.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6024)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Ristija Johannesest
21.06.2014 - (931)

Täna tähistab Eesti rahvas jaanipäeva. Ma ei tea midagi selle rahvusliku püha paganlikest juurtest ja need mind ei huvitagi. Aga ma tean, millist suhet nähakse selles kristlusega. Kas teie ka teate? See on Ristija-Johannese sünnipäev. Kui 24. detsembril – vahetult pärast talvist pööripäeva – tähistatakse jõuluööl Kristuse sündi, siis 24. juunil – vahetult peale suvist pööripäeva – tähistatakse jaanipäeval Ristija-Johannese sündi. Kust on see võetud, et Ristija-Johannes sündis pool aastat enne Kristust? Piiblist!
Piiblist võime lugeda – Luk.1,5-38: "Heroodese, Judea kuninga ajal oli preester, nimega Sakarias, Abija järjekorrast, ja temal oli naine Aaroni tütardest, ja selle nimi oli Eliisabet. Nad olid mõlemad õiged Jumala ees ja elasid kõigis käskudes ja Issanda seadustes laitmatult. Ja neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu ja nad mõlemad olid väga elatanud. Aga sündis, kui ta oma teenistuse järjekorras oli preestritalitusi toimetamas Jumala ees, et preestriameti kombe järgi langes liisk temale minna suitsutama, ja ta läks Issanda templisse. Ja kõik rahvahulk oli väljas palvetamas suitsutuse tunnil. Seal ilmus temale Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool. Teda nähes Sakarias ehmus ja hirm valdas teda. Aga ingel ütles talle: "Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned temale nimeks Johannes. Ja temast on sul rõõm ning hea meel, ja paljud rõõmustuvad tema sündimisest. Sest ta peab suur olema Issanda ees; ja viina ega vägijooki ei joo ta mitte, ja ta täitub Püha Vaimuga juba oma ema ihus; ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole; ja ta käib Tema eel Eelija vaimus ja väes, et käänata isade südamed laste poole ja sõnakuulmatud õigete meelsuse poole, et soetada Issandale valmistatud rahvast!"
Ja Sakarias ütles inglile: "Millest ma seda võin ära tunda? Mina olen ju vana ja mu naine on oma päevade poolest väga elatanud!" Ingel vastas ning ütles temale: "Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja ma olen läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit! Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa rääkida päevani, mil see sünnib, sellepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal!"
Ja rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis. Aga väljudes ta ei saanud nendega rääkida. Siis nad said aru, et ta templis oli näinud nägemust. Ja tema andis neile käega märku ning jäi keeletuks. Ja kui tema teenistuskorra päevad täis said, siis ta läks koju. Aga pärast neid päevi sai tema naine Eliisabet käima peale ja pidas ennast varjul viis kuud, öeldes: "Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil Tema on vaadanud minu peale, et minult ära võtta mu teotus inimeste seas!"
Aga kuuendas kuus läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea linna, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Ja neitsi nimi oli Maarja. Ja tulles sisse tema juurde, ütles ingel: "Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga!" Aga tema ehmus väga sellest sõnast ja mõtles, mis see teretus võiks tähendada. Siis ingel ütles temale: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ja Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab Temale Ta isa Taaveti aujärje, ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning Tema kuningriigil ei ole otsa!"
Aga Maarja ütles inglile: "Kuidas see võib sündida, kuna ma mehest ei tea?" Ingel vastas ning ütles temale: "Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks. Ja vaata, su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga käima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda öeldi olevat sigimatu, sest Jumalal ei ole ükski asi võimatu!" Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järgi!" Ja ingel läks ära tema juurest."
Siit pole raske välja lugeda, et Ristija-Johannes sündis pool aastat enne Jeesust. Kui Jeesuse sündi tähistatakse 24. detsembril – ma ei ütle, et Ta sündis 24. detsembril, aga Tema sünnipäeva tähistab kristlik maailm 24. detsembril –, siis on igati loogiline, et Ristija Johannese sündi tähistatakse 24. juunil.
Aga miks seda üldse tähistatakse? Kas me tähistame Peetruse sünnipäeva? Sai ju temast algristikoguduse juhtiv figuur! Või kas me tähistame Johannese sünnipäeva? Oli ta ju tuntud armastuse apostel, kes kirjutas Piiblisse Johannese evangeeliumi, Ilmutusraamatu ja kolm kirja, mis pakatavad armastusest! Või kuidas on Paulusega? Tema on panustanud Uude Testamenti vast kõige enam, olles samal ajal suur paganate apostel. Miks me ei pea kõigi nende meeste ja paljude teiste oluliste piiblitegelaste sünnipäeva? Tegelikult ei teagi ma ühegi teise piiblitegelase sünnipäeva, peale Jeesuse ja Ristija-Johannese.
Jeesus on oluline, selles pole mingit kahtlust. Tema on meie "usu alustaja ja täidesaatja" (Heb.12,2), meie Looja ja Lunastaja, meie Issand ja meie Jumal. Aga mille poolest on nii oluline Ristija-Johannes? Luk.7,28 on kirjas Jeesuse sõnad: "Mina ütlen teile, ei ole kedagi suuremat naisest sündinute seas kui Johannes." Kas tõesti? Aga suured prohvetid? Jeesus lisas – Luk.7,26: "Tõesti, ma ütlen teile, ta on veel rohkem kui prohvet!"
Mida ütles Ristija-Johannes ise endast? Joh.1,19-27 võime lugeda: "Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid Jeruusalemmast preestreid ja leviite temalt küsima: "Kes sa oled?" Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid tunnistas: "Mina ei ole Kristus!" Ja nad küsisid temalt: "Kes siis? Oled sa Eelija?" Tema ütles: "Ei ole!" — "Oled sina see prohvet?" Tema vastas: "Ei!" [Vihje on 5.Ms.18,15 Moosese sõnadele: "Jehoova, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade hulgast, ühe Prohveti, minu sarnase — Teda te peate kuulama!"] Siis nad ütlesid talle: "Kes sa oled? Et annaksime vastuse neile, kes meid läkitasid. Mis sa ütled enesest?" Tema ütles: "Mina olen hüüdja hääl kõrbes: tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on öelnud!" Ja need, kes olid läkitatud, olid variseride seast. Ja nad küsisid temalt ja ütlesid talle: "Miks sa siis ristid, kui sa pole Kristus ega Eelija ega see prohvet? Johannes vastas neile ning ütles: "Mina ristin veega; aga teie keskel seisab see, keda te ei tunne, kes tuleb pärast mind, kelle jalatsi paela lahti päästma mina ei ole vääriline!"
Johannese töö oli suur ja tähtis – Issandale tee valmistamine –, kuid eriliselt suureks tegi selle mehe see, et ta ei pidanud end ise suureks ja tähtsaks. Kas me ikka mõistame, mida tähendasid tema sõnad, et pärast teda tuleb keegi, "kelle jalatsi paela lahti päästma mina ei ole vääriline"? On olemas üks vana rabide ütlus: "Õpilane peab oma õpetajale osutama iga teene, mida üks ori osutab oma isandale, välja arvatud selle jalatsipaelte lahtipäästmine." Kellegi jalatsipaelte lahtipäästmist peeti kõige alandavamaks tegevuseks. Seda tegid vaid kõige madalamad orjad. Seda ei pidanud tegema üks jünger ehk õpilane oma õpetajale. See oleks olnud talle liiga alandav. Aga Ristija-Johannes ütles oma Õpetaja kohta: "Ma ei ole väärt tegema Talle isegi mitte seda kõige alandavamat teenet. Ta on NII suur ja mina NII väike!"
Me võime lugeda veel teisestki juhtumist, kus Ristija-Johannese tõeline suurus avaldus tema alandlikkuses – Jeesuse ülendamises ja enda alandamises. Joh.3,22-30: "Pärast seda tulid Jeesus ja Tema jüngrid Juudamaale; ja seal Ta viibis nendega ja ristis. Aga ka Johannes oli ristimas Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett ja sinna tuli inimesi ja nad ristiti. Sest Johannes ei olnud veel vangitorni heidetud. Siis hakkasid Johannese jüngrid vaidlema ühe juudiga puhastuse pärast. Ja nad tulid Johannese juurde ja ütlesid temale: "Rabi! See, kes oli sinuga sealpool Jordanit, kellest sina tunnistasid, vaata, see ristib ja kõik lähevad Tema juurde!" Johannes vastas ning ütles: "Inimene ei või midagi võtta, kui see temale ei ole antud taevast. Te ise olete minu tunnistajad, et ma ütlesin: mina ei ole Kristus, vaid mind on läkitatud Tema eele! Kellel on pruut, see on peigmees; aga peigmehe sõber seisab ja kuulab teda ja on väga rõõmus peigmehe häälest. See mu rõõm on nüüd saanud täielikuks! Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!"
Ilmselt sellepärast valiski kristlik maailm Jeesuse sünnipäevaks talvise pööripäeva, et sellest ajast hakkab (põhja poolkeral, kus elas Jeesus ja kus tänapäevani asub kristluse kants) valgus suurenema; Jeesus on "maailma valgus" (Joh.8,12). Seevastu Ristija-Johannese sünnipäevaks aga sobib kõige enam päev, mil valgus hakkab kahanema. Nõnda täitub Johannese alandlik ütlus: "Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!" Johannes soovis saada väga väikseks, et Jeesus võiks saada väga suureks!
Kord kõndis ühel suurlinna tänaval isa oma väikese pojaga, kes vaatas kõrgusesse, kus ehitati järjekordset pilvelõhkujat. Poiss küsis: "Issi, mida need väikesed poisid seal kõrgel teevad?"
"Need pole väikesed poisid," vastas isa, "vaid suured täiskasvanud mehed. Nad lihtsalt paistavad väikestena, kuna on nii kõrgel."
Pärast väikest pausi ütles poiss: "Ma arvan, et kui nad jõuavad taevasse, et ole neist enam midagi järele jäänud!"
Just nii see on! Mida lähemale me jõuame Kristusele ja taevale, seda väiksemaks jääme meie ja seda suuremaks saab Kristus! Sellepärast olgu ka meie moto: "Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv