.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6078)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Taeva väravas
21.08.2004 - (1363)

Jeesus ütles oma ülempreesterlikus palves – Joh.17,3: "Aga see on igavene elu, et nad tunneksid Sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle Sina oled läkitanud."

Nende sõnade kohaselt on igavene elu otseselt seotud Jumala ja eriti Jeesuse tundmisega. Taevasse vastu võtmine sõltub niisiis Jeesuse tundmisest. Aga muidugi, kuidas saakski Ta sinna vastu võtta võõraid, kes Teda ei tunne ja keda Tema ei tunne! See on ju Tema kodu, kuhu Ta kutsub oma sõpru!

Sellepärast, kui ma soovin saada taevasse, oleks kohane küsida endalt: kas ma tunnen Jeesust, kes on "tee, tõde ja elu" (Joh.14,6)? Ma olen Temast kuulnud, ma olen Temast õppinud, ma tean Temast palju, kuid kas ma tunnen Teda isiklikult? Kas Tema tunneb mind? Kas me oleme sõbrad?

Selles maailmas öeldakse tihti Jeesusele: "Ei!" Aga millal ütleb Jeesus sinule: "Ei!" Kui sa Teda ei tunne, võid sa seda kogeda.

Matteus räägib viiest kogemusest Jeesusega otsekui taeva väravas, kus Ta ütleb: "Ei!" Püüa olla seal nii reaalselt kui suudad; nii õpid sa kõige paremini, mida tähendab tunda Jeesust.

Mat.22,11-13 viib meid kuninglikku pulma, mis sümboliseerib päästetute kogunemist Jumala riiki: "Siis kuningas läks sisse lauavõõraid vaatama ja nägi seal inimest, kellel ei olnud pulmariiet seljas. Ja ta ütles temale: "Sõber, kuidas sa siia oled sisse tulnud, ilma et sul pulmariiet oleks?" Aga too ei saanud sõnagi suust. Siis kuningas ütles teenijaile: siduge tema jalad ja käed ja heitke ta kõige äärmisemasse pimedusse, seal on ulumine ja hammaste kiristamine!"

Kuningas on üllatunud ja küsib: "Sõber, kuidas sa siia oled sisse tulnud!?" Milles oli viga? Sellel inimesel puudus pulmariie – Kristuse õiguse rüü, mis katab armupalunud ja armusaanud patuse. Ta ei uskunud, et kuninga nõue on nii range ja tuli oma "korraliku" riidega, kuid kuninga pulmasaali see ei kõlvanud. Kuningas pakkus kõigile muidu, kingina seda kaunist rüüd, kuid see inimene ei võtnud seda vastu. Ta oli kutsutud, ta läks, kuid talle öeldi "Ei!" – "Ei" taeva väravas! Ta ei tundnud Jeesust, muidu oleks ta selle pulmarüü vastu võtnud. Ta ei tundnud Jeesust, sellepärast heideti ta välja.

Teist korda kohtume Jeesusega taeva väravas tähendamissõnas kümnest neitsist, mis kõneleb koguduse valmisolekust Kristuse tulekuks. Loeme Mat.25,6-12: "Aga keskööl kuuldi häält: ennäe, peigmees! Minge vastu! Siis tõusid kõik need neitsid üles ja valmistasid oma lambid. Aga rumalad ütlesid mõistlikele: andke meile oma õlist, sest meie lambid kustuvad! Kuid mõistlikud kostsid ja ütlesid: Ei ilmaski, sellest ei jätku meile ja teile; vaid minge pigemini kaupmeeste juurde ja ostke endile! Aga kui nad läksid ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma. Ja uks suleti. Pärast tulid ka teised neitsid ja ütlesid: Issand, Issand, ava meile! Aga tema vastas ning ütles: "Tõesti ma ütlen teile, ma ei tunne teid!"

Lamp sümboliseerib Jumala Sõna, tõde, õli – Püha Vaimu. Rumalad neitsid võtsid vaid lambid, nad olid vaimustatud Jumala Sõnast, kuid ei võtnud õli, Püha Vaimu oma südame astjasse. Jah, tõde on imeline; kuid tõde valgustab alles siis, kui see on süüdatud Pühast Vaimust! Lamp, mis ei põle, valgustab teed just niisama palju kui puunott! Ja nii on ka Jumala Sõna Jumala Vaimust mõjutamata inimese käes.

Siin pole juttu uskmatuist, vaid usklikest. Isegi "neitsi" käes võib olla tühi lamp – need on mõistuse usklikud, kes on huvitatud vaid Sõnast. Nad tunnevad Sõna.

Pole kahtlust, et lamp on tähtis, kuid veel tähtsam on õli selle sees; Jumala Sõna on tähtis, kuid veel tähtsam on seda elustav Püha Vaim ja Püha Vaim meie südames kui "astjas." Targad neitsid igatsesid seda kogemust Pühas Vaimus ja said selle, rumalad neitsid piirdusid vaid Sõnaga. Ja tulemuseks oli, et nad kuulsid läbi ukse "Ei!" Jeesus ütles neile "Ei!" "Ma EI tunne teid!"

Nad ei tundnud Jeesust, sellepärast üritasid nad minna nii puuduliku ettevalmistusega Tema pulmapeole.

Mat.7,21-23 viib meid jälle taeva väravasse. Me loeme: "Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!"

Me just nägime kui tähtis on Jeesuse tundmise juures Tema armu ja õiguse tundmine ning selle usus vastuvõtmine; samuti kui tähtis on tunda Jeesust Pühas Vaimus. Kuid Jeesuse tundmine ei ole täielik ilma Jumala käskude, Isa tahte tundmiseta ja selle järgi tegemiseta. Me ei tunne Jeesust täielikult, kui me ei tunne, et Tema käsud on pühad, õiged ja head, kui me ei tunne, et need on vabaduse käsud ja et need on kerged! Kui me ei armasta Jumala käsuõpetust, siis ei tunne me Jeesust. Johannes kirjutab – 1.Joh.2,4: "Kes ütleb: "Mina tunnen Teda", ega pea Tema käske, see on valelik ja tõde ei ole tema sees."

Kui me armastame Jeesust, siis me armastame ka Jumala käsuõpetust ja vihkame pattu. "Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!" ütles Jeesus (Joh.14,15).

Viimase aja kohta ütles Jeesus – Mat.24,12: "Et ülekohus läheb väga võimsaks, jaheneb paljude armastus." Milles see väljendub? Kas selles, et räägitakse ja lauldakse vähe armastusest? Ei! Vähe on armastuse tegusid! Kristlased kiitlevad imetegude ja teiste vägevate tegudega, kuid ei hinda lihtsat Isa tahte täitmist, mis väljendub Jumala käskude pidamises.

Ja Jeesus on sunnitud neile ütlema: "Ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!" Imetegijad Jeesuse nimel osutuvad ülekohtutegijaiks! Miks? Nad ei pidanud Jumala käske! Ja Jeesus ütleb neile "Ei!" ning jätab ukse taha! "Te ei tunne mind ja mina ei tunne teid!"

Näete – Jeesuse tundmine peab olema täielik. Me peame tundma Teda usus ja armus, võttes vastu Tema õiguse; me peame tundma Teda Pühas Vaimus, kes elab meie südames; kuid me peame tundma Teda ka Jumala käskude armastamises ja pidamises.

Neljandat korda viib meid vaimus taeva väravasse, kus me kuuleme Jeesuselt "Ei!", Mat.25,26-30: "Aga tema isand kostis ning ütles temale: "Sa paha ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud. Sa oleksid siis pidanud mu raha andma rahavahetajate kätte, ja tulles ma oleksin saanud enese oma kasuga tagasi. Sellepärast võtke talent ära tema käest ja andke see sellele, kellel on kümme talenti. Sest igaühele, kellel on, antakse, ja temal peab olema küllalt, aga kellel ei ole, selle käest võetakse ära ka see, mis tal on. Ja kõlvatu sulane heitke välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.""

Jeesuse tundmine kätkeb endas ka Jeesusest tunnistamist – kõikide talentide kasutamist evangeeliumi hea sõnumi viimiseks maailmale. Jeesus ütles – Mat.10,32: "Igaüks nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan minagi oma Isa ees, kes on taevas." Kui me ei ole selles pühas töös ustavad, kasutades selleks kõiki oma talente, ütleb kord Jeesus: "Ei, teda ei saa lasta taevasse, teda ei saa panna palju üle, sest ta ei ole olnud ustav pisku üle."

Kuid Matteuse evangeeliumis juhitakse meid veel viiendatki korda taeva väravasse, kus me kuuleme Jeesuselt "Ei!" Loeme Mat.25,41-43: "Siis Ta ütleb ka neile, kes on vasakul käel: "Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele! Sest mul oli nälg, ja te ei andnud mulle süüa; mul oli janu, ja te ei jootnud mind; ma olin võõras, ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti, ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vang, ja te ei tulnud mind vaatama.""

Miks öeldakse meile "Ei!"? Sest me ei ole teinud seda ja seda Jeesusele! Me ei tundnud abivajavas ligimeses ära Jeesust. Jah, me ei tundnud Jeesust.

Jeesuse usk on soe usk, südamlik usk, armastav usk – ja tegutsev usk! Jeesus soovib, et me peaksime meeles kannatajaid, haigeid ja abivajajaid. See on Jeesuse külaskäik neile. Loeme neile Jumala Sõna, julgustame neid, palvetame nende eest. Sellest näeb maailm, et me oleme Jumala lapsed, kui me armastame üksteist – soojalt ja praktiliselt. Ja see tõmbab neid. Prohvet Hosea läbi ütleb Jumal – Hos.11,4: "Ma tõmbasin neid inimlike sidemetega, armastuse paeltega."

Jumal kasutab inimeste enda poole tõmbamiseks inimlikke sidemeid, armastuse paelu. Nendega on Ta tõmmanud meid ja soovib näha meidki tõmbamas teisi. Nii nagu on kutsutud meid, kutsume teisigi Jumala juurde; kutsume koosolekule, Jumala Sõna juurde. Sellest tuleb õnnistus nii neile kui ka meile.

Kui me ei tee armastuse tegusid, kõneleb see sellest, et me ei tunne Jeesust ja järelikult ei tunne Tema meid ning ütleb taeva väravas meile "Ei!"

Me ei tarvitse kuulda Jeesuselt "Ei!" Me võime kuulda Temalt "Jah!" Kui me õpime Teda tundma Tema ülikülluslikus armus ja võtame usus vastu Tema õiguse, kui me õpime Teda tundma Pühas Vaimus, kui me õpime Teda tundma Tema käskude pidamises, Temast tunnistamises ja ligimese armastuses teenimises, siis võime me tõesti öelda, et me tunneme Teda. Ja Tema tunneb meid ning ütleb: "Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest!" (Mat.25,34).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv