.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6093)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Nimi
25.11.2006 - (1158)

3.Joh.1,1-15: "Vanem armsale Gaajusele, keda ma armastan tões. Armas, soovin sulle, et kõigis asjus sinu käsi hästi käiks ja sa oleksid terve, nõnda nagu su hingegi lugu on hea. Mind ju rõõmustas väga, kui vennad tulid ja tunnistust andsid sinu tõesusest, nõnda nagu sa käidki tões. Mul ei ole suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tões käivat. Armas, sina toimid ustavana kõiges, mida sa teed koguni võõrastele vendadele, kes on koguduse ees andnud tunnistust sinu armastusest, kelle suhtes sa teed hästi, kui sa neid saadad edasi teekonnal väärikalt Jumala ees. Sest Tema nime pärast on nad läinud välja ega võta midagi paganate käest. Sellepärast me oleme kohustatud võtma niisuguseid vastu, et saaksime tõe kaastöölisteks.
Ma kirjutasin mõne sõna kogudusele; kuid Diotrefes, kes nende seas püüab olla ülem, ei võta meid vastu. Sellepärast mina, kui tulen, tuletan temale meelde teod, mida ta teeb, kui ta meid laimab kurjade sõnadega ega ole rahul sellegagi, et ei võta ise vendi vastu, vaid takistab ka neid, kes tahavad seda teha, ja lükkab nad välja kogudusest. Armas, ära võta eeskujuks kurja, vaid head. Kes teeb head, on Jumalast; kes teeb kurja, ei ole Jumalat näinud.
Demeetriosel on kõigilt ja tõelt eneselt hea tunnistus, ja meiegi tunnistame sedasama, ja sina tead, et meie tunnistus on tõsi.
Mul oleks sulle palju kirjutada, kuid ma ei taha sinule kirjutada tindi ja sulega, vaid loodan sind varsti näha, ja siis me räägime suu suud vastu. Rahu sulle! Sõbrad tervitavad sind; tervita sõpru nimepidi."
Selles tekstis on mainitud nimepidi kolme inimest – kahe kohta on kirjutatud ainult head, kolmanda kohta ainult halba. Õndsad ehk õnnelikud on Gaajus ja Demeetrios, kelle nimed on hea sõnaga raiutud maailmas kõige enam levinud raamatusse, mida me nimetame koguni Jumala Sõnaks! Oleksid nad vaid teadnud, et nende head ja õiged teod saavad sellise tunnustuse! Aga see, et nad ei teadnud, kuid siiski elasid ja tegutsesid nii, lööb nende nimed veelgi kirkamalt särama! Kas ei innusta see ka meid elama ausalt, tehes õigust ja head, sest mine sa tea... Jah, me isegi teame, et kõik meie teod on üles kirjutatud taeva raamatutesse! Ja see on veelgi olulisem, sest just nende aruannete järgi mõistab Jumal meie üle kohut ja otsustab meie igavese saatuse!
Mida oleks mõelnud ja teinud Diotrefes, kuid ta oleks teadnud, et tema nimi kirjutatakse halastamatu erapooletusega Piibli raamatusse, mida loeb kogu maailm, põlvest põlve? Ilmselt ei oodanud ta sellist avalikustamist, sest vaevalt, et ta siis oleks selliselt käitunud! Ta oleks vähemalt üritanud olla alandlikum ja külalislahkem. Kuidas see oleks tal välja tulnud, kui tema süda polnud selline, on iseasi. Nüüd aga on tema nimi kirjutasid Piibliraamatusse... hoiatuseks kõigile.
Noh... eks ka hoiatus kulub ära! Kuid kas sina sooviksid, et sinu nimi saaks kõigile hoiatuseks... nagu näiteks Juudase oma!
Koguja 7:1 on kirjutatud: "Aus nimi on parem kui kallis võideõli." Kalli võideõli või lõhnaõli kasutamisel levib inimesest head lõhna, kuid mitte kaugele ja mitte kaua. Lõhnaõli või deodorandiga võib summutada halva ihu lõhna, kuid pole ühtegi lõhnaõli või deodoranti, mis võiks matta inimese halva kuulsuse, tema nime halva reputatsiooni! Sellepärast ütlebki Koguja, et "aus nimi on parem kui kallis võideõli." Tegelikult muutub iga lõhn meeldivaks, kui inimene, kellest see lähtub, on meeldiv! Kui noormees armastab neidu, siis on neiu lõhn talle meeldiv ja armas ka siis, kui neiu ei kasuta ühtegi lõhnaõli! Selline meeldiv lõhn on ka igasugusel ausal ja heal nimel! Aga aus ja hea nimi saadakse ausate ja heade tegudega!
Õpetussõnades 22:1 on kirjutatud: "Aus nimi on kallim kui suur rikkus, hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld!" Aus nimi ja hea kuulsus on juba siin maa peal suur varandus. Kuid kui meil on selline reputatsioon Jumala ees, siis pärime me kõik taeva aarded ja võime neid nautida igavesti, sest meile antakse ka igavene elu! Ja see on võrratult suurem rikkus kui ükski maine vara – hõbe või kuld, kui palju meil seda ka ei oleks!
Igaüks meist kannab kolme nime: (1) nime, mille teised inimesed meile annavad, (2) nime, mille Jumal meile annab ja (3) nime, mille me ise endale anname. Vaadelgem neist igaüht.
1. Nimi, mille teised inimesed meile annavad. Kõigepealt on selleks meie perekonnanimi ja eesnimi. Esimese pärandavad meile meie vanemad, teise annavad meile meie vanemad. Vanemad tihti mõtlevad kaua ja hoolikalt, millise nime lapsele panna; ja paljudel nimedel on väga konkreetne tähendus. Andes lapsele näiteks nime Taavet või Taavi, mõtlevad vanemad teatud kuulsale isikule, kes seda nime kandis, soovides, et nende laps oleks mingil määral tema sarnane. Kas te olete märganud, kui palju esineb selliseid omavahel suguluses olevaid nimesid, nagu Kristjan, Krista, Kristi, Kristin, Kersti, Kerstin, Kirsti jne. Need kõik osutavad ühele väga kuulsale nimele, milleks on – Kristus!
Piibli aegadel oli tavaline, et inimesed panid oma lastele tähendusega nimesid, väljendades sellega oma mõtteid, tundeid või soove. Ja oli see nimi milline tahes, kas või Mooses, mis tähendab lihtsalt "veest välja tõmbama," see omandas reputatsiooni vastavalt sellele, kuidas käitus ja mida tegi inimene, kes seda kandis. Ja vahel ka mõne nimi muudeti.
Tihti antakse inimesele hüüdnimi – kodus, koolis, sõprade ja vaenlaste poolt. Abielludes saab naine uue perekonnanime ja tihti veel ka hellitusnime! Ja nii mõnegi hüüdnime teenime ära ise, nagu näiteks Laiskvorst, Kobakäpp või Meistrimees.
Mitte alati pole me oma nime ära teeninud – vahel on tehtud ka mõnest üksikust asjast rutakaid järeldusi – kuid kui see on kord meile antud, on seda raske muuta või sellest vabaneda. Ühest Jeesuse jüngrist sai uskmatu Toomas vaid tema ühe kahtlemise pärast! Võib-olla ta ei kahelnud enam kunagi, kuid teda kutsutakse uskmatuks Toomaks kuni tänapäevani ja kõiki, kes kahtlevad, kutsutakse tema nime järgi.
2. Olulisem on siiski nimi, mille Jumal meile annab. Ja kui Jeesus ei andnud mingit erilist nime või hüüdnime Toomasele või Juudasele – inimesed on hiljem seda teinud – siis andis Ta siiski ühele oma silmapaistvale jüngrile uue nime: nimelt nimetas ta Siimona ümber Peetruseks (Luk.6,14).
Jumala poolt antud nimi põhineb (1) vahekorral Jumalaga ja (2) iseloomul. Jes.56,5 ütleb Jumal oma rahva kohta: "Neile ma annan oma kojas ja oma müüride vahel mälestusmärgi ja nime, parema kui pojad ja tütred: mina annan neile igavese nime, mida ei saa hävitada!" Ja Ilm.3,12 on Jumala tõotus võitjatele: "Kes võidab, selle ma teen sambaks oma Jumala templis, ja tema ei lähe sealt enam välja, ja ma kirjutan tema peale oma Jumala nime ja oma Jumala linna nime, Uue Jeruusalemma, mis maha tuleb taevast minu Jumala juurest, ja oma uue nime."
Jumal on tegelnud inimeste nime muutmisega juba ammusest ajast. Ta muutis Aabrami nime Aabrahamiks (ülendatud isast sai paljude rahvaste isa). Ta muutis Sarai nime Saaraks, Jaakobi nime Iisraeliks, kui nimetada vaid tuntuimaid. Huvitav, millise nime on Jumal andnud sinule ja minule!? Ükskord saame teada, kui oleme võitjatena Jumala trooni ees. Kindlasti on see Jumalast antud nimi meile kohane! Aga selle me elame välja praegu!
Kord, kui Napoleoni hobune jooksis tema juurest ära, püüdis üks reamees selle kinni ja tõi suure väejuhi juurde, mille peale Napoleon ütles: "Tänan sind, kapten!" Sõdur pakkis otsekohe oma vähesed asjad ja kolis ohvitseride rajooni ning läks koos nendega sööma. Imperaator oli nimetanud ta kapteniks ja sellest hetkest pidas ta end selleks.
Joh.1,12 on kirjutatud: "Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lasteks, kes usuvad Tema nimesse." Ja 1.Joh.3,1 on täpsustatud: "Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi." Kas ei peaks siis ka meie pakkima oma vähesed asjad ja kolima sinna, kuhu me kuulume? Iseasi on, mida meil sinna ikka kaasa võtta on. No, head teod lähevad ikka meiega ühes (Ilm.14,13).
Muidugi läheme me praegu sinna vaid vaimus. Aga ma arvan, et Ilmutusraamatu 14. peatüki alguses kujutatud lunastatute hulk Siioni mäel on just need inimesed, kes on leidnud, et nende ühiskond on juba praegu taevas! Jumal on andnud neile nime, mis seob neid rohkem taeva kui maaga.
3. Ja siis on veel nimi, mille me ise endale anname. Kuidas seda mõista? Kuidas me anname endale nime? Kahel viisil: esiteks otsusega, mille me teeme, kasutades oma tahtejõudu ja valikuvabadust. Kui oleme valinud Kristuse, nimetame end kristlaseks, Jeesuse jüngriks või lihtsalt usklikuks. Kuid me anname endale nime ka oma käitumisega – mida me teeme või mida me ei tee, kus me käime või kuidas teisi kohtleme.
Üht noormeest paluti kõnelda pastori eest, kes oli puhkusel. Ta valis tekstiks: "Sa ei tohi varastada!" Kirikus oli palju külastajaid ja sõnum võeti hästi vastu. Järgmisel hommikul oli noormehel vaja kuhugi minna ning ta sisenes bussi ja ulatas juhile pileti ostmiseks 10-dollarilise. Saanud pileti ja vahetusraha, suundus ta bussi tagaossa, istus ja luges vahetusraha üle. Kohe sai ta aru, et talle oli liiga palju tagasi antud. Ta mõtles endamisi: "Nii väikese raha kadumist ta küll ei märka ja pealegi on see tema süü, kui ta ei oska õigesti raha tagasi anda." Siis aga torkas teda südametunnistus, Püha Vaim andis talle märku ning ta suundus bussijuhi juurde ja ütles: "Te andsite mulle liiga palju tagasi." "Ma tean," vastas bussijuht, "ma käisin eile kirikus, kus sina jutlustasid. Ma kuulasin su kõnet hoolega ja kui sa täna minu bussi astusid, mõtlesin ma, et nüüd on hea võimalus näha, kas sa ka elad ise läbi seda, mida jutlustad. Ma jälgisin sind peeglist ning tegin oma meeles otsuse, et kui sa ei ole aus, ei lähe ma enam kunagi kirikusse."
Kui tähtis on, et meie elu ühtiks meie tunnistusega. Me ei tea iial, kes meid jälgib – ja annab meile nime! Ja Jumal jälgib meid alati – ja ka Tema annab meile nime! Nii et lõppude lõpuks oleneb meie hea või halb nimi meist endist!
Peale Ameerika Kodusõja lõppu paluti kindral Robert Lee käest luba kasutada tema nime mingi asja reklaamimisel. Nõustumise korral lubati talle, et ta saab rikkaks meheks. Kindral ajas end sirgu ja vastas: "Härrased, ma kaotasin sõjas oma kodu, ma kaotasin sõja ajal oma varanduse. Ma kaotasin kõik, peale oma nime. Ja seda ma ära ei müü!
Õed ja vennad. Me võime kaotada siin ilmas kõik. Ja kõik jääb nagunii ükskord meist maha! Kuid ärme kaotame oma head nime. Ärme määrime seda kallist nime, mis on nimetatud meie üle. Ärme seda müüme ühegi hinna eest! Jeesus maksis võrratu hinna, et anda meile see nimi. Ärme seda müüme mingi hinna eest.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv