.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6093)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Valik on sinu!
21.07.2012 - (869)

Sissejuhatuseks loeme 1. Moosese raamatu 6. peatükist pisteliselt: "Kui inimesi hakkas maa peal palju saama ja neile sündis tütreid, siis nägid Jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi kõigist neist, keda nad välja valisid. [Näete, olid Jumala lapsed ja olid uskmatud ning Jumala lapsed VALISID abielu uskmatutega.] Aga Jehoova ütles: "Minu vaim ei pea igavesti jääma inimesse, sest ta on ikkagi ainult liha. Olgu ta elupäevi sada kakskümmend aastat!" ...
Kui Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad, siis Jehoova kahetses, et Ta inimese oli teinud maa peale, ja Ta süda valutas. Ja Jehoova ütles: "Ma tahan inimese, kelle ma olen loonud, maa pealt kaotada, niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja taeva linnud, sest ma kahetsen, et ma nad olen teinud!" Aga Noa leidis armu Jehoova silmis. ...
Noa oli üks õige mees, täiesti vaga oma rahvapõlve seas; Noa kõndis ühes Jumalaga. ... Aga maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad. Ja Jumal vaatas maad, ja näe, see oli raisku läinud, sest kõik liha maa peal oli oma eluviisides raiskunud! Ja Jumal ütles Noale: "Ma olen otsustanud teha lõpu kõigele lihale, sest maa on täis nende vägivalda, ja seepärast, vaata, ma hävitan nad ühes maaga! Tee enesele laev goferipuust; laev tee kambritega ja pigita seda seest ning väljast maapigiga. ... Sest vaata, ma saadan veeuputuse maa peale ja hävitan taeva alt kõik liha, kus eluvaim sees on; kõik mis maa peal on, peab hinge heitma! Aga sinuga ma teen lepingu ja sina pead minema laeva, sina ja su pojad, su naine ja su poegade naised sinuga..." Ja Noa tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi."
Noa valis tegutseda Jumala Sõna järgi. Enamus inimesi aga valis talitada nii, nagu neile hetkel meeldis. Vastavalt valikule kujunes nende saatus.
Inimesed ei taha seda tunnistada. Nende arvates on nende hädades ja eksimustes süüdi ikka keegi teine. Viimasel ajal on üle maailma sööstnud suur pankrotistumiste laine. Miljonid inimesed ja firmad on muutunud maksujõuetuks. Kes on süüdi? Loomulikult mitte laenu võtnud inimesed ja firmad, vaid finantsasutused, pangad, kes on andnud "kerget" krediiti, kes on teinud laenamise kergeks. Nii et laenaja pole süüdi, et ta andis järele kiusatusele laenata, sest laenu anti nii kergesti!
Näete, inimestel on kalduvus ignoreerida oma vastutust, süüdistades oma probleemides teisi. "Kui ma satun finantsraskustesse, pole see minu süü, süüdi on pangad, kes võimaldavad mul laenata, elada üle oma võimete! Süüdi on valitsus, kes lubab pankadel nii tegutseda! Miks ta meid, oma kodanikke, ei kaitse pankade omavolitsemise eest?" Või, "kui ma saan suitsetamisest kopsuvähi, siis pole see minu süü. Süüdi on sigarettide valmistajad; kui nad neid ei valmistaks, ei saaks ma suitsetada!" Või, "kui ma satun raevu, haaran relva ja tulistan inimesi, siis ei ole selles süüdi mina. Mulle on antud sellised geenid ja need sunnivad mind seda tegema." Või, "kui ma tegelen seksuaalsete perverssustega, siis pole ju selles süüd mina; Jumal on mind loonud selliseks!"
Mõned aastad tagasi valmistas inimestele kõneainet Ameerika presidendi Bill Clintoni seksiafäär Monica Lewinskyga. Teate, kes tehti kõiges selles peasüüdlaseks? Mitte president Clinton ega tema sekretär Monica ega isegi mitte viimase isa, kes oli sellise kerglase tütre üles kasvatanud. Monica isa süüdistas kõiges juristist uurijat Ken Starri, kes oma tegevusega rikkus ära tema tütre elu! Kõiges oli süüdi mees, kes selle häbiteo paljastas!
Inimesed on nii kalduvad süüdistama oma hädades ja eksimustes teisi. Seda juhtub isegi kirikus. Inimene, kes hakkab usust ära taganema, vabandab tihti: "See pole minu süü; ärge süüdistage mind; kõiges on süüdi kogudus, kes pole olnud minu vastu piisavalt sõbralik ega ole suutnud rahuldada minu vajadusi." Süüdi on pastor; süüdi on teised inimesed koguduses, aga mitte ärataganeja!
Inimesed veeretavad süü pärilikkusele, keskkonnale, töö pingele, vaesusele või millele tahes, et vabandada oma halbu tegusid. Kuid Piibel õpetab väga selgesti, et meie teod tulenevad meie valikutest ja me oleme vastutavad nende eest. "Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale," kirjutab Paulus Rom.14,12.
Lugu räägib kaksikutest õdedest, kel oli alkohoolikust ema. Ühest neist sai alkohoolik, teisest aga täielik karsklane. Kui esimeselt küsiti, miks temast sai alkohoolik, vastas see: "Minu ema oli alkohoolik, seega mida muud võis minult oodata, kui saada ka alkohoolikuks!" Kui teiselt õelt küsiti, miks temast sai karsklane, vastas see: "Minu ema oli alkohoolik, seega mida muud võis minult oodata, kui vihata alkoholismi!"
Näete, küsimus on valikus. Sa võid valida olla parem kui su pärilikkus või elukeskkond võiks eeldada. Kui sa oleksid salatiseeme, siis sul tõesti poleks valikut. Sind külvatakse maha ja kastetakse ning sinust saab salatitaim. Kuid Piibel õpetab, et inimesed on kõrgemad loodolevused kui taimed või loomad; me saame valida olla head või halvad; me võime valida kuuletuda Jumalale või ignoreerida Teda. Me võime valida saada Jumala lasteks! Ja kuna me oleme loodud valikuvõimelistena, siis me ka vastutame oma valikute eest.
Seda silmad pidades heitkem põgusa pilgu veeuputuse loole, millest lugesime sissejuhatuseks. See on enam kui lihtsalt lugu mehest, kes ehitas laeva. See on enam kui lihtsalt lugu sellest, kuidas käputäis inimesi ja loomi-linde sai päästetud. See on lugu inimeste vastutusest Jumala ees; see on lugu Jumala kohtust, halastusest ja armust.
1. INIMESTE ÜLEÜLDINE KURJUS.
Esimene asi, mis selles jutustuses silma torkab, on inimeste patusus. "Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad," teatab 1.Ms.6,5. "Jumal vaatas maad, ja näe, see oli raisku läinud, sest kõik liha maa peal oli oma eluviisides raiskunud," lisab 1.Ms.6,12. Jumal oli loonud inimese enda sarnaseks puhtaks ja pühaks ning valmistanud talle suurepärase elukeskkonna, kuid Noa ajaks oli kõik roiskunud!
Ja see, mis juhtus Noa päevil, on juhtumas ka meie ajal! Jeesus ise kuulutas seda ette, öeldes Mat.24,37: "Sest nõnda nagu Noa päevad olid, nõnda peab olema Inimese Poja tulemine." See on kindel märk Kristuse taastuleku lähenemisest, sest inimeste moraalne tase on väga lähedal sellele, mis see oli Noa ajal. Ülekohus, vägivald, perverssused, massimõrvad, koolitulistamised, igasuguste bandede rünnakud, üleüldine moraalne lodevus. Kui Jumal kõike seda Noa ajal nägi, siis on öeldud, et "Jehoova kahetses, et Ta inimese oli teinud maa peale, ja Ta süda valutas" (1.Ms.6,6).
Jumala süda valutas! Suudame me seda ette kujutada? Lapsevanemad ilmselt suudavad. Kui isa ja ema näevad, kuidas nende laps teeb halbu valikuid ja kannatab nende tagajärgede all, siis nende süda tõepoolest valutab! Ja kui Jumal nägi, kuidas Tema loodud inimesed tegid halbu valikuid, siis valutas ka Tema isasüda. Ja selle valutava südamega tegi Ta radikaalse otsuse: "Ma tahan inimese, kelle ma olen loonud, maa pealt kaotada, niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja taeva linnud, sest ma kahetsen, et ma nad olen teinud!" (1.Ms.6,7).
Kuidas võis Jumal nii teha? Kui enamus inimesi pidas õigeks ja otsustas elada teisiti, kui Jumal pidas õigeks, miks ei otsustanud siis ka Jumal enamuse järgi? Miks ei arvestanud Ta enamuse arvamusega? Ahah, on olemas absoluutne tõde! On olemas kindel standard, mis ütleb, mis on hea ja mis on halb, mis on õige ja mis on väär. Ja ma vastutan sellest lähtuvalt, olenemata avalikust arvamusest, enamuse arvamusest.
See on otseses vastuolus ka tänapäeva kultuuriga, mis ütleb: "Pole olemas absoluutset tõde. See muutub ja sõltub olukordadest." Kuid Piibel ütleb, et Jeesus on tõde (Joh.14,6) ja see tõde ei muutu iial. "Jeesus Kristus on seesama, eile ja täna ja igavesti!" on öeldud Heb.13,8. Lähtuvalt olukordadest sõltuvast "tõest" on välja töötatud ka demokraatlik ehk enamuse valitsus. Kui 51% inimesi ütleb, et miski on moraalne või vastuvõetav, siis on see moraalne ja vastuvõetav! Ja kui juba 75% ütleb, et miski on õige, siis on see kindlasti õige ja kõik peavad selle järgi tegema!
Olete te mõelnud, et enamus (kaugelt üle 50%) sakslastest arvas omal ajal, et Hitleril oli õigus, kui ta alustas Teist Maailmasõda? Olete te mõelnud, et enamus Ameerika lõunaosariikide elanikkonnast pidas orjapidamist õigeks, kui puhkes Ameerika Kodusõda? Ja kas te mõistate, et 99,99% inimestest Noa ajal hääletas Noa vastu ja oma moraalitu eluviisi poolt? Ometi pühkis Jumal ära need 99,99% ja jättis elama 0,01% inimestest – Noa pere 8 hinge!
Olenemata sellest, kui palju inimesi peab midagi õigeks või vastuvõetavaks, on tõeliselt õige ja vastuvõetav vaid see, mis on kooskõlas Jumala absoluutse tõe ja õiguse mõõdupuuga ning me vastutame oma tegude eest selle mõõdupuu, mitte avaliku (enamuse) arvamuse valgel.
2. ÜLDISE KURJUSE KESKEL ELAS ÜKS ÕIGE MEES.
Teine asi, mis sissejuhatuseks loetud jutustusest silma torkab, on ühe õige olemasolu üleüldise kurjuse keskel. 1.Ms.6,8 on öeldud: "Aga Noa leidis armu Jehoova silmis." Miks? Järgmine salm teatab: "Noa oli üks õige mees, täiesti vaga oma rahvapõlve seas; Noa kõndis ühes Jumalaga" (1.Ms.6,9). Korduvalt on veeuputuse loos kinnitatud, et Noa tegi kõik nii, nagu Jumal teda käskis teha.
Kas see pole hiilgav aruanne mehest, kes elas keset üleüldist Jumalast ärataganemist? Kuidas oli see võimalik? Ta valis jääda Jumalale ustavaks ja kuulekaks! Pole ime, et ta "leidis armu Jehoova silmis." Kui me aga saaksime küsida tema kaasaegsetelt, mida nemad Noast arvasid, mis vastuse me saaksime? Tõenäoliselt vastaksid nad, et Noa oli üks veidrik, sõge vagatseja, kitsarinnaline usklik, sallimatu, poliitiliselt ebakorrektne, sobimatu meie ühiskonda." Ja ometi just see mees "leidis armu Jehoova silmis!"
Piibel nimetab Noad "õigusekuulutajaks" (2.Pet.2,5), kes tunnistas oma usust (juba laeva ehitamisega) ja kuulutas hoiatussõnumit 120 aastat oma kaasaegsetele, hoolimata nende vastuseisust ja pilkest. Kindlasti polnud see talle kerge ja ta tunded said kõvasti riivatud. Siit järgmine oluline põhimõte: Ma vastutan oma valikute eest, hoolimata oma tunnetest ja sellest, mida inimesed õigeks peavad ja minust arvavad.
Jumal ütleb – 5.Ms.30,19: "Ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse! Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada!" Seda ütles Jumal Iisraeli rahvale ja ütleb ka meile, kes me elame lõpuajal üldise Jumalast ärataganemise keskel. Me võime teha oma hea valiku ja öelda: "Sinu järel käin, mu Issand, mu eest kannatasid Sa. Ja kui kõik Sind maha jät’vad, käin Su järel siiski ma."
3. JUMALA ÕIGLUS.
Kolmas asi, mida me sissejuhatavas kirjakohas näeme, on Jumala õiglus. Jumal on püha ja õiglane. Ta ei suuda taluda ülekohut igavesti. 1.Ms.6,13 on kirjutatud: "Ja Jumal ütles Noale: "Ma olen otsustanud teha lõpu kõigele lihale, sest maa on täis nende vägivalda, ja seepärast, vaata, ma hävitan nad ühes maaga!"
Mõni inimene küsib: "Milline Jumal küll teeks midagi sellist? Milline Jumal hävitaks maa veeuputuses? Milline Jumal surmaks kõik, kes pole laevas?" Pole ime, et isegi paljud usklikud peavad veeuputust legendiks!
Ma ütlen, milline Jumal seda teeks – Jumal, kelle süda valutab; Jumal, kes näeb kurvastusega, kuidas Ta lapsed valivad minna Tema juurest ära patu- ja enesehävituse teedele, kohutavate haiguste ja õnnetuste teedele – sellise elu teele, mis ei vääri elamist! Valutava südamega lõikas Ta ära üha suureneva kurjuse voolu. Ta otsustas teha seda enne, kui see oleks kaasa haaranud ka viimase puhta perekonna. Kas Ta ei ilmutanud küllalt kannatlikkust? Tervelt 120 aastat lasi Ta kuulutada hoiatussõnumit ja kutsuda inimesi meelt parandama, aga keegi ei hoolinud. Olukord oli tõepoolest lootusetu ning oma õigluses ja halastuses tegi Jumal sellele maailmale lõpu.
Oh, jah, see kordub! Kui meie maailm oma lodeva elu voolus aina sügavamale pattu vajub ja seisab lõpuks enesehävituse lävel, on õiglane ja halastav Jumal sunnitud veelkord vahele astuma, et ei hukkuks mitte kõik – need Tema lapsed, kes on valinud jääda ustavaks Temale – Ta tõele ja õiguse mõõdupuule. Seekord ei hävita Ta maad enam veega vaid tulega, et seejärel luua uued taevad ja uus maa, "kus õigus elab" (2.Pet.3,13).
Heb.11,7 on kirjutatud: "Usu kaudu sai Noa ilmutuse sellest, mida veel ei olnud näha, ja ehitas pühas kartuses laeva oma perekonna päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis hukka maailma ning sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust." Jumala ustavad lapsed, kes on saanud ilmutuse sellest, mida veel ei ole näha, ehitavad ka täna pühas kartuses päästelaeva ja iga inimene peab otsustama, kas uskuda seda kuulutust ja siseneda sellesse laeva või mitte.
Ja lõpuks veel üks väike, kuid oluline asi. Viimane kirjakoht teatas, et Noa "sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust." Noa ei olnud täiuslik kõigis oma tegudes – millest räägivad hästi ta teod peale veeuputust –, aga ta uskus siiralt ja püüdis teha alati oma parima! Sellepärast on ka öeldud, et "Noa leidis armu Jehoova silmis" (1.Ms.6,8). Samamoodi leiame ka meie armu Jumala silmis, kui me jääme püsima usus Jumalasse, püüdes teha – Nagu Noa – kõik nii, nagu Jumal meid käsib. Igale sellisele inimesele ütleb Jeesus: "Sulle saab küllalt minu armust!"
Kas sa otsustad elada sellist elu? Valik on sinu!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv