugune nõder inimene nagu meiegi, ja ta palus kangesti, et ei sajaks vihma; ja kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud vihma maa peale. Ja tema palus jälle ja taevas andis vihma ja maa kandis oma vilja."
Eelija oli üks Vana Testamendi suurimaid prohveteid. Ta vaatas kurjale Iisraeli kuningale silma ja ütles: "Ahab, kui sa meelt ei paranda, suletakse taevas ja vihma ei saja sinu maale" (vt. 1.Kun.17,1). Ühel päeval ronis ta Karmeli mäe tippu ja hüüdis tema ümber kogunenud tohutule rahvahulgale: "Keda te tahate teenida, kas Jehoovat või Baali? Tehkem täna see asi selgeks!" Ja tema palvel korraldas Jumal Iisraelile unustamatu tuleshõu (1.Kun.18,20-40). Kui tema töö siin maa peal sai tehtud, kihutas ta siit minema taevasse Jumala saadetud tulevankris (2.Kun.2,11). Sadu aastaid hiljem laskus ta koos Moosesega mõneks hetkeks taas maa peale, et kohtuda ja rääkida Jeesusega Muutmise mäel (Mat.17,1-3).
Vana Testamendi lõpust leiame prohvetikuulutuse – Mal.3,23.24: "Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav! Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole, et ma ei peaks tulema ja lööma maad needusega!" Ja rahvas hakkas ootama Eelija taasilmumist. Kui Uue Testamendi alguses alustas oma tööd Ristija Johannes, küsis rahvas: "Oled sa Eelija?" (Joh.1,21). Ning kui Jeesus ristil rippudes hüüdis: "Elii! Elii! Lemaa sabahtaani", ütlesid mõned: "Tema kutsub Eelijat!" (Mat.27,46.47). Igas õigeusklike juutide kodus jäetakse paasapüha ajal veel tänapäevalgi peolaua ääres üks tool tühjaks, sest nad ootavad ikka veel Eelija tulekut.
Eelija oli niisiis väga eriline ja suur Jumala prohvet – ja ometi kirjutab Jeesuse vend Jakoobus, et "Eelija oli samasugune nõder inimene nagu meiegi!" Mida mõtles Jakoobus, kui ta ütles, et "Eelija oli samasugune nõder inimene nagu meiegi"? Oleks ta öelnud, et Peetrus oli samasugune nõder inimene nagu meiegi, oleks see ehk meile arusaadavam, sest Peetrus ütles vahel asju, mida ta ei oleks pidanud ütlema, ja üldse tegi vigu. Nii et kui Jakoobus oleks kirjutanud: "Peetrus oli samasugune nõder inimene nagu meiegi," ütleksime meie: "Jah, me näeme seda ja saame sellest aru!" Või kui Jakoobus oleks öelnud: "Taavet oli samasugune nõder inimene nagu meiegi," poleks meil samuti raskusi selle mõistmisega. Kirjutab ju ajalugu tema "inimlikest" tegudest ja ta ise kirjutab Psalmides oma sisemistest ja välistest võitlustest ning Jumalalt armu ja andestuse otsimisest. Ta oli tõesti "samasugune nõder inimene nagu meiegi!"
Kuid Jakoobus ei maini neid. Ta kirjutab, et "Eelija oli samasugune nõder inimene nagu meiegi," jätkates samas kontekstis: "...ja ta palus kangesti, et ei sajaks vihma; ja kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud vihma maa peale. Ja tema palus jälle ja taevas andis vihma ja maa kandis oma vilja." Olles tavaline inimene, tegi Eelija erakorralisi asju. See näitab, et Jumal võib teha tavaliste inimeste läbi erakorralisi asju. Vaadakem Eelijat lähemalt.
1. JUMALA MEES ON OMA USUS KINDEL.
Eelija ei läinud iial oma usus kompromissile. Tema nimigi tähendab "Jehoova on Jumal." Tema sügavalt usklikud vanemad panid talle sellise nime ja ta elas oma nime vääriliselt. Ta uskus kogu südamest, et "Jehoova on Jumal" ja "ei ole ühtki teist [jumalalt] peale Tema!" (5.Ms.4,35).
See aga viis ta konflikti kuningas Ahabi ja tema naise Iisebeliga, kes kummardasid paljusid jumalaid. Muidugi teadis Ahab, et Jehoova on õige Jumal, kuid ta oli abiellunud naisega, kes pidas jumalaks Baali. Poliitikuna ei soovinud ta solvata kedagi, eriti oma kõrgest soost naist. Seepärast otsustas ta: "Kui ühe Jumala kummardamine on hea, siis mitme jumala kummardamine peab olema veelgi parem!" Nii ehitas ta altarid nii Jehoovale kui Baalile. Oma paleesse tõi ta nii Jehoova kui Baali preestrid, öeldes rahvale: "Te võite teenida ükskõik kumba Jumalat, või mõlemat, kui soovite!" Ja enamus inimesi seda ka tegi, kummardades kord üht kord teist Jumalat või mõlemat korraga!
Kuid Eelijale see üldsegi ei meeldinud. Ta läks Ahabi juurde ja mõistis ta religiooni puudutava poliitika hukka. Lõpuks käskis ta kuningal koguda kogu rahva ja kõik valeprohvetid Karmeli mäele, kus pidi otsustatama, kes on see tõeline Jumal (1.Kun.18,19). Mäele kogunenud rahvale ütles Eelija need kuulsad sõnad – 1.Kun.18,21: "Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Jehoova on Jumal, siis käige Tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!" Ta ütles sisuliselt: "Mõlemad – Jehoova ja Baal – ei saa olla Jumalad! Mõlemat pole mõtet teenida. Üht teenides te pahandate teist! Te peate jõudma selgusele, kumb on siis Jumal ja teenima ainult Teda!"
"Rahvas ei vastanud temale sõnagi," ütleb sama salmi lõpp. See näitas, et rahvas oli segaduses ega osanud valida. Eelija otsustas kergendada neile valiku tegemist, kuulutades välja jumalate võistluse, mille käigus pidi selguma, kes on Jumal, keda tasub teenida. Ta käskis Baali preestritel ehitada altar ja paluda Baalil süüdata sellel olev ohver tulega. Kui ta on jumal, siis ta kindlasti saab sellega hakkama, päästes sellega oma au ja oma kummardajate reputatsiooni ja ehk nende elugi.
Baali preestrid tegid pool päeva oma parima, kutsudes oma jumalat ilmutama end tule saatmisega nende ohvrialtarile, kuid "ei kippu ega kõppu," nagu ütleb Eesti rahvas. Lõuna paiku kutsus Eelija neid üles intensiivistama oma püüdeid ja Pühakirja aruanne teatab – 1.Kun.18,28.29: "Siis nad hüüdsid valjema häälega ja täkkisid endid mõõkadega ja piikidega oma viisi järgi, kuni neil veri hakkas voolama. Ja kui lõunaaeg oli möödunud, siis nad märatsesid kuni roaohvri toomise ajani; aga ei häält, ei vastust ega tähelepanu!"
Kui kõik nägid, et Baali üritus kaitsta oma au oli täielikult nurjunud, asus tegutsema Eelija. "Nüüd on minu kord," ütles ta. "On aeg tõestada, et Jehoova on Jumal! On aeg tõestada, et Eelija – "Jehoova on Jumal" – on tõde! See pole vaid nimi; see on kuulutus!
Nii loeme 1.Kun.18,30: "Siis ütles Eelija kogu rahvale: "Astuge minu juurde! "Ja kogu rahvas astus tema juurde. Siis parandas ta Jehoova altari, mis oli maha kistud." Te kujutage ette: tegemist oli Iisraeli maaga, kuhu oli kord püstitatud 12 kivist koosnev altar elavale Jumalale; aga see oli hooletuse, ükskõiksuse ja kompromisside tulemusena aja jooksul "maha kistud", kivid laiali visatud. Nüüd parandas Eelija selle.
Mulle tundub, et selles on sõnum kristlaskonnale, tänapäeva vaimulikule Iisraelile. Eelija ütles sisuliselt: "Ma ei lase end rüvetada ümbritsevast keskkonnast. Ma hoian oma elu puhtana, oma tunnistuse määrdumatuna. Ma seisan häbenematult oma Jumala au eest, sest pole olemas ühtegi teist jumalat.
Kas on seda sõnumit vaja kuulutada ka tänapäeval? Maailm sallib meid kristlastena seni, kui me ei võta oma usku liiga tõsiselt. Maailmal pole midagi selle vastu, et me nimetame Jeesust Issandaks – seni, kuni me mugandume selle viiside, väärtuste ja hoiakutega. Hiljuti sai maailm kuulda naisest, kes nimetab end Reverend [auväärne, püha] Terry'ks, ja tema uuest religioonist. Oma "uues kristluses" õpetab ta, et "õnn on piiritu ja inimesed ei pea muutuma paremaks, vaid lihtsalt mõistma, et nad on juba täiuslikud." Vaadates meid ümbritsevat maailma on seda raske uskuda. Tema aga näeb maailma sellisena. Tema arvates on kõik korras. "Pole olemas "pattu" ega "põrgut", kirjutab ta; "Patt on lihtsalt enesepõlgamine ja põrgu on see, mida mõned ise valmistavad enda jaoks siin maa peal." Tema "kogudus" koosneb "noortest ja päevitunud inimestest, kes sõidavad Mercedeste ja BMW-dega," kirjutas ajaleht sellest liikumisest. Ta jutlustab jõukust ja õnne ning ütleb: "Ära tunne end kunagi süüdlasena, ükskõik, mida sa teed, vaid rõõmusta oma täiuslikkuses." Ta ütleb, et kuna pole olemas sellist asja nagu patt, siis pole vajadust ka Jeesuse järele, kes väidetavalt päästab inimesi nende pattudest.
Ma ei tea, kas Ahabi aegsed reverendid just seda õpetasid, kuid see on kindel, et nad eksitasid rahvast, kuni see ei pööranud enam tähelepanu sellele, mida õpetab Jehoova Jumal oma Sõnas. Ja nii ütlevad paljud kristlased ka tänapäeval: "Sinu jumal on sama hea kui minu jumal. Sina kummarda oma jumalat ja mina kummardan oma ja vahel võin ma ju kummardada ka sinu jumalat, sest ega siin ju suurt vahet pole – jumal on jumal."
Kuid Eelija kuulutus kõmiseb üle ajamägede: "Lahutage end eksitavatest kuulutustest! Ärge muganduge ebajumalateenistusega!" Me ei peaks muutuma nii konservatiivseks, et mõistame hukka kõik meist erinevalt mõtlevad inimesed, öeldes: "Meil on kogu tõde ja kellelgi teisel seda pole ning ainult meie saame taevasse." See oleks mitte ainult egoistlik vaid ka vale. Ükski inimene ei saa väita, et tal on kogu tõde ehk ta teab ja elab läbi kogu tõde. Jumala armust teame me seda osa tõest, mis Jumal meile on ilmutanud, ja Tema armust saab meile küll. Siiski ei peaks me võtma vastu õpetusi, mis ei ole kooskõlas Pühakirjaga.
Te kõik vast teate, kuidas lõppes Jumalate võistlus Karmeli mäel. Eelija parandas Jehoova altari ja asetas sellele ohvri ning tema palve peale saatis Jumal taevast tule, mis süütas selle. Ja kogu rahvas hüüdis, et "Jehoova on Jumal! Jehoova on Jumal!" (1.Kun.18,39). Ma kujutan ette, et see kõlas nii: "Elijah! Elijah!"
2. JUMALA MEES EI MUGANDU VAID MUUTUB.
Kui me räägime, et me ei peaks minema kaasa maailmas levivate eksiõpetustega, et me ei peaks muutuma maailma sarnaseks, siis ei tähenda see seda, et me ei peaks muutuma, et me peaksime jääma igavesti selliseks, nagu me hetkel oleme. Paulus kirjutab Rom.12,1.2: "Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumalale meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus. Ja ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine."
Me ei tohi muganduda selle maailmaga, kuid me peame siiski muutuma – muutuma Jumala tahte järjest täielikuma mõistmise ja täitmise suunas. Kui me ütleme, et Eelija seisis kui kalju ega muutunud kunagi, siis me eksime. Temagi pidi veel õppima ja muutuma ning lõpuks kogema suurimat muutmist, kui Jumal viis ta siit maa pealt ära tulepöörises.
Uue tõlke Piiblis kõlab Rom.12,2 nii: "Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik." Ärge muganduge, vaid muutuge! Mugandumine on ka muutumine, kuid muutumine selle maailma sarnaseks. Jumal aga soovib, et me muutuksime Jeesuse sarnaseks! Võib-olla me peaksime ütlema, et ärge taganege, vaid minge edasi, kusjuures taganemine on liikumine maailma suunas, edasi minek toimub aga Jumala sarnaduse suunas.
Eelija muutus, liikudes Jumala sarnaduse suunas, nagu ka Eenok. Eelija võeti taevasse, nagu ka Eenok. Ja ka meid võetakse taevasse, kui me ei mugandu selle maailmaga, kui me ei püüa teenida mitut jumalat, "kaht isandat," nagu hoiatas Jeesus (Mat.6,24), vaid muutume aust ausse, nagu kirjutab Paulus – 2.Kor.3,18: "Aga me kõik, kes katmatu palgega vaatleme Issanda auhiilgust otsekui peeglis, muutume samasuguseks kujuks aust ausse nagu Issanda Vaimust."
"Eelija oli samasugune nõder inimene nagu meiegi," lugesime me sissejuhatuseks (Jak.5,17.18: ). Kui tema võis mitte muganduda vaid muutuda, siis võime seda ka meie!
Ja muide, oli veel keegi, kes oli siin maa peal "samasugune inimene nagu meiegi." Paulus kirjutab Jeesusest Heb.2,17.18: "Sellepärast pidi Ta kõiges saama vendade sarnaseks, et Ta oleks halastaja ja ustav Ülempreester teenistuses Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. Sest selles, milles Ta on kannatanud kiusatud olles, võib Ta aidata neid, keda kiusatakse." Temagi ei mugandunud selle maailma viisidega, kuid Ta muutus – omal viisil – Muutmise mäel ja ülestõusmises. Ja nii sai Ta meie Päästjaks.
Vietnami sõja ajal saadeti üks noor leitnant oma rühmaga teatud missioonile, mis oli küll raske, kuid mille nad sooritasid edukalt. Joostes neile järele saadetud helikopteri poole aga sai üks reamees kuulitabamuse. Haavatuna langes ta maha. Leitnant ja kõik tema mehed teadsid, et iga katse haavatut päästa tähendaks päästjale peaaegu kindlat surma, ometi tormas noor ohvitser seda tegema. Tal õnnestuski sõdur päästa, kuid ta ise sai raskelt haavata ja suri enne, kui helikopter jõudis nende baasi.
Haavatud sõdur paranes ja saadeti koju Ühendriikidesse. Kui hukkunud leitnandi vanemad sellest teada said, kutsusid nad noore sõduri endale külla, sest nad soovisid tutvuda mehega, kelle eest nende poeg oli maksnud nii kõrge hinna. Noormees saabus alkoholijoobes, pajatas oma võõrustajatele labaseid sõdurinalju ega märganud ilmutada tänulikkust surmast päästmise eest.
Leinavad vanemad püüdsid olla sõduriga nii viisakad kui suutsid ja kui viimane lõpuks lahkus, langes ema isa rinnale ja ütles nuuksudes: "Sellise poisi eest siis surigi meie poeg!"
Jah, Jeesus suri sellise poisi eest nagu mina ja sellise tüdruku eest nagu sina! Ja Ta sai samasuguseks inimeseks, nagu mina ja sina, et meid surmast päästa. Saagem meiegi Jumala armust "samasuguseks inimeseks"!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv