.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6024)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Milleks kogudus?
22.08.2009 - (1104)

Apt.2,46.47: "Ja nad viibisid iga päev ühel meelel pühakojas ja murdsid leiba kodasid mööda ja võtsid toidust ilutsemise ja siira südamega, kiites Jumalat ja leides armastust kõige rahva juures. Aga Issand lisas iga päev nende ühendusele juurde neid, kes päästeti."
Seda ühendust nimetatakse koguduseks. Milleks on tarvis kogudust? Täna püüame leida sellele küsimusele vastuse Piiblist. Kuid mõned elutõed võime kohe välja öelda: Olles ümbritsetud armastusest, õpime armastama. Ümbritsetuna armastavatest kristlastest, õpime armastama Kristust. Selleks me seda kogudust vajamegi!
Armastus on õpitud käitumine. Beebid on väga armsad, kuid nad pole armastavad. Me ei sünni armastavatena. Me sünnime totaalselt enesekesksetena. Me sünnime patus, nagu Piibel sageli rõhutab (näit. Ps.51,7). Laps ärkab öösel gaasiprobleemidest – ja ta ei ütle endale: "Eile oli mu emal ja isal väga raske päev, ma ootan, kuni nad hommikul tõusevad." Seda ei juhtu iial! Beebi ei hooli mitte kübetki ema või isa heaolust! Ta hoolib vaid enda heaolust! Sündides oleme me kõik 100% isekad – käed rusikas, "kõik sõrmed enda poole," nagu öeldakse!
Ema võtab lapse kaasa kirikusse ja teeb kõik, et lapsel ei oleks igav. Kuid veerand tundi enne koosoleku lõppu tunneb laps üht väikest tühja kohta oma kõhus. Ta ei ütle enesele: "Sel vanal vaesel jutlustajal on küllalt tegemist, et kuulajate tähelepanu hoida. Ma ootan kõne lõpuni." Ta ei hooli absoluutselt, kas kirikus on kolm inimest või kolm tuhat inimest. Ta nõuab otsekohe häälekalt seda, mida soovib. Ta ei hooli mitte kellestki teisest – ei oma emast ega pastorist ega ülejäänud rahvast. Ta hoolib ainult endast! Ta tahab rääkida ja ta räägib! Ta tahab juua ja ta peab saama kohe juua...
Aga kuidas siis saab beebist ükskord armastav inimene? Jumalal on selleks plaan. Selle plaani nimi on "perekond." Beebi sünnib armastuse potentsiaaliga ja vajadusega armastuse järele. Ja kui Jumal asetab ta armastavasse perekonda, kus ema ja isa, õed ja vennad ning sugulased ja sõbrad kõik teda armastavad – võtavad sülle, kallistavad, musitavad, mängivad temaga – siis õpib ta kasvades armastama. Olles armastatud, kogedes armastust, õpib laps armastama.
Me kõik teame, et kui laps ei saa kunagi armastust, ei õpi ta kunagi armastama! Maailmas on liiga palju näiteid inimestest, keda pole kunagi armastatud. Kust pidid nad õppima armastama?
Sama kehtib ka kristlasest beebi kohta. Kust me õpime seda agape armastust? Kogedes ise seda armastust. Me õpime armastama Kristust, olles armastatud kristlaste poolt. Ja nii, nagu Jumalal on plaan nimega "perekond," et õpetada lapsi armastama, on Tal veel üks teine plaan nimega "kogudus," et õpetada kristlasi armastama.
Me õpime armastama vaid olles armastatud – nähes ja kogedes armastust! Me õpime armastama Jeesust, olles ümbritsetud kaaskristlastest, kes Teda armastavad. Ja kes samal ajal armastavad ka meid. Selline on Jumala plaan koguduse jaoks.
Jah, kogudus on Jumala leiutis. Selle ei ole välja mõelnud ükski inimene ega inimeste grupp. Kogudus on osa Jumala plaanist, et õpetada meid armastama.
Jumal kasutab organisatsiooni. Ta armastab asju hästi organiseerida. Kui me võtame mikroskoobi ja uurime rakku, mida me näeme? Täpsust, korda, organiseeritust. Vahetame mikroskoobi teleskoobi vastu ja suuname selle toru taeva poole; mida me näeme? Täpsust, korda, organiseeritust. Nii tillukeses rakus kui tohutus universumis toimub kõik kindla korra järgi. Me võime julgelt ennustada, millal saabub kevad ja uus aasta ning millal tuleb päikesevarjutus, sest Maa ja päike liiguvad täpselt neile seatud korra järgi.
Kus iial töötab Jumal, seal kasutab ta organisatsiooni. Niisiis, kui Jumal töötab inimeste päästmiseks, võime olla kindlad, et Ta teeb seda organiseeritult. Ta on loonud selleks organisatsiooni, mida kutsutakse koguduseks.
Kaks-kolm sajandit tagasi elasid Inglismaal mõned kuulsad jutlustajad. Kõige kuulsam neist oli George Whitefield. Te muidugi kõik teate tema nime! Ah, ei teagi? Keegi ei tea? Imelik! Ta oli ju nii võimas jutlustaja. Ükski kirik ega staadion ei suutnud mahutada rahvahulka, kes kogunes teda kuulama! Nii tuli tal jutlustada looduses, mõnel mäenõlvakul, nagu seda tegi Jeesus.
Kuid olid ka ühed teised vähem kuulsad jutlustajad – vennad John ja Charles Wesley. Olete kuulnud! Huvitav! Seal, kus Whitefieldi kõne tõi kokku tuhandeid, kogunes Wesley vendi kuulama ainult sadu inimesi. Ja ometi tunneb kogu maailm rohkem Wesley vendi! Miks? Sest nad olid organiseerijad. Nad organiseerisid usklike gruppe. Neil oli plaan usupuhastusele äratatud inimeste jaoks. Nad rajasid metodisti koguduse! Olles head organiseerijad, avaldasid vennad Wesleyd maailmale suuremat mõju kui suured jutlustajad.
Paljud varased adventistid tulid välja metodisti kogudusest. Me peaksime olema tänulikud, et James ja Ellen White olid head organiseerijad. Oleme neist kuulnud? Kui nad poleks olnud head organiseerijad, ei teaks me ka neist midagi! 19. sajandi adventliikumine oleks lihtsalt välja surnud!
Mõned meist ehk ei teagi, milliseid raskeid võitlusi tuli James White'il pidada varaste adventistidega koguduse organisatsiooni pärast. Oli neid, kes olid veendunud, et kui adventliikumine organiseerib end koguduseks, muutub see Baabüloniks! Kulus ligi 20 aastat, et murda läbi sellest eelarvamuse müürist. Kui adventliikumine poleks organiseeritud kindlakujuliseks koguduseks, poleks ilmselt meid täna siin!
Kogudus vajab kindlat infrastruktuuri, et toimida efektiivselt üle maailma. Me vajame ühiseid ressursse, et pidada ülal seda infrastruktuuri. Kõigeks selleks on vaja hästi väljatöötatud organisatsiooni. Ja seda meie kogudus on. Paljud teised kogudused kadestavad meie koguduse organisatsiooni. Maailmas pole teist sellist kogudust. Kuid me peame olema hoolsad, et koguduse organisatsioon ei saaks milleski takistuseks koguduse tööle. Ja ärme iial unusta, et koguduse organisatsioon ei ole tähtsam kui koguduse inimesed! Koguduse kord on loodud inimesi teenima, mitte inimeste üle türannina valitsema.
Apt.2,47 me lugesime: "Aga Issand lisas iga päev nende ühendusele juurde neid, kes päästeti." Kes lisas kogudusse inimesi? Issand. Vahel me mõtleme, et see on meie töö. Kuid see on Tema töö ja Tema plaan. Ja keda Ta lisas kogudusse? Neid, keda päästeti. Seega on olemas mingi seos päästmise ja koguduse liikmeks olemise vahel. Issand päästab inimese JA lisab päästetud inimese koguduse ühendusele.
Kogudus on nagu Noa laev. See laev oli ebatäiuslik paat, sest see oli tehtud inimese poolt – ja see inimene oli jutlustaja, mitte puusepp ega laevaehitaja. Kuid see laev täitis siiski oma ülesande – aitas Jumalal päästa oma rahva –, sest see oli tehtud Jumala plaani järgi! Ka kogudus on ebatäiuslik institutsioon, ülevalt alla välja, kuid see teeb siiski ära oma töö – aitab Jumalal päästa oma rahva –, sest see on loodud Jumala plaani järgi.
Siin linnas ei täida õhku samad lõhnad, mis maal. Kuna mõnel naisel on eriti tundlik nina, siis peab ta maal autoga sõites vahel oma nina kinni pigistama! Kas te olete mõelnud, millise probleemiga seisis silmitsi Noa naine, kui tal juhtus olema selline tundlik nina? Pole kirjutatud, et nad pesid kõik loomad ära enne laeva laskmist, ja lasid nad ka end enne korralikult tühjendada kõigest vedelast ja paksust. Aga ega nad seal siis aasta aega näljas olnud! Teate küll, mis probleemid sellest tekivad. Ilmselt polnud laevas ka kuigi hea ventilatsioon! Kuidas suutis proua Noa seda lõhna taluda! Ma kardan, et Noa naine poleks iial suutnud taluda seda haisu laeva sees, kui väljaspool laeva poleks olnud seda kohutavat tormi!
Kogudus on nagu Noa laev ja ma vabandan kogu südamest kõigi ebamugavuste ja iga ebatäiuslikkuse pärast selles laevas. Kuid olgem mõistlikud – mis on kõik see võrreldes tormiga, mis raevutseb väljaspool seda laeva!
On suur oht olla teise või kolmanda põlvkonna adventist. Sa oled sündinud ja kasvanud üles koguduses ega tea peaaegu midagi sellest, mis toimub väljaspool seda sõpruskonda. Sind ümbritseb adventistide kogukond ja olles veetnud kogu oma elu selles laevas, on sul kalduvus mõelda, et see on ainus koht, mis haiseb!
Me vahel kutsume evangelismi koguduse südamevereks (life-blood). Seda see ongi. Iga kohalik kogudus, iga Noa laev vajab pidevalt väljast sisse tulevaid uusi inimesi, kes räägivad kogu aeg sees olijaile, kui palju parem on olla siin sees kui seal väljas!
Nii et kogudus on Jumala idee, see on Tema organisatsioon. Kristus armastab oma kogudust. Ta kutsub seda isegi oma pruudiks! Eedenis avas Jumal Aadama magades ta külje ja sündis Eeva! Kolgatal avati Teise Aadama magades Ta külg ja sündis kogudus. Kuidas küll armastas Aadam Eevat! Veel enam armastab Kristus oma kogudust! Olge ettevaatlikud koguduse kritiseerimisega; te kritiseerite Kristuse pruuti! Ükski õige mees ei võta seda kergelt, kui kritiseeritakse tema pruuti! Isegi mitte siis, kui pruut on selle ära teeninud!
Ef.5,25 räägib hästi Kristuse suhtest oma kogudusega: "Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest." Kristlane on see, kes armastab Kristust ja soovib teha seda, mida tegi Kristus. Mida Ta siis tegi? Kaks asja:
1. Ta armastas kogudust. Üks jutlustaja ütles kord: "Teie, noored, muutke kogudust, parandage kogudust, kaasajastage kogudust – kuid mitte enne, kui te armastate kogudust! On raske parandada armastusekeskset organisatsiooni, ajendatuna pahameelest, kibedusest ja vihast." Mõned teised armastavad saada oma tahtmist, armastavad võimu, armastavad juhtida. Jeesus armastas kogudust.
2. Jeesus andis iseenese koguduse eest. Jumal õnnistagu kõiki koguduseliikmeid, kes ohverdavad oma aega, talente ja vahendeid koguduse huvides! Seda tehes olete Kristuse-sarnased! Seda tegi Jeesus. Ta armastas kogudust ja andis iseenese tema eest.
Nii et kogudus on Jumala idee ja Kristus armastab kogudust. Aga mis on üldse kogudus? Vaatame esmalt, mida ta ei ole.
Kogudus ei ole hoone. Esimesel sajandil peale Kristust oli mõnede arvates 5 miljonit ristiusku pöördunut – ja mitte ühtegi kogudusehoonet ehk kirikut. Teisest küljest, kui kogudus oli oma madalaimas vaimulikus mõõnas, ehitas ta oma kõrgeimad hooned. On hea, kui kogudusel on korralik hoone, kuid kogudus ise on "hoone" ainult vaimulikus tähenduses.
Kogudus ei ole grupp täiuslikke inimesi. Floyd Bresee, üks Peakonverentsi ametnik, ütles kord: "Ma usun, et peab olema mingi mõõdupuu koguduseliikmete jaoks ja kõrgem mõõdupuu koguduse juhtkonna jaoks, kuid ei peaks olema mõõdupuud koguduse osaduse või sõpruse jaoks. Kui patused ei tunne end kodusena teie koguduses, siis pole see kristlik kogudus, sest Kristuse ümber tundsid patused end alati kodusena."
Paljud koguduseliikmed, kes kogudust kritiseerivad, ei mõista, et nemad ongi kogudus. Kui nad soovivad Kristuse-keskset kogudust, siis on selleks vaid üks tee – olla ise Kristuse-keskne kristlane. Soovid armastavat kogudust? Palun väga – ole armastav koguduseliige! Sest kogudus ei saa olla selline, nagu sa soovid seda olevat; kogudus saab olla selline, nagu oled sina! Ja mina! Igaüks meist!
Ma olen leidnud, et kui koguduseliikmed muutuvad rohkem Kristuse-keskseiks, leiavad nad vähem põhjust kogudust kritiseerida, üksteist hukka mõista. Ka olen leidnud, et ehkki keegi meist ei ole oma sisemuses sama hea, kui me püüame lasta välja paista, siis, huvitaval kombel, endi juures me nimetame seda "kasvuruumiks," teiste juures aga silmakirjalikkuseks!
Kogudus ei ole grupp täiuslikke inimesi. Koguduses ei ole ülemaid ja alamaid. Jeesus manitses – Mat.23,8-11: "Aga teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest üks on teie õpetaja; aga teie kõik olete vennad. Ja ärge te kutsuge kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa, kes on taevas. Ja ärge te laske ka endid kutsuda juhatajaks, sest üks on teie juhataja — Kristus! Aga kes on ülem teie seast, see olgu teie teenija."
Koguduses ei ole esimese ja teise klassi liikmeid, kõik on vennad ja õed. Ja pastor on kõigi teenija! Ja kogudusevanem ja vanemdiakon on teenijad. Kõik on teenijad! Kõik on Jumala ees võrdsed.
Nii et kogudus ei ole hoone; kogudus ei ole grupp täiuslikke inimesi, koguduse ei ole ülemused ja alamad – teenitavad ja teenijad. Mis ta siis on? Kogudus on inimeste grupp, kes töötab koos, aidates kõiki armastada Kristust. Hästi ütleb selle kohta Paulus – 1.Kor.12,25.26: "...et ihus [koguduses] ei oleks lahkmeelt, vaid et liikmed üksmeeles kannaksid muret üksteise eest. Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad teisedki liikmed ühes temaga, ja kui üht liiget austatakse, siis teisedki liikmed rõõmutsevad ühes temaga."
Ehk mäletate veel, kui te väikese lapsena saite haiget? Võib-olla lõite oma varba kõvasti vastu kivi. Varvas valutas kohutavalt, kuid ka kõht tundis midagi – ei olnud enam mingit söögiisu, kuigi hetk tagasi olite nii näljane. Isegi väikese lapse puhul on varbast kõhuni tükk maad! Kuid nii töötab meie keha. Ja nii töötab kogudus. Kui üks selle liige saab haiget, tunnevad ka teised valu.
Kogudus on sageli paik, kus ravitakse elus saadud muhke ja haavu. Ühes esmaabi andmise ruumis oli seinale joonistatud STOPP-märk ja selle juures kiri: "Valu peatub siin!" Kas me oleme valmis kinnitama sellise loosungi oma kiriku seinale? "Valu peatub siin!"
Kui meie lähedane inimene peaks eksima liikluses ja tegema avarii ning sattuma vigastustega haiglasse, kuidas me end tunneksime? Kui me tõesti hoolime sellest inimesest, siis võib-olla sooviksime, et see oleks juhtunud tema asemel meiega! Igal juhul oleks ka meil väga valus vaadata pealt tema kannatusi. Ja kas me süüdistaksime teda tema eksimise pärast? Miks sa nii tegid? Mida sa ometi mõtlesid? Ja ometi teeme me koguduses vahel just nii! Aga inimesed ei vaja meeldetuletust, et nad on kukkunud. Nad vajavad, et keegi nad üles aitaks!
Kui ühelt narkomaanilt küsiti, miks ta ei pöördu abi saamiseks kiriku poole, hüüdis ta vastuseks imestades: "Kirik! Miks ma peaksin sinna minema? Ma tunnen ennast niigi kohutavalt. Nemad panevad mind tundma end veelgi halvemini!"
Me räägime vahel usust taganejaist ja imestame, miks on see juhtunud. Võib-olla on asi selles, et kogudus – see on meie – ei ole suutnud peatada nende valu? Keegi ilmselt ei peata käimist seal, kus peatatakse tema valu! Inimesed on valmis maksma palju, et valust vabaneda. Kus veel peaks olema see koht, kus inimesed vabanevad süütundest ja hingevalust kui mitte Kristuse koguduses? Kogudusel on eesõigus tutvustada inimestele suurt Arsti ja imelist Armastajat, kes võtab meilt kõik koormad. Tehkem seda!
Niisiis oleme täna rääkinud, et kogudus on Jumala idee, Tema plaan õpetada meid armastama – armastama Jumalat ja üksteist. Ja kõik muu, millest oleme veel rääkinud, pole midagi muud kui armastus tegudes! Selleks ja ainult selleks on kogudus loodud!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv