.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6024)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Võttes Kristuse endaga kaasa
23.07.2011 - (803)

Jer.29,4-7: "Nõnda ütleb vägede Jehoova...: Ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja! Võtke naisi ja laske sündida poegi ja tütreid! Võtke oma poegadele naisi ja pange oma tütred mehele, et nad sünnitaksid poegi ja tütreid! Paljunege seal, ärge vähenege! Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Jehoovat; sest selle hea põli on teie hea põli!"
Eile oli 1. mai. Mõned kutsuvad seda Kevadpühaks, teised Töörahvapühaks; Nõukogude Liidu aegadel oli see suur riiklik püha – rahvusvaheline töörahva solidaarsuse päev. Paljudes riikides on see riiklik püha tänapäevani, näiteks Saksamaal. On huvitav mõelda, et päev, mil tähistatakse eesõigust töötada, õnne omada töökohta ja teenida sellega ülalpidamist, veedetakse tavaliselt mitte töötades! See on tööst vaba päev. Keegi pole tulnud välja hiilgava ideega, et sel päeval võiks töötada puhtast töörõõmust, ilma palka küsimata!
Kuid küsimus on: Kui palju inimesi üldse töötab puhtast rõõmust – isegi siis, kui ta saab selle eest head palka? Kui palju on neid inimesi, kellele meeldib ta töö? Kui sinule meeldib su töö ja sa lähed iga päev tööle suure rõõmuga, siis oled sa kindlalt vähemuse hulgas, sest ühe uurimuse kohaselt ei meeldi 2/3 töölistele nende töö. Enamus inimesi käib tööl lihtsalt sellepärast, et neil pole muud võimalust; kuidagi tuleb ju hankida raha äraelamiseks.
Kuid tööle ja töölkäimisele on võimalik vaadata ka teistsuguse pilguga. Selle asemel, et näha tööd orjusena, võib seda näha väljakutset esitava võimalusena.
1. VÕIMALUS TEENIDA JUMALAT.
See pakub meile suurepärase võimalus olla Jumala teenistuses inimeste aitamiseks. Kas me oleme mõelnud sellele, et peaaegu kõik, mida me teeme, mõjutab kedagi teist? Meil on toit, sest on olemas talunikud, põllumehed, kes kasvatavad põllusaadusi ja loomi ning me kõik saame kasu nende tööst. Meil on riided, sest on inimesi, kes neid meile valmistavad. Jne.
Jeesus veetis 30 aastat oma maisest elust väikeses Naatsareti linnas, abistades oma maist isa tema puusepatöökojas. Miks? Sest töö oli oluline ja tähtis. Inimesed vajasid maju. Nad vajasid ikkeid oma härgadele. Nad vajasid kappe ja laekaid, toole ja laudu. Paljud inimesed said kasu Joosepi ja Jeesuse tööst.
Vahel on mõni inimene isegi tunnistanud, et on saanud kasu minu jutlusest. Ta on hakanud mõistma mõnd asja paremini või on saanud lihtsalt julgustust ja kinnitust oma usueluks. Seda on hea kuulda. See innustab mind valmistama ette veelgi paremaid jutlusi. Samal ajal tuletab see meile meelde, kui oluline on, mida me ütleme või teeme, sest kõik see mõjutab teisi.
Kuid keegi võib öelda: "Sa ei tunne minu ülemust. Sa ei tea, milliste inimestega mul tuleb koos töötada. Kas sa tead, milline võimuvõitlus meil pidevalt käib, milline flirtimine, vandumine ja räpaste lugude rääkimine? Kuidas ma saan seal kasulik olla? Kuidas saan ma seal Jumalat teenida?"
Ma loen teile Pauluse poolt efeslastele kirjutatud epistli 6. peatükist lõigu, mis peaks hästi sobima meie mõtte juurde. Siin mainitakse küll orje, kuid samahästi käib see ka vabade tööliste kohta. Ef.6,5-8: "Orjad, olge sõnakuulelikud neile, kes teie isandad on liha poolest, kartuse ja värinaga oma südame kohtlases meeles, otsekui Kristusele, mitte silmakirjaks, nagu püüdes olla inimestele meelepärast, vaid kui Kristuse orjad, kes südamest teevad, mida Jumal tahab, orjates hea meelega otsekui Issandat ja mitte inimesi, teades, et Issand selle hea, mis keegi on teinud, tasub igaühele, olgu ta ori või vaba."
Sisuliselt ütleb Paulus: "Isegi kui su ülemus on kõige halvem inimene, keda sa oled näinud, tööta temale nii, nagu sa töötaksid Kristusele! Ja Kristus tasub sulle."
Me võime teenida Jumalat kõikjal, kus me töötame. Mõelgem Piibli Taanielile. Noore mehena viidi ta vangina Paabelisse, kaugele oma kodust Jeruusalemmas, kus teda ümbritsesid inimesed, kes uskusid sama, mida uskus tema, ja teenisid elavat Jumalat. Nüüd leidis ta end Paabelist, elamas täielikult paganlikus keskkonnas. Aga hoolimata sellest jäi ta Jumalale ustavaks.
Järgmisena teatab Piibel, et paganlik kuningas määras Taanieli oma teenistusse väga kõrgele ametikohale. Keegi on öelnud, et kui sa tahad minna ära Jumala juurest, siis astu valitsuse teenistusse! Tööta mõnda aega selles keskkonnas ja ei lähe kaua, kui sa leiad end Jumalast nii kaugel, kui üldse võib olla!
Kuid see ei pea olema nii, nagu võime õppida Taanielist. Ja mis kõige huvitavam – keskkonnaga mitte sulandudes, vooluga mitte kaasa minnes Taaniel mitte ei langenud oma positsioonilt, vaid tõusis aina kõrgemale! Paganliku riigi paganlikus valitsuses!
Kui Paabeli riik langes meedlaste ja pärslaste kätte, tunnustas ka nende valitseja Daarjaves (Dareios) Taanieli silmapaistvaid võimeid ja omadusi ning peagi sai temast üks riigi kõrgeimaid ametnikke. Kuid tal oli vaenlasi – millisel riigiametnikul pole vaenlasi!? – kes organiseerisid vandenõu tema vastu ning surusid läbi seaduse, mis keelas tal teha midagi, mis oli väga oluline tema usus Jumalasse.
Taaniel ei lasknud end sellest kõigutada. Ta teenis Jumalat ustavalt, nagu enne. Ja kuningas Daarjaves, kes oli juba jõudnud temaga sõbruneda, oli sunnitud laskma ta visata lõvide auku, jättes temaga hüvasti sõnadega: "Sinu Jumal, keda sa lakkamata teenid, päästku sind!" (Tan.6,17). Koopa suule pandi kivi, mis pitseeriti kuninga ja ülikute pitseritega – nagu Jeesuse haud!
Veel oli kuningas õppinud Taanielilt midagi – nimelt paastumist hingekitsikuses. Nii veetis ta öö paastudes (võib-olla ka palvetades) ning ruttas hommikul vara... hauale, tahaks öelda Jeesuse loo järgi – ja ka Taaniel oli tema vaenlaste meelest maetud. Selle hommiku sündmusest on tore lugeda otse Piiblist – Tan.6,20.21: "Koiduajal, kui valgeks oli läinud, kuningas tõusis ja läks kiiresti lõukoerte augu juurde. Ja kui ta jõudis augu juurde, kus Taaniel oli, ta hüüdis kurva häälega; ja kuningas rääkis ning ütles Taanielile: "Taaniel, elava Jumala sulane! Kas su Jumal, keda sa lakkamata oled teeninud, on suutnud sind päästa lõukoerte küüsist?"
Kas pole tore kuulda? Taaniel töötas paganlikus valitsuses, paganlikus õhkkonnas paganliku kuninga heaks. Ja paganlik kuningas teab, et Taaniel teenib oma Jumalat lakkamata, ning isegi usub mingil määral, et see Jumal on võimeline päästma! Kas teab seda meist kui töölistest ka meie ülemus? Kas ta teab, et me teenime Jumalat ustavalt ning et see Jumal võib isegi surmast päästa? Me peame sellest oma ülemusele rääkima ja me peame näitama seda oma eluga – ja TÖÖGA. Selliselt saame ka oma tööga teenida Jumalat!
2. ME OLEME KÕIK EVANGEELIUMITÖÖLISED.
Kristlastena oleme me kõik kutsutud osalema ka vaimulikus töös. Enne pastori-ametisse kutsumist töötasin ma mitmes kohas – enne sõjaväeteenistust ühes Tallinna tehases ja pärast armeeteenistust ühes kolhooside ehituskontoris. Kuid mida ma tahan rõhutada, on see, et kus ma ka töötasin – ja isegi vene sõjaväes teenides – ei olnud ma evangeeliumitööline vähem kui praegu pastori ametit pidades! Igal pool andsin ma oma kaaslastele tunnistust oma Jumalast, kui alati mitte suuga, siis vähemalt oma eluga ja suhtumisega töösse. Millist tunnistust ma andsin, see on iseasi; aga ma püüdsin teha oma parima. Peale tööaega aga osalesin ma aktiivselt kohaliku koguduse töös.
Selline on iga kristlase elu. Selleks oleme me kutsutud. Me oleme Jumala tunnistajad. Paulus ütleb, et me oleme "Kristuse kiri" (2.Kor.3,3). Iga kristlane on evangeeliumitööline, kus ta iganes töötab. Muidugi võib Jumal kutsuda kedagi töötama otseselt misjonipõllul, kus talle makstakse palka kümnisest. Kuid sellele kutsele vastates ei ole sa rohkem evangeeliumitööline kui praegu; sa lihtsalt töötad teises kohas, teises valdkonnas.
Sa võid öelda: "Ma olen olukordade ohver. Ma olen sunnitud töötama seal, sest ma ei saanud paremat ja meeldivamat tööd, mida oleksin soovinud. Nii töötan ma seal vastumeelselt. Kuidas saan ma siis seda hästi teha?"
Ka Taaniel oli olukordade ohver. Miks oli Taaniel Paabelis? Kuidas ta sinna sattus? Kas ta igatses töökohta selle paganliku kuninga administratsioonis, esitas oma CV ja sõitis rõõmsalt kohale, kui osutus konkursi võitjaks? Ei! Ta viidi sinna vägisi, vangina. Kuid meie sissejuhatavast kirjakohast selgub, et see oli Jumal, kes laskis asjadel kulgeda seda rada. Jeremija manitses: "Taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Jehoovat; sest selle hea põli on teie hea põli!" Taaniel uskus, et Jumal oli ta sinna saatnud – tegema selle paganliku rahva seas misjonitööd!
Nii et kui sa oled oma ilmalikus töökohas, töötamas kõrvuti mõne suurima paganaga, kes räägib sulle oma elust ja perekonnast, oma rõõmudest ja muredest ning unistustest, siis püüa näha selles Jumalast kingitud võimalust kuulutada sellele inimesele evangeeliumi, mõjutada teda hea suunas.
Me võime kutsuda seda elu või elustiili evangelismiks ja selles mõttes oleme me kõik evangeeliumitöölised, kus me iganes ka ei töötaks.
3. KUIDAS ME TUNNISTAME EFEKTIIVSELT?
Kui me oleme evangeeliumitöölised, siis soovime me töötada efektiivselt, tõhusalt. Kuidas seda teha? Meie sissejuhatavas kirjakohas ütles Jumal Paabelisse vangi viidud inimestele – Jer.29,5-7: "Ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja! Võtke naisi ja laske sündida poegi ja tütreid! Võtke oma poegadele naisi ja pange oma tütred mehele, et nad sünnitaksid poegi ja tütreid! Paljunege seal, ärge vähenege! Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Jehoovat; sest selle hea põli on teie hea põli!"
See on väga praktiline nõuanne ka meile, kes me elame samuti "võõral maal", kes me laulame: "Mul kodu siin ei ole." Meie kodu on seal, kus Jeesus on meile aset valmistamas. Kuid antud hetkel oleme me siin. Ja kuni me oleme siin, ütleb Jumal: "Ehitage kodasid ja elage neis. Abielluge ja saage lapsi. Töötage ja edenege, taotlege oma kodupaiga heaolu!"
Seda tegid Taaniel ja tema sõbrad. Jah, viimastel tuli minna läbi tulest ja Taanielil lõvide koopast. Kuid Jumal oli nendega ja on ka meiega, kui meil tuleb läbida oma katsumused ühenduses Jumala teenimisega.
Ühest Hiinas asuvast Korea misjoni lastekodust kirjutab selle juhataja: "Meie lapsed janunevad armastuse järele. Hetkel on vaid kaks kolmandikku meie lastest orvud. Ülejäänutel on isa või ema elamas kusagil. Mõned lastest teavad, kus, kuid nad ei taha minna tagasi koju, sest paljud neist olid seal väärkoheldud... Üht meie lastest oli kasuisa peksnud nii kõvasti, et meie juurde tulles leidsime me talt neli murtud luud. Üht meie tüdrukuist oli põletatud sigarettidega üle kogu keha. Ühelt teiselt tüdrukult on ta kasu-vanaema tõmmanud pooled juuksed juurtega välja, nii et ta on peaaegu kiilakas. Pole ime, miks nad ei taha minna koju ja miks nad igatsevad armastuse järele.
Teised lapsed, kes on meie juurde põgenenud Põhja-Koreast, ei taha minna koju sellepärast, et seal pole süüa. Nad on näinud inimesi nälgimas surnuks ning neid hirmutab mõte nälgimisest. Nii jooksevad nad ära kodust, ületavad eluga riskides Põhja-Korea ja Hiina piiri ning asuvad kerjama Hiina tänavail.
Muidugi on ka täiskasvanud põgenikke... ja kui need Hiinas kinni püütakse, toimetatakse nad tagasi Põhja-Koreasse ahelatega randmete ümber, kusjuures mõnikord on traat lükatud ka läbi kõrvalestade ja isegi nina. Te võib-olla ei usu mind, aga ma olen näinud palju pilte neist ahelais ja traadiga kõrvu- ja ninapidi veetud inimestest. Ainuüksi möödunud aastal saadeti selliselt tagasi 3000 inimest.
Paljud meie kooli lõpetajad töötavad misjonäridena nende põgenike hulgas. Loomulikult te teate, et Hiina ei ole misjonäridele töötamiseks vaba maa. Nii maskeerivad meie kooli lõpetanud end õpetajateks või kaupmeesteks. Aga kui nad tabatakse misjonäridena, arreteeritakse nad kui spioonid. Paljud neist on juba arreteeritud ja pandud vangi. Kuid nad jätkavad evangeeliumi ja Jumala armastuse levitamist kuni oma viimse hingetõmbeni."
Mitte ainult misjonäride töö, vaid iga töö on võimalus teenida Jumalat ja kaasinimest. Võtkem vaid Kristus endaga kaasa oma töökohale ning tehkem oma tööd ustavalt ja võimalikult hästi – mitte kui inimestele, vaid kui Jumalale. Ja Issand tasub igaühele selle hea, mis ta on teinud!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv