.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (5991)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Jeesuse jõu saladus
22.11.2008 - (1028)

1940-ndatel aastatel, Teise Maailmasõja ajal, oli Ameerikas teoksil nn. Manhattani projekt – ülisalajane projekt, millest teadsid vaid väga vähesed – ja needki tundsid seda erinevate koodnimetuste all. Avalikuks sai see saladus 6. augustil 1945. aastal Hiroshimas, Jaapanis. Üks 18-aastane tütarlaps, Kaz Suyeishi, kirjeldab seda "saladust" nii:
"Oli imeilus päev. Olin just lõpetanud hommikusöögi ja mu ema saatis mind kastma majaesist aeda. Astusin välja ja nägin tänaval sõpra ning läksin teda tervitama. Hakkasime vestlema ja siis me kuulsime B-29 häält. Seda heli tundsime me hästi. Ma kutsusin seda ingliks, sest see polnud kunagi visanud ühtegi pommi, et meile viga teha. Ülal taevas me nägime imeilusat lennukit, just nagu baleriini, tantsimas sinitaeva taustal. Ma ütlesin oma sõbrale, et ta lehvitaks sellele inglile – ja juba ta oligi kadunud. Ainus erinevus oli selles, et seekord jättis ta taevasse valge täpi. Ma mõtlesin, et see on Ameerika piloodi langevari, mis laskub vaenlase territooriumile. Siis järsku sähvatas väga-väga võimas kollakas-oranzh välk – nagu pildistamise ajal, kui sa kasutad välku – ainult sada tuhat korda võimsam."
See oli Ameerika Ühendriikide salajane jõud – jõud, mis muutis maailma. Kuid pöörakem nüüd tähelepanu ühele teisele salajasele jõule. Meie tänane teema on "Jeesuse jõu saladus."
Luk.5,12-16 on kirjutatud: "Ja kui Ta [Jeesus] viibis ühes linnas, vaata, siis oli seal mees täis pidalitõbe. Kui ta Jeesust nägi, heitis ta silmili maha, palus Teda ning ütles: "Issand, kui Sa tahad, võid Sa mind puhtaks teha!" Ja Ta sirutas oma käe ja puudutas teda ning ütles: "Ma tahan, saa puhtaks!" Ja sedamaid lahkus pidalitõbi temast. Ja Tema keelas teda seda kellelegi ütlemast. "Mine vaid" — ütles Ta — "ja näita ennast preestrile ja ohverda oma puhastuse eest, nõnda nagu Mooses on seadnud neile tunnistuseks!" Aga sõnum Temast levis laiemale, ja palju rahvast tuli kokku Teda kuulama ja Temalt tervist saama tõbedest. Aga Tema läks kõrvale tühjadesse paikadesse ja palvetas seal."
Jeesus tegi imelisi asju, mida ükski teine inimene ei suutnud teha. Mis oli Tema väe, Tema jõu saladus? – Palve. Tihti palvetas Ta Isa poole rahva juuresolekul, rahva kuuldes. Enamus juhtudel olid need lühikesed palved, nagu näiteks Laatsaruse surnuist ülesäratamise puhul. Johannes toob ära selle palve – Joh.11,41.42: "Aga Jeesus tõstis oma silmad üles ja ütles: "Ma tänan Sind, Isa, et Sa mind oled kuulnud! Mina ju teadsin, et Sa mind ikka kuuled; kuid rahva pärast, kes siin ümber seisab, ma räägin, et nad usuksid, et Sina mind oled läkitanud!" Ja kõik! See oli kogu Tema palve, et toimuks nii suur ime! Ta koguni hoiatas oma jüngreid pikkade palvete eest, öeldes – Mat.6,7: "Aga kui te palvetate, siis ärge palju lobisege, nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu."
Kuid kas Jeesus ei palvetanud kunagi pikemalt? Palvetas küll. Üksi, omaette olles; õigemini – olles kahekesi oma Isaga. Meil on sellest palju õppida. Erandiks on Jeesuse ülempreesterlik, vahemehelik palve, mis on ära toodud Johannese evangeeliumi 7. peatükis – tervelt 26 salmi. Selle palve Ta luges oma jüngrite ees ja see on võrreldav pastori palvega koguduse ees hingamispäevahommikusel jumalateenistusel. Kuid meil ei ole avaliku palve pikkuse rekord kindlasti mitte pastori käes. Mõni koguduseliige on mõnel kogunemisel üritanud lausa jutlustada palves, sundides kõiki põlvedel või püsti teda kuulama! Jeesus seda ei teinud. Me lugesime, et Jeesus läks pikemaks palveks "tühjadesse paikadesse," kus Ta võis teisi häirimata või väsitamata rääkida oma Isaga kas või õhtust hommikuni!
Mat.14,23 räägitakse ühest teisest juhtumist, mis osutab Jeesuse jõu saladusele: "Kui Ta siis rahva oli lasknud minema, läks Ta ise üles mäele üksipäini palvetama. Ja õhtu tulles oli Ta üksinda sealsamas."
See oli sel päeval, mil Ta oli ime läbi toitnud enam kui 5000 inimest. Rahvas oli hämmastunud sellest imetähest ja ütles – Joh.6,14: "See on tõesti see prohvet, kes maailma pidi tulema!" Nad olid sellist prohvetit oodanud, igatsedes vabanemist Rooma võimu alt. Kui nad nägid Jeesuse imetegu ja said ka kõik ise sellest osa, olid nad vaimustuses. Ei rahvas ega isegi jüngrid oodanud kannatavat Päästjat; nad ootasid võitlevat ja võitvat Kuningat! Jeesus peaks kasutama seda oma väge, oma jõudu Rooma ikke purustamiseks ning oma auriigi rajamiseks maa peal!
Jeesus nägi selles Saatana ühe kõrbekiusatuse kordumist, kus vaenlane oli näidanud talle selle maailma kuningriike ja nende hiilgust ning öelnud: "Selle kõik ma annan Sinule, kui Sa maha langed ja mind kummardad!" (Mat.4,9).
Jeesus märkas ohtu. Kuidas suudab Ta vastu seista sellisele kiusatusele? Ta saaks kuulsaks, võimsaks ja rikkaks ning valitseks maailma! Ta ei peaks taluma kriitikat, tagakiusamist, rünnakuid, alandamist ja surma. Ta oleks kõigi kangelane! Jeesus ei mõelnud kaua. Joh.6,15 teatab: "Siis Jeesus sai aru, et nad tahavad tulla ja Teda vägisi võtta ning teha kuningaks. Ja Ta läks jälle kõrvale mäele ainuüksi."
Evangelist Markus kirjutab sellest nii – Mrk.6,45.46: "Ja sedamaid sundis Ta oma jüngreid astuma paati ja sõitma Tema eele teisele rannale Betsaidasse, kuni Tema laseb rahva minema. Ja kui Ta lahkumistervituse oli öelnud, läks Ta mäele palvetama."
Sel otsustaval silmapilgul kiirustas Jeesus palveosadusse oma Isaga, et saada täiendavat jõudu teha Tema tahtmist ja viia edukalt lõpule oma missioon. Sama võib öelda Jeesuse toimimisviisi kohta Ketsemani aias vahetult enne Tema arreteerimist. Matteus kirjutab – Mat.26,36-39: "Siis tuli Jeesus nendega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks, ja ütles oma jüngritele: "Istuge siin niikaua, kui ma lähen sinna ja palvetan!" Ja Ta võttis enese juurde Peetruse ja kaks Sebedeuse poega, ja hakkas kurvaks minema ning ahastust tundma. Siis Ta ütles neile: "Minu hing on väga kurb surmani; jääge siia ja valvake minuga!" Ja Ta läks pisut eemale, heitis silmili maha, palvetas."
Suurema jüngrite hulga jättis Jeesus mugavalt istuma kaugemale; kolm lähimat sõpra võttis Ta endaga kaasa, kuid siis läks Ta ka neist "pisut eemale" palvetama. Miks? Ta soovis valada välja oma südame oma Isale. See polnud avalik palve. Mõni võib öelda: "Kuidas see polnud avalik palve? Jüngrid ju kuulsid seda!" Kuid see polnud mõeldud jüngritele kuulmiseks. Ja kui palju nad sellest kuulsid, kui nad jäid kohe magama, nagu teatab järgmine salm (Mat.26,40)? Nad kuulsid ainult esimesi fraase!
See ei olnud avalik palve. See oli Lunastaja ja Jumala kirglik vestlus – anumine, mida ei mõistaks ükski inimene. Selles palves sai Jeesus jõudu, et minna valitud teel edasi ja viia lõpuni inimeste lunastamine. Ilmselt sellepärast Jeesuse lähimad jüngrid uinusidki, et nad ei mõistnud Jeesuse sõnu palves oma Isaga.
Kuid läheme nüüd ajas tagasi nende jüngrite valimise juurde. Evangelist Luukas kirjutab sellest nii – Luk.6,12.13: "Neil päevil sündis ka, et Ta läks välja mäele palvetama ja viibis kogu öö Jumala palumises. Ja kui valgeks läks, kutsus Ta oma jüngrid enese juurde ja valis nende seast kaksteist, keda Ta nimetas ka apostliteks."
Paljude järelkäijate hulgast 12 jüngri valimine apostliteks oli väga tõsine ettevõtmine ja see polnud kerge. Pole ime, et Ta veetis kogu sellele eelneva öö palvevestluses oma Isaga, pidades nõu, keda võtta ja keda jätta. Pidid ju need valitud viima edasi tööd, millele Tema oli aluse pannud. Ja kelle Ta siis valis? Tormaka Peetruse, kahtleva Tooma, äkilise Jakoobuse ja Johannese, ülekohtuse Matteuse, skeptilise Filippuse ja selliselt me võiksime jätkata loetelu. Pealegi olid need kõik vaimulikes asjus "kirjatundmatud ja õppimatud mehed" (Apt.4,13). Me küsime: "Kas Ta ei oleks võinud teha parema valiku?"
Kui Jeesus veetis kogu öö enne selle valiku tegemist palves, siis räägib see vast sellest, et valikut polnud teha kerge. Ta sai valida vaid nende seast, kes Teda järgisid. Ja valitud apostlid olid ilmselt neist parimad, vähemalt suurima potentsiaaliga! Kui Ketsemanis veel tundus, et see valik ei õnnestunud, siis peale Kristuse ristisurma ja ülestõusmist, eriti peale nelipühi, kõneleb apostlite käitumine ja evangeeliumi kiire levik Jeesuse valiku kasuks. Aga selle valiku tegi Ta palavais palvetes läbi kogu öö!
Kuidas oleme meie teinud oma elu tähtsad valikud? Kiirustamata palve aitab meil näha asju ja inimesi, nagu Jumal neid näeb, ja selliselt teha õigeid otsuseid ja valikuid. 1.Sam.16,7 ütles Jumal Saamuelile: "Ära vaata ta välimusele ja kõrgele kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale. Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!"
Tõsiste palvete läbi hakkame ka meie nägema asju Jumala silmadega ja selliselt suudame teha õigeid valikuid, mille läbi saab Jumal austatud ja meie õnnistatud.
Jeesuse palvetamisest räägitakse taas Mrk.1,35: "Ja vara hommikul enne valget tõusis Ta üles ja väljus ning läks ära tühja paika ja palvetas seal."
Sellele oli eelnenud Jeesusele väga töine hingamispäev ja eriti hilisõhtu, kuni öötundideni välja. Hingamispäeva hommikul oli ta läinud oma harjumust mööda kogudusekotta, kus Ta õpetas rahvast ja ajas ühest inimesest välja rüveda vaimu. Kogudusekojast väljudes läks ta Siimona ja Andrease kotta, kus selgus, et Siimona ämm on raskesti haige. Jeesus tegi ta kohe terveks ja nii veedeti õhtupoolik koduses ringis. Kui aga loojus päike, siis läks siblimiseks. Evangelist Markus kirjutab – Mrk.1,32-34: "Aga õhtu tulles, kui päike looja läks, toodi Tema juurde kõik haiged ja seestunud; ja kogu linn oli tulnud kokku ukse ette. Ja Ta tegi terveks paljud, kes põdesid mõnesugust haigust, ja ajas välja mitu kurja vaimu ega lasknud kurje vaime rääkida, sest et nad Teda tundsid."
Milline päev! Tegevust kuni hiliste öötundideni. Ja rahvas on ülevas meeleolus, sest kõik haiged tehti terveks. Kerge on sellises olukorras inimlikult mõelda, et nüüd on parim aeg siia jääda ja neile avatud südameile kuulutada, kuid Jeesus läks pidama nõu oma Isaga, mida on nüüd kõige õigem teha. Ja kui jüngrid Ta hiljem leidsid, olid nad üllatunud Jeesuse otsusest – Mrk.1,38: "Lähme teisale, lähemaisse aleveisse, et ma sealgi kuulutaksin, sest selleks ma olen välja tulnud!"
Palves sai Jeesus jõudu teha imelisi asju ja palves juhtis Isa Tema samme. Meiegi vajame seda jõudu ja juhtimist, kui soovime olla Jumala kaastöölised.
Veel ühest Jeesuse palvesessioonist kirjutab Luukas – Luk.9,18-20: "Ja sündis, kui Ta üksipäini oli palvetamas, et Ta jüngrid olid ühes Temaga. Ja Ta küsis neilt: "Keda rahvas ütleb mind olevat?" Aga nemad vastasid ning ütlesid: "Ristija Johannese, aga mõned Eelija, aga teised, et keegi vanadest prohvetitest on üles tõusnud!" Siis Ta ütles neile: "Ent teie, keda teie ütlete mind olevat?" Peetrus vastas ning ütles: "Jumala Kristuse!""
Jüngrid nägid ja kuulsid Jeesust omaette palvetamas ning see tugevdas nende veendumust, et Jeesus on tõesti see tõotatud Messias ehk Kristus. Nii et ühe inimese palve võib tulla ka teistele usu kinnituseks, see võib anda ka teistele jõudu.
Kuid veelgi enam: see paneb teisigi soovima palvetada, et saada otse Jumalalt seda jõudu. Luk.11,1 on kirjutatud: "Ja kui Ta [Jeesus] ühes paigas oli palvetamas ja oli lõpetanud, ütles üks Ta jüngreist Temale: "Issand, õpeta meid palvetama nõnda nagu Johannes õpetas oma jüngreid!"
Õpeta meidki palvetama! Mitte: kuidas palvetada, millal, kus, kui kaua ja milliste sõnadega palvetada? Paljud lihtsalt ei palveta. Kahju! "Palves on jõud kanda maailma põlgust, palves on jõud võita nõtrusedki!" Palve on suurim jõud, mis on meile kõigile kättesaadav.
1945. aasta 6. augustil Hiroshimale heidetud aatompommi võimsus oli 20 kilotonni. See lõhkes 600 meetri kõrgusel linna kohal ja hävitas täielikult umbes 13 ruutkilomeetrit Hiroshima linnast. Hiljem valmistati Ameerikas ja Nõukogude Liidus palju võimsamaid pomme – vesinikupomme (termotuumapomme) võimsusega kuni 50 megatonni – 2,5 tuhat korda võimsamad Hiroshimale heidetud pommist.
Need on võimsad ja kardetavad relvad, millel on tohutu purustusjõud. Jeesusel oli ka võimas relv, millega Ta võitis vaenlase. Ja nagu aatompomm pole enam mingi saladus, pole saladuseks ka Jeesuse jõu allikas. See on avaldatud selgesti neljas evangeeliumis. Seda on nimetatud ka kristlase vaimulike relvade hulgas (Ef.6,18). Ärgu keegi meist alahinnaku palve jõudu. See purustab, kuid see ka ehitab. See purustab patu ahelad, kuid see ka ehitab üles uue elu. See annab meie usule tiivad, mis tõstavad meid üles taevasse Jumala trooni ette!
"Palvetage lakkamata!" (1.Tes.5,17).

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv