.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6091)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Nagu puu
26.08.2006 - (1389)

Ps.1,1-6: "Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, vaid kel on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib Ta käsuõpetust ööd ja päevad! Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis oma vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda! Aga nõnda ei ole õelad; vaid nad on nagu aganad, mis tuul laiali ajab! Sellepärast ei jää õelad püsima kohtus ega patused õigete koguduses! Sest Jehoova tunneb õigete teed; aga õelate tee läheb hukka!"
Neist esimese laulu sõnadest võib välja lugeda viis õnnistust ustavatele Jumala lastele. Kas me märkasime neid? Kolm esimest õnnistust saadakse teatud asjadest hoidumise tagajärjel. Need on:
1. Keeldumine käimast õelate nõu järgi ehk hoidumine halvast nõuandest.
2. Keeldumine seismast patuste tee peal ehk hoidumine halvast seltskonnast.
3. Keeldumine istumast pilkajate killas ehk hoidumine halvast kõnest.
Neljas ja viies õnnistus lähtuvad teatud asjade tegemisest, mida maailm ei tee. Need on:
4. Hea meel Jehoova käsuõpetusest ehk rõõm vaimulikest asjadest.
5. Nad on nagu puu.
Täna mõtiskleme veidi just selle viimase õnnistuse üle – olla nagu puu.
Tavaliselt võrreldakse Piiblis inimest mitte puu vaid rohuga! Milline rabav kontrast, eks ole! Näiteks prohvet Jesaja kirjutab – Jes.40,6-8: "Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal! Rohi kuivab ära, õieke närtsib, kui Jehoova tuul puhub selle peale! Tõesti, rahvas on nagu rohi! Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti!" Ja Taavet laulab – Ps.103,15.16: "Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal; kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam!"
Kuid Taavet oma esimeses laulus ja ka prohvet Jeremija võrdlevad jumalakartlikke inimesi puuga. Viimane kirjutab – Jer.17,7.8: "Õnnistatud on mees, kes loodab Jehoova peale, kelle lootus on Jehoova! Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast!" Kirjeldused on nii sarnased, et võib-olla tsiteerib Jeremija vabas vormis Taavetit. Igal juhul saavad nad sellest asjast ühtemoodi aru.
Milline tohutu erinevus on rohu ja puu vahel! Üks on madal ja nõrk, teine kõrge ja tugev! On vähemalt seitse põhjust, miks Taavet ja Jeremija valisid just puu, et illustreerida elu koos Jumalaga, mis on nii suureks õnnistuseks inimesele endale ja ka teistele.
Kõigepealt, puu on üks PÜSIV asi; selle juured tungivad sügavale, kindlustades stabiilsuse. Paulus kirjutab – Kol.2,6.7: "Otsekui te nüüd olete vastu võtnud Kristuse Jeesuse, Issanda, nõnda käige Temas juurdunuina Temasse ja rajatuina Temale ning kinnitatuina usus." Teises kohas Ta kirjutab – Ef.4,13-15: "...seniks kui me kõik jõuame ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning täieks meheks saame Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda, ega jääks enam väetiteks lasteks, keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks; vaid et me tõtt taotledes armastuses kasvaksime kõiges selle sisse, kes on pea, Kristus."
Kristus on pea, kuid Kristus on ka kalju – tugev pinnas, millesse puuna kujutatud kristlane ajab oma juured, sügavale ja laiali. Praktikas tähendab see sügavat usku Kristusesse, Tema täielikku usaldamist ja Tema Sõna järgimist. Selline kristlane teab, kellesse ta usub ja mida ta usub ning kuhu on ta teel. Ta võib laulda koos Taavetiga – Ps.62,3: "Üksnes Tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma sugugi ei kõigu!"
Teiseks, puu on üks ELAV asi. On suur vahe puu ja kivi vahel. Puu elab. Paljud arvavad isegi, et puu tajub puudutust ja hääli – kõike seda, mis tehakse temaga ja tema ümber. Isegi talvel ei ole puu surnud, vaid ainult magab! Ja iga aastaring muudab puu kui elava organismi tugevamaks! Nii on ka kristlasega. Ta elab, ja kuigi ka meie vaimulikus elus on ilmad vahel väga külmad, muudavad need meid vaid tugevamaks, kui oleme kindlalt juurdunud Kristusesse.
Kolmandaks, puu KASVAB. Psalmist ütleb, et see on istutatud veeojade äärde – niiskesse, viljakasse pinnasesse. Jõgi on Piiblis sageli Jumala erilise ligioleku ja õnnistuse sümboliks. Paradiisi aiast, kus Jumal oli oma lastega, lähtus lai jõgi; ka Uues Jeruusalemmas lähtub Jumala ja Talle aujärjest vesi – eluvee jõgi! Psalmist laulab – Ps.46,5.6: "Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna ja Kõigekõrgema pühi elamuid! Jumal on tema keskpaigas, ei see kõigu; Jumal aitab teda hommiku koites!"
Kõrgeim teadaolev puu (Douglas'e kuusk, mis langes Briti Columbias 1940. aastal) kasvas 127 m kõrguseks! Selle puu seeme kaalus vaid 5 milligrammi! Kui keegi avab oma südame Kristusele, külvab Jumal sinna oma seemne. Ja see hakkab kasvama. Kasvu kiirus ja puu kõrgus oleneb suuresti inimese pühendumisest. Igaüks meist võib kasvada, kui me oleme istutatud Kristusesse ja jääme Temasse.
Seitse reeglit, millede täitmine mõjub soodsalt laste kasvule, aitavad ka kristlasel jõudsasti kasvada:
1. Igapäevane korralik toit. Peetrus kutsub üles – 1.Pet.2,2: "Himustage otsekui vastsündinud lapsed vaimset täispiima, et te selle läbi võiksite kasvada õndsuseks." Usus kasvades vajame ka "tahket rooga" (1.Kor.3,2).
2. Värske õhk. Me vajame seda pidevalt. Vaimulikus elus tähendab see palvet. Paulus õhutab – 1.Tes.5,17: "Palvetage lakkamata!"
3. Regulaarne tegutsemine. Vaimulikus elus on selleks tõe rakendamine oma ellu; see on osavõtmine jumalateenistustest ja misjonitööst. Jumal ütleb korduvalt oma rahvale: "Teie olete minu tunnistajad" (näit. Jes.43,10; Apt.1,8).
4. Piisav puhkus. Vaimulikus elus saavutame selle Jumala usaldamisega. Jeesus kutsub – Mat.11,28: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise!"
5. Puhas ümbrus. Paulus kutsub meid üles olema hoolsad kõige lähedasemate sõprade valikul, kirjutades – 2.Kor.6,14: "Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega."
6. Armastav hoolitsus. Laps vajab seda sama palju kui toitu, õhku, liikumist, puhkust ja puhtust. Koguduses oleme me kõik kutsutud pakkuma seda üksteisele. Paulus kirjutab Gal.6,2: "Kandke üksteise koormat, ja nõnda te täidate Kristuse käsku."
7. Regulaarne kontroll. Aeg-ajalt tuleb tõsiselt uurida, kas tervise ja kasvuga on kõik korras. Nii vajavad ka kasvavad kristlased järelemõtlemise hetki. Paulus kirjutab – 2.Kor.13,5: "Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! Või te ehk ei tunne iseendist, et Jeesus Kristus on teie sees? Või ei ole te ehk kõlvulised?"
Neljandaks, puu on üks KAUNIS taim. Me ei pea laulma vaid palmide ja küpresside ilust. Ka meie maa puud on tõeliselt kaunid, kui nad kasvavad õiges kohas ja nende eest on hästi hoolitsetud ning nad on terved. Meie pere on pidanud juba aastaid ühe suure kase mahavõtmise plaani. See kasvab tõesti vales kohas – just maja ukse ees keset autoteed! Aga me ei ole suutnud seni seda plaani täide viia, sest see puu on nii ilus! Ja ilus mitte ainult suvel oma rohelises kuues, vaid ka talvel oma peentes hallides raagudes. Nõnda on ka tõeline elav kristlane ilus vaatepilt selles maailmas – eriti kui ta seisab üksi mäe otsas, trotsides selle maailma tuuli ja torme. Ja just nende ilusate kristlaste kaudu õpivad inimesed tundma Looja ilu.
Viiendaks, puu on VILJAKAS taim. Muidugi, igal puul on erinev vili, kuid see ongi tore! Kuidas meid küll rõõmustavad maitsvad ja kosutavad puuviljad! Muidugi on ka puid, mis ei kanna inimestele söödavat vilja. Jeesus kutsub oma järelkäijaid üles kandma inimestele vajalikke vilju. Ta ütles – Joh.15,16: "Mina olen teid valinud ja olen teid seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks." Samas vestluses ütles Ta välja ka viljakandmise suurima saladuse – Joh.15,4.5: "Jääge minusse ja mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minusse. Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma minuta ei või te midagi teha!" Selle vaimulik vilja parim kirjeldus leidub Gal.5,22.23: "Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus, kasinus." See peaks avalduma igas meie sõnas ja teos.
Kuuendaks, puu on väga KASULIK. Ja see kasulikkus peitub mitte ainult viljakuses, s.t. viljas. Selle lehed toodavad meile väga vajalikku hapnikku ja selle juured hoiavad ära pinnase erosiooni. Sinna, kust on raiutud maha kõik puud, tungib kõrb! Ja millist kasu saab puust veel peale selle surma! Selle puidust ehitatakse maju, mööblit, muusikainstrumente, kui mainida vaid mõningaid puu kasutusviise – isegi see kallis rist, millest me laulame, oli tehtud puust! Ja Jeesus oli puusepp. Ta on seda ka tänapäeval, kui sina oled puu. Ta võib sinust teha midagi väga kasulikku – kui sa oled surnud oma minale!
Ja seitsmendaks, puu on VARJU PAKKUV paljudele selle maailma ohtude eest. Linnud ja loomad poevad varju selle alla ja selle lehtede vahele. Nii võime ka meie Jumala lastena pakkuda puude sarnaselt varju selles maailmas vintsutatud hingedele. Me võime neid trööstida ja lohutada.
Aidaku Jumal meid olla kui üks veeojade äärde istutatud puu – püsiv, elav, kasvav, kaunis, viljakas, kasulik ja varju pakkuv, et me võiksime austada oma Loojat ning olla õnnistuseks inimestele.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv