Mida toob tulevik?
27.04.2013 - (1167)

Inimesed on ikka soovinud kiigata tulevikku. 1838. aastal vaatas Bostoni ajalehest vastu suur pealkiri: "Energiakriis ähvardab." Alapealkirjana ilutses: "Maailm läheb pimedaks." Ja ala-alapealkiri teatas: "Vaalarasvavarud on lõpukorral." Tulevikku nähti pimedana, sest vaalade arvukus oli vähenenud ja vaalarasva ei jätkunud enam kõigi lampide põlemas hoidmiseks! Või tuleme lähemasse minevikku. 1957. aastal ilmus ühes Arizona ajalehes artikkel: "Kohtugem millenniumiga." See osutas tõsiasjale, et on lähenemas aasta 2000 ja paljud selle artikli lugejad elavad veel sel ajal. See lugu püüdis ennustada, milline on elu aastatuhande vahetusel. Siin on mõned ettekuulutused:
1. Aastaks 2000 on majapidamistööd täielikult mehhaniseeritud; meil tuleb vaid vajutada nupule ja robot puhastab tolmuimejaga vaiba, peseb aknad ja toidunõud ning teeb kõik teised kodused tööd. Võib-olla me liigume selles suunas, aga peab tunnistama, et see ennustus ei täitunud.
2. Ennustati, et me elame kauem. See ennustus on täitunud. Inimeste keskmine eluiga on pidevas tõusus.
3. Veel ennustati, et aastaks 2000 ei eksisteeri enam traditsioonilist abielu ja perekonda. Paistab, et vähemalt üks osa maailmast läheb kindlalt selles suunas, kuid isegi aastaks 2010 pole veel jõutud päris sinna välja! Nii et ka see ennustus ei täitunud.
4. Selles artiklis ennustati, et aastaks 2000 on laste sünd täielikult kontrolli all ega tule enam iial ette ühtegi soovimatut rasestumist ning et eostumine toimub peamiselt kunstliku viljastamise teel. Seegi ennustus pole (veel) täitunud ja vaevalt, et kunagi täitub! Inimesed armastavad paljuneda ikka vanamoelisel teel.
5. Veel üks huvitav ettekuulutus pajatas, et teadlased on selleks ajaks töötanud välja implantaadi, mis korrigeerib isiksuse häireid, kontrollides isegi söögiisu! Nii pidid aastaks 2000 olema kõik inimesed hästi seadistatud ja õnnelikud ning keegi ei pidanud olema ala- ega ülekaaluline! Kõik nagu modellid! Ilmselt ei vaja see ennustus kommenteerimist!
Ennustusi oli veel palju, kuid asja mõte on see, et aastal 1957 inimesed vaatasid tulevikku aastasse 2000 ja püüdsid näha asju, mis selleks ajaks sünnivad. Nagu nägime, täitusid väga vähesed ennustused kas või osaliseltki. Nii et on väga raske teada, mida toob tulevik. Ometi me sooviksime seda teada. Me vähemalt mõtleme sellele. Tuues beebi sünnitusmajast koju, ikka mõtleme: Mis küll sellest lapsest saab? Milline tulevik teda ees ootab? Saades vanemaks, mõtleme: Mis minust saab? Mida tulevik mulle toob?
Üks poeet on kirjutanud (tõlgitult): "Saa vanaks koos minuga. Parim on alles ees – see osa elust, milleks esimene osa tehti. Meie ajad on Tema kätes. Usalda Jumalat ja ära karda."
Usk on usaldamine. Usu kohta ütleb Piibel – Heb.11,1 (NIV-st tõlgituna): "Aga usk on kindel olek selles, mida loodame, ja veendumus selles, mida me ei näe. Just selles asjas pälvisid vana-aja inimesed tunnustuse." Mõtisklegem siis täna hommikul selle üle, mida toob tulevik. Ma võin ennustada neli asja, mida see toob enamusele meist.
1. TULEVIK TOOB MEILE VAEVA.
Eliifas, üks Iiobi sõpradest, ütles: "Õnnetus ei kasva põrmust ega võrsu vaev mullast, vaid inimene ise sünnitab vaeva ja sädemed lendavad kõrgele!" (Iob.5,6.7). Inimeluga siin patuses maailmas käib lahutamatult kaasas vaev. Eliifas ütleb otseses tõlkes: "Inimene sünnib vaeva jaoks!" Kes tahab ilma vaevata läbi saada, ei mõista, millises maailmas ta elab!
Mäejutluses räägib Jeesus "külluslikust elust" ja seal, Mat.6:33-34, Ta ütleb: "Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast!"
Keegi inimestest, isegi mitte parimad kristlased, ei pääse siin ilmas vaevast. Meie tulevik sisaldab kindlasti vaeva. Kuid küsimus on: "Kuidas me selle vaevaga hakkama saame? Me vajame sellist usku, nagu oli inimesel, kes kirjutas: "Ma ei tea, mida tulevik endas sisaldab, kuid ma tunnen Teda, kelle käes on tulevik!"
Roomlastel on legend mehest, kes igatses võtta osa kuninga banketist. Kuningal oli pidulik õhtusöömaaeg igal aastal ja ta saatis välja kutseid, kuid seda meest polnud kunagi kutsutud. Lõpuks ta siiski sai kutse ja oli selle üle väga rõõmus. Ta pani selga oma parimad riided ja läks ning võttis istet pidulauas. Uudistades ümbrust, vaatas ta juhtumisi ka üles ja nägi teravat mõõka peenikese niidi otsas rippumas otse tema pea kohal. Kogu banketi aja istus ta seal, kartes end liigutada, tardunud hirmust, et see mõõk võib langeda tema peale. Legend ütleb, et hirmu pärast tuleviku ees ei suutnud ta nautida olevikku!
Tulevik toob meile vaeva, selles pole kahtlust. Jeesus ütles, et "igale päevale saab küllalt omast vaevast!" Kui aga sul on kindel usk Jumalasse ja sa usaldad oma Issandat, suudad sa Jumala abiga selle vaevaga toime tulla.
Saalomon kirjutab oma Koguja raamatus, et iga meeldiva asjaga käib siin ilmas kaasas ka mingi ebameeldiv asi. Kog.3,1-8: "Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda; aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada; aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida; aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda; aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata; aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida; aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul!"
Sisuliselt ütleb ta, et kuni kestab see maailm, käivad käsikäes au ja häbi, triumf ja tragöödia, hea ja halb, ilus ja inetu, positiivne ja negatiivne. Nii et meil tuleb tulevikus taluda ka vaeva ja viletsust. Alles uues maailmas muutub kõik. Jeesuse tulevikust kirjutab prohvet Jesaja: "Pärast oma hingevaeva saab Ta seda [oma päästmistöö vilja] näha ja rahuldust tunda" (Jes.53,11). Ka meie mõistame ükskord, miks meil tuli siin kannatada, ning see pakub meile rahuldust!
2. TULEVIK TOOB MEILE MUUTUSI.
Me kõik oleme näinud selles elus muutusi – vanemad inimesed eriti palju. Tehnika ja teaduse maailmas on viimase inimpõlve vältel toimunud tõeline revolutsioon. On ilmunud raadiod ja televiisorid, telefonid ja mobiiltelefonid, arvutid ja süntesaatorid, antibiootikumid ja südamestimulaatorid. Me võiksime veeta terve päeva neid uusi tehnikaimesid nimetades. Inimesed on ehitanud järjest kiiremaid ja mugavamaid lennukeid, saatnud kosmosesse sadu satelliite, käinud ise ära kosmoses ja isegi kuu peal ning lähemas tulevikus valmistutakse minema Marsile. Teadlased ütlevad, et viimase 50 aastaga on toimunud teaduse maailmas rohkem ja suuremaid muutusi kui kogu eelneva inimkonna ajaloo kestel. Pole mingit kahtlust, et need muutused jätkuvad ning üllatavad meid järjest enam.
Mida aga muutustega ette võtta? Kuidas neisse suhtuda? On kaks võimalust: me võime näha neis midagi head ja neid ära kasutada – isegi evangeeliumi kuulutamiseks; või me pahandame nende üle, sest need ei lase meil oma harjunud eluviisi jätkata. Viimane on täiesti lootusetu ettevõtmine, sest muutused toimuvad nagunii ja parem on, kui me neist kasu lõikaksime.
Tulevik toob kindlasti muutusi ka inimeste käitumises, nende suhtumises iseendasse, üksteisesse, Jumalasse ja moraali. Kui raskelt me ka oleme juba selliseid muutusi üle elanud, peame leppima, et need toimuvad edasi ka tulevikus. Tendents on "vabanemise" suunas, järjest enam lubatavuse suunas, järjest suurema sallimise suunas. Usuinimene näeb neis muutustes kindlaid viimse aja märke. Jeesus ütles: "Nõnda nagu oli Noa päevil, nõnda on ka Inimese Poja päevil. ... Samuti ka, nagu oli Loti päevil ... otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub!" (Luk.17,26-30). Moraalne allakäik viib hukatusse. Aga me võime olla kindlad, sellesuunalised muutused jätkuvad.
Nii et tulevik toob meile kindlasti muutusi – nii positiivseid kui negatiivseid. Kasutagem ära positiivsed muutused ja hoidugem kaasa minemast negatiivsete muutustega.
3. TULEVIKUS OLEME ME VANEMAD.
Kui Issanda tulek veel viibib ja meie elame, siis me saame ükskord vanaks! Sellele tasub mõelda, sest see aitab meil vast mõista pisut paremini vanu inimesi meie keskel – ja ka ise selleks ajaks valmistuda, tasapisi kujundada oma suhtumist kõrgesse ikka. Sellesse on võimalik suhtuda mitmeti. Sa võid seda nautida, näha selles oma elu kõrgpunkti, või lihtsalt seda taluda, virisedes selle üle, kuidas see röövib sinult kõik väärtusliku.
On mõningad asjad, mida inimesed seoses vananemisega eriti kardavad. Näiteks mälukaotus. Lugu, mida paljud teist on kindlasti juba kuulnud, aga võib-olla olete unustanud – mäluprobleem – räägib soliidses eas abielupaarist istumas elutoas. Naine ütleb mehele: "Kallis, mulle meeldiks praegu süüa jäätist."
"See on hea mõte," vastab mees, "ma lähen toon meile mõlemale."
"Mulle too vanillijäätist," ütleb naine.
"Hästi," vastab mees, "ma toon sulle vanillijäätist."
"Sa kirjuta see ilusti üles," soovitab naine, "muidu võid sa unustada."
"Ei ole vaja," vastab mees, "ma suudan pidada mees: vanillijäätis."
"Ma soovin, et selle peal oleks veidi kakaosiirupit," ütleb naine."
"Hästi," vastas mees, "vanillijäätis kakaosiirupiga."
"Kirjuta see parem üles," soovitab naine."
"Ei, pole vaja," vastab mees, "ma suudan pidada meeles: vanillijäätis kakaosiirupiga."
"Ma sooviksin ka pisut vahukoort kakaosiirupi peal," jätkab naine.
"Vanillijäätis vahukoorega kakaosiirupi peal – see jääb mulle meelde," ütleb mees.
"Sa parem kirjuta see üles," manitseb naine.
"Ei, see jääb mul meelde," vastab mees.
"Ja pane üks kirss kõige tippu," lisab naine.
"Vanillijäätis kakaosiirupi ja vahukoorega ning kõige peal üks kirss – mul jääb see meelde," ütleb mees.
"Parem kirjuta üles," soovitab naine."
"Ei ole vaja," vastab mees, "mul on meeles."
Nii lahkub mees toast sosistades omaette: "Vanillijäätis kakaosiirupi ja vahukoorega ning kõige peal üks kirss." Umbes 20 minuti pärast tuleb ta tagasi ja ulatab naisele koti. Selles on lihaga võileib. Naine vaatab seda ja ütleb: "Näed nüüd, ma ütlesin sulle, et sa peaksid kirjutama üles! Sa ikkagi unustasid lisada sinepit!"
Kõrges eas võivad meid tabada teisedki hädad, nagu kuulmise ja nägemise ja liikumisvõime nõrgenemine, kuid me ei saa vananemist vältida. Me peame sellega leppima ja püüdma sealt välja võtta parima. Kui me vananedes kasvame ka "täieks meheks" Kristuses (Ef.4,13), siis oleme oma elu tegeliku eesmärgi saavutanud. Ja uskuge – Jumal võib kasutada veel ka eakaid inimesi teistele õnnistuseks!
Nii et tulevikust rääkides võime olla kindlad, et meil seisab ees veel vaeva, muutusi ja vananemine. Kuid on veel üks asi, mis ootab meid kõiki ees.
4. TULEVIKUS KOHTUME ME JUMALAGA.
Paulus kirjutab 2.Kor.5,10: "Me kõik peame saama ilmsiks Kristuse kohtujärje ees, et igaühele tasutaks vastavalt sellele, mis ta ihus olles tegi, olgu see hea või kuri!" Paljud inimesed on kogu elu püüdnud vältida Jumalat, Tema olemasolu koguni eitada, kuid üks asi on kindel: meil kõigil tuleb kord kohtuda Jumalaga. "Valmistu ... kohtama oma Jumalat!" hüüab Prohvet Aamos (Am.4,12).
Jumal võib olla sinu Lunastaja, sinu Issand, kes ütleb: "See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!" (Mat.25,21). Või Ta võib olla sulle "hävitav tuli" (Heb.12,29), kes ütleb: "Ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!" (Mat.7,23).
Me kõik kohtume ühel päeval Jumalaga – see on kindel. Seepärast on parim asi, mida me teha saame, võtta kuulda Piibli nõuannet: "Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!" (Iob.22,21). Koos Jumalaga on sulle kindlustatud õnnelik tulevik.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv