.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (5992)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Tänulik kellele?
23.11.2013 - (807)

1.Tes.5,16-18: "Olge ikka rõõmsad! Palvetage lakkamata! Olge tänulikud kõige eest; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses."
Panite tähele, mis on Jumala tahtmine meie suhtes? Et me oleksime ikka rõõmsad, palvetaksime lakkamata ja oleksime tänulikud. Ma usun, et Paulus ei maini kogemata neid asju koos. Need kuuluvad ühte: rõõmsameelsus, palvemeelsus ja tänulikkus. Kui me oleme rõõmsad ja palvetame lakkamata, siis suudame olla ka "tänulikud kõige eest" ehk tänulikud kõigis olukordades, teades, et "kõik tuleb heaks neile, kes Jumalat armastavad" (Rom.8,28).
Tänulikkus on ilus asi. Seda hinnatakse kõikjal. Keegi on öelnud, et "tänulikkus on südamehariduse kraadiklaas" ehk sinu tänulikkus näitab sinu tõelist haritust! Sellepärast õpetatakse lapsi juba maast madalast ütlema "tänan!" ja "aitäh!"
Täna tahaksin ma seoses tänulikkusega juhtida meie tähelepanu kolmele asjale.
1. TÄNA ÕIGET ISIKUT!
Iga kord, kui sa ütled "tänan!", tänad sa kedagi. Vaata, et sa tänad õiget isikut!
Üks ateistist naine veetis oma puhkust koos oma kristlasest sõbrannaga ühes looduslikult väga kaunis paigas. Ühel hommikul päikesetõusu ajal telgist väljudes ja saates pilgu üle kastepisarais aasade, hüüatas ta spontaanselt: "Kui ilus! Oi, ma olen nii tänulik!"
"Tänulik... kellele?" küsis tema kristlasest sõber.
Hea küsimus, kas pole? Kui palju head ja ilusat äratab meis tänutunde. Kuid kui sa oled tänulik, kui sa tõesti oled tänulik, siis pead sa ka teadma, kellele!
Üks eakas naine läks "seinast" – s.o. pangaautomaadist – raha välja võtma. Klõbistanud veidi nuppudega ja saanud päris suure summa raha kätte, ei lubanud ta kasvatus, või tuleks öelda "südameharidus," tal niisama raha kotti pista ja ära minna. "Ma tean, et sa oled automaat," ütles ta, "aga sellegipoolest ei saa ma sulle ütlemata jätta: "Tänan!""
Kas teie pole nii tundnud? Kedagi tuleb ju tänada, kui oled midagi head saanud!
See raha-automaadi lugu tuletab mulle meelde üht koomiksit, mille peategelaseks oli Ziggy. Tal oli ka raha-automaat, kuid mitte tavaline, vaid mõtlev ja kõnelev. Ühel päeval, kui ta läks sealt jälle raha välja võtma, hakkas masin talle loengut pidama, kutsudes teda "laristajaks" ja öeldes, et ta kulutab liiga palju. Siiski andis ta Ziggyle soovitud summa. Kui vaene mees aga järgmisel nädalal jälle raha küsis, keeldus masin talle raha andmast, öeldes: "Ma ju ütlesin sulle, et sa kulutad liiga palju. Kui sa piiri ei pea, lähed sa varsti pankrotti! Nii et täna ma sulle raha ei anna!"
Õnneks pole Jumal selline näägutav andja! Jakoobus kirjutab, et "kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale. (Jak.1,5). Tõepoolest, Jumal on helde andja. Taavet koges seda. Karjapoisist oli ta saanud rahvuskangelaseks. Taga-aetud põgenikust sai ta kuningaks. Hukkamõistetud patusest sai ta meheks Jumala "südame järgi" (1.Sam.13,14). Ja Taavet oli tänulik, väga tänulik. Nii tänulik, et põlistas oma tänu lauludes, õpetades ka teisi olema tänulik. Ja ta teadis, keda tänada; ta tänas õiget Isikut!
"Kiida, mu hing, Jehoovat," alustas ta 103. psalmi, "ja kõik, mis mu sees on, Tema püha nime! Kiida, mu hing, Jehoovat, ja ära unusta kõiki Tema heategusid!" (Ps.103,1.2). Nii sinagi, kui sa tunned, et pead ütlema tänu, siis, Taaveti sarnaselt, täna ikka õiget Isikut – Jumalat, teades, et "kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju" (Jak.1,17).
2. TÄNA ÕIGETEL PÕHJUSTEL!
Täna õigete asjade eest! Kui sa koostaksid nimekirja asjadest, mille eest oled tänulik – Jumalale kui õigele Isikule, muidugi –, siis mis seal nimekirjas oleks?
Mina, näiteks, olen tänulik õnnistuse või õnne eest sündida adventkristlaste perekonda. Nii on mulle tutvustatud Jumalat juba varajases nooruses ja sellest on olnud ainult kasu. Ma olen hoitud olnud paljude pahede ja pattude eest. Ma olen elanud usu ja lootusega. Ma olen ka tänulik, et minu kodumaa on Eestimaa. Ehkki ma ei ela maailma ühes kõige rikkamas riigis, ei ela ma ka kaugeltki mitte maailma ühes kõige vaesemas riigis. Ma elan tegelikult ühes hästi arenenud ja aina paremaks arenevas riigis! See on suur eesõigus, mis teeb mind väga tänulikuks Jumalale.
Ehkki ma olen tundnud ka valu ja vaeva, olen ma siiski tänulik mulle antud tervise eest. Keegi on öelnud: "Loenda oma sõrmi ja varbaid ning kui su mõistus on piisavalt terav, et need kokku lugeda, siis täna Jumalat ka oma mõistuse eest! Täna Teda, et võid näha ja kuulda ning liikuda ühest paigast teise." Tõesti, ma olen väga tänulik vaimse ja füüsilise jõu eest, mida Jumal on mulle andnud igaks päevaks.
Ma olen väga tänulik Jumalale, et Ta on andnud mulle kõik, mida ma vajan. Ei, Ta pole andnud mulle kõik, mida ma oleksin soovinud. Kuid Ta on rahuldanud mu vajadused. "Küll minu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda auga Kristuses Jeesuses," kirjutab julgustavalt Paulus (Flp.4,19).
Ma võiksin oma nimekirja jätkata ja teie oma nimekirja, kuid heitkem ühe põgusa pilgu Taaveti nimekirjale 103. psalmis. Sealt leiame nii mõndagi õpetlikku. Olles öelnud, kellele ta võlgneb tänu kõige eest, hakkab Taavet loendama Jumala "heategusid" (salm 2). "Tema annab andeks kõik su pahateod," ütleb ta 3. salmi esimeses pooles.
Taavet teadis, millest alustada, mis on kõige tähtsam. Ta ei alustanud Jumala tänamist selle eest, et Ta oli tõstnud ta kuningaks. Ta ei maininud, et Iisrael oli tema valitsuse all muutunud maailma tugevaimaks rahvaks. Ei, ta tänas Jumalat selle eest, et Ta annab andes meie patud! Andestab, sest Ta armastab meid nii väga! Ma arvan, et see on kõige kallim kingitus, mis meile võib eales osaks saada. Jumal on Jeesuse Kristuse läbi valmistanud meile pattude andestuse. Meil tuleb see vaid usus vastu võtta.
Sama 3. salmi teises pooles lisab Taavet: "Tema parandab kõik su vigadused!" Muidugi on see lähedaselt seotud meie pattude andestamisega, eriti kui jutt on iseloomuvigadest. Tema parandab need, viies Püha Vaimu läbi lõpuni meis pühitsusprotsessi. Paulus julgustab Flp.1,6: Ma "olen kindel selles, et see, kes teis on alustanud hea töö, viib selle lõpule Kristuse Jeesuse päevani." Kuid loomulikult osutab Taavet ka meie haigustele, mille parandajaks on Jumal. Kes siis veel? Arst? Arstirohud? Need kõik on tööriistad Jumala käes, kes üksi "parandab kõik su vigadused!" Peale viimast operatsiooni mõtlesin ma tihti Jumala "pisikestele poistele", kelled Ta saadab välja mu haavadesse neid parandama. Ja nad on teinud oma tööd hästi! Tänu Jumalale! "Tema parandab kõik su vigadused" – nii füüsilised, vaimsed kui ka vaimulikud!
Seejärel mainib Taavet Jumala järgmist "heategu": "Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga!" (Ps.103,4). Jumal tegi seda kindlasti Taaveti elus ja sama kindlalt teeb Ta seda sinu heaks. Oma helduses ja halastuses on Ta meid kõiki oma Poja läbi lunastanud igavesest hukatusest, kinkides meile helge tuleviku oma armastuse riigis.
Alles järgmise Jumala "heateo" nimetamisega jõuab Taavet tavaliste maiste asjade maailma. "Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal!" kirjutab ta Ps.103,5. Jumala andidena on meil toit, ihukate ja ka peavari. Kuid "inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!" (Mat.4,4). Et meie iga saaks "uueks nagu kotkal," tuleb meil toituda ka Jumala Sõnast. Aga ka sellega on Ta meid armulikult varustanud! Kui me sellest toitume, siis, "kuigi meie väline inimene kõduneb, uueneb sisemine inimene ometi päev-päevalt" (2.Kor.4,16).
Need olid Taaveti esimesed asjad, mille eest Ta oli Jumalale väga tänulik. Kas oleme meie tänulikud ikka õigete asjade eest?
3. TÄNA KA SIIS, KUI JUHTUB EBAMEELDIVAID ASJU.
Paljud inimesed kannatavad. Tegelikult pole vist siin ruumis ühtegi inimest, kelle elus ei oleks juhtunud ebameeldivaid asju. Tõsi, mõned on kannatanud rohkem kui teised. Õnnetused lausa käivad selle elu juurde. Iiobi raamatus on kirjutatud – Iob.5,6.7: "Õnnetus ei kasva põrmust ega võrsu vaev mullast, vaid inimene ise sünnitab vaeva ja sädemed lendavad kõrgele!" Kus on inimesed, seal on ka kannatused! Nii on lood selles patuses maailmas. Uues maailmas on muidugi lood teised.
Aga ehkki halbu asju juhtub ka headele inimestele, Jumala lastele, võime siiski kõige selle sees tuua tänu Jumalale. Miks? Sest, erinevalt uskmatuist, ei kannata me üksi. Oma kannatusis pole me Jumala poolt maha jäetud! Taavet tunnistab – Ps.23,4: "Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga; Su kepp ja Su sau, need trööstivad mind!"
Kindlasti pole me ainsad kannatajad ja mitte ka kõige suuremad kannatajad. Kui me võrdleksime end kas või selle poisiga, kes sündis ilma immuunsüsteemita, peaksime end õnneseenteks. Kuni 12. eluaastani elas ta plastikust mullis, et vältida kokkupuuteid tavaliste pisikute, bakterite ja viirustega, mis võisid teda tappa. Ta elas, tundmata ühegi inimese puudutust. Kui temalt küsiti, mida ta sooviks teha, kui ta vabastatakse sellest kaitsvast mullist, ütles ta: "Ma tahaksin käia paljajalu rohul ja puudutada oma ema kätt!" Luuüdi siirdamise operatsiooniga ta immuunsüsteem korrigeeriti ja lõpuks ometi pääses ta murule ja puudutama ema kätt; ma usun, et enamgi – embusesse.
Kui tänulikud peaksime olema, et võime kõndida murul ja tervitada üksteist kättpidi! Ja meil on tuhandeid muid asju, mille eest olla tänulikud – hoolimata mõnedest probleemidest, mis võivad meid vaevata. Kui me ei oska olla tänulikud pisikeste asjade eest, ei oska me olla tänulikud ka suurte asjade eest.
Lugu räägib sellest, kuidas kaks vana sõpra trehvasid üle pika aja tänaval kokku. Üks neist paistis olevat peaaegu et pisarateni kurb. Tema sõber küsis: "Mis on sinuga juhtunud, mu vana sõber?"
Kurb mees vastas: "Ma räägin sulle: kolm nädalat tagasi suri mu onu... ja jättis mulle päranduseks 40 tuhat dollarit."
"See on ju päris palju raha, miks sa siis nüüd nii kurb oled?"
"Jah, aga kahe nädala eest suri mu onupoeg, keda ma vaevalt tundsin, ja jättis mulle 85 tuhat dollarit."
"Paistab, nagu õnnistusena, või mis?" vastas mees.
"Sa ei saa aru," kurtis kurb mees edasi, "möödunud nädalal suri mu vanatädi. Ta pärandas mulle peaaegu veerand miljonit dollarit."
Nüüd oli sõber õieti segaduses. "Ja miks sa siis nii sünge oled?" küsis ta sõbralt.
"Sel nädalal... mitte midagi!"
Mõtle, milline ebameeldiv asi! Sel nädalal ei ühtegi pärandit! Kuidas saab olla rõõmus? Kuidas saab olla tänulik? Aga ärge naerge midagi! Kas me ei käitu vahel üsna sarnaselt. Me oleme nii harjunud vastu võtma Jumala rikkalikke õnnistusi, et kui ühel päeval või nädalal või aastal neid ei saabu nii palju, oleme löödud ega suuda enam millegi üle rõõmustada ega millegi eest tänada!
Kuid teadkem, et kui me satume ka tõelistesse raskustesse, on Jumal meiega. 2.Ms.2,24 on kirjutatud Iisraeli rahvast, kes sattus orjusesse, et "Jumal kuulis nende ägamist, ja Jumal mõtles oma lepingule Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga." Jumal ei unusta ka lepingut, mille Ta on teinud meist igaühega, kui me tegime Temaga lepingu ristimise kaudu. See leping on ju vastastikune. Nagu Jumala raamatus on kirjas Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi nimi, on seal kirjas ka sinu ja minu nimi. Ja Jumal ei unusta meid ega jäta meid maha. Nii et olgem tänulikud Talle ka elu raskustes, sest me teame, et just raskused on need, mis viivad meid kõige efektiivsemalt Talle lähemale ning vabastavad maiseist köidikuist.
"Olge tänulikud kõige eest," kutsub üles Paulus, "sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses."

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv