.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6029)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Kuidas olla Jumala Sõber
22.07.2006 - (1243)

Jak.2,21-23: "Eks Aabraham, meie isa, mõistetud õigeks tegudest, kui ta oma poja Iisaki viis ohvrialtarile? Sa näed, et usk töötas ühes tema tegudega ja et tegudest sai usk täiuslikuks ja täitus Kiri, mis ütleb: "Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks ning ta nimetati Jumala sõbraks.""
Kuningas Victoria valitsemise ajal külastas üks Londoni arst üht vana daami, nimega Martha Vincent. Mõni aasta tagasi oli selle abikaasa ta hüljanud ning ta elas vaeselt väga tagasihoidlikus kodus. Ta oli alatoidetud ning tal polnud ei sooje riideid ega küttepuid. Doktor ei suutnud uskuda, et vana daami sõbrad lasevad tal elada sellises olukorras. Kui ta selle kohta küsis, vastas Maria, et tal pole sõpru. Hiljem ta täpsustas oma vastust, öeldes, et tal võib siiski olla üks sõber, aga ilmselt on see tema lihtsalt unustanud. Soovides vana daami aidata, käis doktor talle peale, et ta avaldaks oma sõbra nime. Mõnda aega vastu puigelnud, ütles naine lõpuks, et selleks on kuninganna Victoria ise. Lapsepõlves olid nad olnud sõbrad.
Doktor lahkus, olles mitte kindel, et naine räägib tõtt. Kuid jõudnud koju, kirjutas ta kirja kuningannale, jutustades juhtunust. Mõne päeva pärast sai ta kuningannalt vastuse. Lugu oli õige. Kuningannale meenus tema lapsepõlvesõber ning sellest ajast peale elas Maria Vincent hästi hoolitsetult, nagu on kohane kuninganna sõbrale.
Igaüks tahaks olla kellegi suure, tähtsa, rikka ja hea inimese sõber. On vähe, kui me sellise olemasolust teame. Kasu on sellest alles siis, kui me teda isiklikult tunneme, kui oleme tema sõber ja tema on meie sõber. Kui me suhtleme nagu sõbrad.
Sellist sõprust pakub meile Jumal – suurim, tähtsaim, rikkaim ja kõige parem olevus universumis. Vähe on lihtsalt teada ja tunnistada, et Ta on olemas. Meil tuleb saada Temaga isiklikult tuttavaks. Meil tuleb kohtuda Temaga ja jääda Temaga suhtlema kui sõbraga. Võttes vastu Kristuse oma ellu ja usaldades Teda kui oma isiklikku Päästjat, muutub inimene sellest, kes teab Jumalast, selleks, kes tunneb Teda isiklikult. Ja selliselt vahetult suheldes – rääkides ja suheldes, kõike jagades ning koos käies – saavad meist sõbrad. Niisiis, Jumala sõber tunneb Jumalat.
Jumala sõber armastab Jumalat. Loetud Pühakirja lõigust selgub, et Aabraham armastas Jumalat väga praktilisel moel, tehes kõiges Tema tahtmist. Ta mitte ainult uskus Jumalat, vaid ka armastas Teda, sest vaid armastus on valmis oma sõbra palve peale tooma nii suure ohvri, nagu seda tegi Aabraham. Samal ajal teame me Aabrahami elust, et ta polnud täiuslik, kuid tema süda kuulus kahtlemata Jumalale. Ta soovis teha Jumala tahtmist, kuna ta uskus ja armastas Jumalat.
Vahel on meil armastusest vale arusaamine. Ühel õhtul otsustas üks mees näidata oma naisele, kui väga ta teda armastab. Ja nii hakkas ta peale õhtusööki lugema naisele romantilisi luuletusi sellest, kuidas ta on valmis – selleks et olla temaga – ronima kõrgetele mägedele, ujuma üle ookeanide, läbima kõrbed keskpäeva päikese kuumuses ning isegi laulma akna taga kuupaistes temale armastuslaule. Mõnda aega oma meest kuulanud, küsis naine: "Kuidas oleks, kui sa peseksid täna õhtul toidunõud?"
Aabraham näitas oma armastust Jumala vastu väga praktilisel moel. Ta lahkus oma kodumaalt. Jumala juhtimisel suundus ta maale, mille kultuur oli talle võõras. Ta oli isegi valmis ohverdama Jumalale oma ainsa poja. Kui me tõeliselt armastame Jumalat, siis me teeme rohkem, kui lihtsalt räägime või laulame sellest. Me elame seda läbi armastuse ja sõnakuulmise tegudes. Ning me armastame mitte ainult Jumalat, vaid ka neid, keda Jumal armastab.
Üks mees nägi, kuidas tema naaber püüdis panna oma maja katusele TV antenni, kuid oli sellega suures hädas. Ta otsustas ulatada talle abistava käe, tuues välja oma parimad tööriistad – ning peagi oli antenn kenasti paigas. Siis küsis naaber: "Mida sa teed nii heade riistadega?" Mees vastas: "Peamiselt sõpru!"
Jumala sõber jagab Jumala huvisid. Jumalal oli eesmärk. Ta kavatses kutsuda esile rahva, kelle kaudu Ta saaks õnnistada kõiki maailma rahvaid. Aabraham jagas seda unistust. Ta uskus ja armastas Jumalat ning Jumala plaani kohaselt pidi just tema saama selle rahva esiisaks.
Millised on Jumala huvid tänapäeval? Kuidas me neist teada saame? Me ei mõista iial Jumala südametukseid, kui me ei loe Tema Sõna! Ja selle Sõna kohaselt on Jumala suurim huvi aidata ja päästa inimesi, kasutades abilistena oma sõpru siin maailmas. Evangeeliume lugedes leiame, et enamus juhtudel said inimesed tervistatud Jeesuse poolt tänu sellele, et teised inimesed juhatasid või kandsid neid Jeesuse juurde või juhtisid Jeesuse nende juurde!
Enamus neist tänapäeval, kes leiavad tee Jeesuse juurde, jõuavad sinna tänu Jeesuse sõpradele, kes jagavad Tema huvisid. Kuna Jeesus hoolib inimestest, siis hoolivad nemadki neist ning aitavad neid Jeesuse juurde.
Jumala sõbrale meeldib olla osaduses Jumalaga. Aabraham oli palvemees. Pole võimalik olla Jumala sõber Temaga sageli suhtlemata. Oma kogemusest lähtudes kutsub Paulus üles – 1.Tes.5,17: "Palvetage lakkamata!" Palve on nagu hingamine. Me sünnime Jumalale, kui me hakkame palvetama, ja me elame Jumala sõbrana, Temaga pidevalt palves vesteldes. Ja muidugi me laseme ka Jumalal rääkida meiega! Tema Sõna läbi. Seda osadust mitmekordistab ühine jumalateenistus. Ärme iial sellest loobume!
Jumala sõber on lojaalne Tema üritusele. Aabrahami elus oli aegu, mil ta komistas, kuid ta hindas kõrgelt sõprust Jumalaga ning jätkas usurännakut koos Temaga. Meiegi võime komistada ja kukkuda, kuid tõuskem üles ja jätkakem usuelu koos Jumalaga, olles Talle lojaalne kuni surmani.
Kes on siis Jumala sõber? Keegi, kes tunneb Teda isiklikult. Keegi, kes armastab Teda. Keegi, kes jagab Tema huvisid. Keegi, kellele meeldib olla koos Temaga. Keegi, kes on ustav Tema üritusele.
Kuid nüüd küsime: Kuidas saada Jumala sõbraks? Juba alguses sai mainitud, et see toimub Kristuse vastuvõtmisega oma ellu. Ja seda me teeme usu kaudu. Aabraham kuulis Jumala häält ja ta ise vastas talle häälega – ometi on kirjutatud, et "Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks ning ta nimetati Jumala sõbraks" (Jak.2,23). Seda enam toimub meie suhtlemine Jumalaga usu kaudu, kes me kuuleme Teda rääkimas peamiselt Piibli lehekülgede kaudu. See on suur usu s.o. usaldamise küsimus. Ainult Jumalat täielikult usaldades saad sa olla Tema sõber.
Nii et sõprus Jumalaga saab alguse usust. See muutub tugevamaks Jumalaga käies. 1.Ms.5,24 ütleb, et "Eenok kõndis ühes Jumalaga." Kuidas seda mõista? Kuidas mõista Jeesuse järel käimist? Kas see pole mitte armastusest Tema vastu Tema püha tahte täitmine? Jeesus ütles otse, et "kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!" (Joh.14,15). Jumala tahtmise järgi elades süveneb meie sõprus Jumalaga, sest mida kauem me seda teeme, seda paremini mõistame, et see tee on meile parim – ainult tõeline sõber võib meid selliselt juhatada!
Ja muidugi, tõeline sõprus süveneb kontaktide kaudu, suhtlemise kaudu. Õps.18,24 ütleb, et tõeline "sõber on ustavam kui vend!" (Õps.18,24). Kui sa soovis sügavat sõprust Jumalaga, siis suhtle Temaga igal võimalusel.
On suur eesõigus olla Jumala sõber! Räägitakse, et üks antiikse Pärsia kuningatest armastas seltsida oma alamatega maskeeritult. Kord riietus ta vaese mehe rõivaisse ja laskus mööda pikka treppi sügavasse süngesse keldrisse, kus üks vaene mees küttis ahju, istudes ise selle ees tuha peal. Kuningas istus tema kõrvale ja hakkas vestlema. Kui saabus söögiaeg, võttis vaene mees välja lihtsa musta leiva ja veelähkri ning nad sõid ja jõid koos. Kuningas lahkus, kuid tuli ikka ja jälle tagasi, sest ta tundis südamest kaasa sellele vaesele üksildasele mehele. Aja möödudes said nad väga headeks sõpradeks. Lõpuks mõtles kuningas: "Ma ütlen talle, kes ma olen ja vaatan, millist andi või kinki ta minult palub." Nii ta tegigi, kuid vaene kütja ei palunud ühtegi asja. Kuningas oli hämmastunud ja ütles: "Kas sa ei saa aru, et ma võin anda sulle kõik – raha, küla, linna, isegi trooni?" Mees vastas vaikselt: "Ma mõistan, teie majesteet. Kuid te olete juba andnud mulle suurima anni, mida üks inimene võib anda. Te laskusite alla oma paleest, et istuda koos minuga siin pimedas üksildases paigas. Te ei saa anda mulle midagi hinnalisemat. Te olete andnud iseennast – ja see on palju enam, kui ma eales olen ära teeninud!"
Just selliselt on Jumal pakkunud meile oma sõprust! Kuidas me suudame seda mitte hinnata? Kuidas me suudame Teda mitte armastada?
Pidagem siis kalliks seda sõprust ja tehkem omalt poolt kõik, et see võiks iga päevaga süveneda, kuni me näeme oma suurt Sõpra palgest palgesse ja jääme igavesti kokku! Jah, suur Kuningate Kuningas võtab meid oma kuninglikku paleesse, kus me ei tunne enam iial millestki puudust!
Armas sõber, kui sa ei ole veel Jumalaga sõber, siis kuule head soovitust: Iob.22,21: "Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv