Jumal võib meid parandada
27.09.2014 - (1493)

Kui me vaatame inimesi, kes tulevad kirikusse, siis mida me näeme? Kas me näeme kuulsaid ja mõjukaid inimesi, kes kannavad stiilseid riideid ja kelle elus on kõik hästi? Või näeme me rohkem kurbi ja õnnetuid, kes vajavad lohutust, rahutuid hingi, kes vajavad rahu, haigeid, kes vajavad tervendamist?
Keegi on öelnud, et inimesed tulevad kirikusse, kandes oma parimaid riideid ja parimat naeratust! Kõik näivad õnnelikena ja me järeldame, et kõigiga on kõik korras. Kuid tegelikult on kirikupingid täis mitmesuguste hädade ja vajadustega inimesi. Nad on tulnud Jeesuse kutse peale – Mat.11,28-30: "Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!" See ei tähenda, et Ta lahendab iga meie probleemi otsekohe, kui meil on vaid piisavalt usku. Jeesus ütles selgesti, et selles maailmas on meil "ahastust," kuid Tema, kes on "maailma ära võitnud," on meiega (Joh.16,33). Mõnel juhul võib Ta lahendada meie probleemi ka otsekohe, lausa ime läbi. Teinekord aga võib Ta anda jõudu taluda raskusi ja olla selliselt võitjad.
Üheks dramaatiliseks näiteks Jeesuse imelisest väest on haige tervistamine Betsata tiigi ääres, millest on räägitud Johannese evangeeliumi 5. peatükis. Siin oli mees, kes polnud suutnud kõndida juba 38 aastat. Kogu selle aja oli ta olnud inimestele koormaks ning ilmselt tundis ta end üsna nadilt. Kuid Jeesusel hakkas temast kahju ja Ta tervistas selle õnnetu mehe. See on üks neist vähestest juhtumitest, kus Piibel räägib Jeesuse poolt sooritatud tervistamise imest, mida Temalt ei palutud. Vaadakem siis, kuidas Jeesus motiveeris seda meest saama tervistamise kandidaadiks, pidades silmas, et samad eeltingimused kehtivad ka meile.
1. TA PIDI JÕUDMA SELGUSELE OMA SOOVIS.
Kõigepealt kutsus Jeesus teda üles jõudma selgusele oma soovis. Nii võime lugeda loo algusest – Joh.5,1-6: "Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks Jeruusalemma. Aga Jeruusalemmas on Lambavärava ligi tiik; seda hüütakse heebrea keeli Betsataks. Sellel on viis võlvitud hoonet. Neis lamas hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, kõhetuid, [kes ootasid vee liikumist. Sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, olgu mis tahes haiguses ta oli.] Aga seal oli inimene, kes oli kolmkümmend kaheksa aastat haige olnud. Kui Jeesus teda nägi seal lamavat ja teada sai, et ta juba kaua aega oli maas olnud, ütles Ta talle: "Kas sa tahad terveks saada?""
Tundub nagu absurdse küsimusena, kas pole? Muidugi soovis ta saada terveks! Me ei küsi ju näljaselt inimeselt: "Kas sa tahad süüa?" Tegelikult aga on see vägagi kohane küsimus, sest leidub inimesi, kellele pakutakse võimalust saada terveks, kuid nad valivad jääda haigeks. Haigena on nad vabad nii mõnestki ebameeldivast kohustusest ning neile tuntakse kõikjal kaasa. See võimaldab neil manipuleerida inimestega või karistada iseennast, kui neid vaevab süütunne, ja selliselt tunda kergendust.
Lugu räägib noormehest, kes ei soovinud minna väeteenistusse. Nii lasi ta endal lüüa välja kõik hambad, et osutuda arstliku komisjoni ees kõlbmatuks. Kuid komisjon leidis, et ta ei kõlba armeeteenistusse lampjalgade pärast!
Nii et kui Jeesus küsis: "Kas sa tahad terveks saada?" ütles Ta sellega: "Sul on sõpru, kes tõid su siia ja kes külastavad sind siin regulaarselt, tuues sulle süüa ja juua. Ja paljud haiged on saanud su sõpradeks. Sulle tuntakse kaasa. Sa oled harjunud elama almuste vastuvõtjana. Kui ma su tervistan, muutub su elu radikaalselt. Sul tuleb minna tööle ja ise end ülal pidada ning teisigi aidata, nagu teised aitavad praegu sind. Oled sa valmis selleks muutuseks? Kas sa tõesti tahad terveks saada?" Selle küsimuse muudab eriti aktuaalseks see, et mees ise ju ei palunud Jeesuselt terveks tegemist. "Kas sa ikka tõesti tahad terveks saada?" küsis Jeesus.
Ka meil tuleb sageli vastata küsimusele: "Kas sa tahad...?" või "Mida sa õieti soovid?" See on esimeseks sammuks millegi saamisele või saavutamisele. Doktorid Minirth ja Meyer on kirjutanud raamatu depressioonist jagu saamisest, kus nad teatavad, kuidas neid kui psühhiaatreid häirib, kui kristlased kasutavad sõnu "ma ei saa", "ma ei suuda", "ma olen proovinud." Nad leiavad, et need väljendid on vaid labased vabandused. Seepärast nõuavad nad, et nende patsiendid ütleksid ausalt "ma ei suuda" asemel "ma ei taha." Selle asemel, et öelda: "Ma ei suuda leida aega palvetamiseks," öelgu nad ausalt: "Ma ei võta aega palvetamiseks." Selle asemel, et öelda: "Ma ei suuda oma lapsi korrale kutsuda," öelgu nad ausalt: "Ma ei ole oma lapsi korrale kutsunud." Selle asemel, et öelda: "Ma ei suuda oma suud kinni pidada," öelgu nad ausalt: "Mulle meeldib taga rääkida." Probleemide lahendamine algab mitte vabandamisest, vaid ausast tõe tunnistamisest. Nagu on tõde ka see, mida kirjutab Paulus Flp.4,13: "Ma suudan kõik Temas, kes mind teeb vägevaks."
2. TA PIDI LAKKAMA SÜÜDISTAMAST TEISI.
Teiseks pidi jalutu mees lakkama süüdistamast teisi inimesi oma probleemis. Kui Jeesus küsis: "Kas sa tahad terveks saada?" vastas mees – Joh.5,7: "Isand, mul ei ole seda inimest, kes mind aitaks tiiki, kui vett segatakse; seni, kui ma tulen, astub teine minu eel sisse!" Sisuliselt ütles ta: "Kõigepealt on süüdi terved inimesed, kes ei hooli minust kui sandist. Ja siis on süüdi ka teised haiged, kes kõik mõtlevad vaid iseendale. Keegi ei aita mind ja nii on see kestnud juba 38 aastat!"
Nii kerge on süüdistada teisi oma probleemides. Kui Jumal küsis Aadamalt, miks ta ei kuulanud sõna, vastas see: "Naine, kelle Sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin" (1.Ms.3,12). Kui Jumal küsis naiselt, miks sa seda tegid, vastas viimane: "Madu pettis mind" (1.Ms.3,13). Kui Mooses nõudis oma vennalt Aaronilt aru, miks ta lasi iisraellastel kummardada kuldvasikat, vastas viimane: "Sina ise tead, et see rahvas on paha. Nad ütlesid mulle: tee meile jumalad, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud selle Moosesega, mehega, kes meid tõi Egiptusemaalt välja. Ja mina ütlesin neile: kellel on kulda, rebigu ära! Ja nad andsid selle minule, mina viskasin tulle ja välja tuli see vasikas!" (2.Ms.32,22-24).
Alati leitakse keegi, kellele süüd veeretada. Joodik vabandab: "Ma ei jooks, kui naine minu kallal ei näägutaks!" Laisk seletab: "Ma töötaksin kõvemini, kui keegi minu jõupingutusi hindaks!" Koolipoiss tunnistab: "Mu hinded oleksid paremad, kui õpetaja mind ei kiusaks!"
Preisimaa kuningas Wilhelm III külastas kord üht vanglat. Iga tema ette toodud vang väitis end olevat süütu ning palus vabakslaskmist. Erandiks oli üks mees, kes tunnistas oma süüd. Selle peale ütles kuningas vanglaülemale: "Saatke see süüdiolev mees kiiremas korras siit vanglast minema, enne kui ta rikub ära kõik need süütud mehed!" Ja mees vabastatigi.
Kui raske on inimesel tunnistada: "Mina olen süüdi!" Me ajame süü geenide, keskkonna, olukordade või kasvõi kehva valitsuse kaela – ükskõik kelle peale, välja arvatud meie ise. Pühakiri aga ütleb – Rom.14,12: "Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale." On tõsi, et meid mõjutavad mitmesugused tegurid, kuid tegutsema paneb meid siiski meie tahe, meie enda poolt tehtud otsus. Me oleme küllalt näinud, kuidas ühest ja samast perest sirgunud lapsed lähevad radikaalselt erinevaid teid, mis tulenevad nende erinevatest valikutest. Ja sellepärast me vastutame kõik oma tegude eest.
Jalutu mees pidi lakkama süüdistamast teisi inimesi ja võtma, nagu öeldakse, oma saatuse enda kätte. See aga juhatab meid järgmise punkti juurde:
3. TA PIDI ÜLETAMA ISEENNAST.
Et julgustada meest võtma oma saatuse enda kätte, ütles Jeesus talle: "Tõuse üles, võta oma voodi ja kõnni!" (Joh.5,8). Kuidas haige sellele reageeris? Kas ta ütles: "Ma ei saa, ma ei suuda, ma olen proovinud"? Ta oli tõesti proovinud ja veendunud, et ei suuda. Kuid Jeesuse sõna peale üritas ta uuesti – ja see õnnestus! Pühakiri teatab – Joh.5,9: "Ja inimene sai kohe terveks, võttis oma voodi ja kõndis!"
Jeesus nõudis sageli, et terveks saada sooviv inimene teeks oma paranemiseks ise midagi, ilmutades sellega oma kindlat tahet ja usku, et ta võib terveks saada. Kümnele pidalitõbisele ütles Ta: "Minge ja näidake endid preestritele!" Ning Pühakiri teatab: "Ja kui nad läksid, said nad puhtaks" (Luk.17,14). Kuivanud käega mehele ütles Ta: "Siruta oma käsi!" Ja mis siis juhtus? Piibel teatab: "Ja ta sirutas. Ja see sai jälle terveks otsekui teine" (Mat.12,13). Ükskord määris Jeesus pimeda mehe silmi mudaga, öeldes seejärel: "Mine pese silmi Siiloa tiigis!" Kuidas see lugu lõppes? "Siis ta läks sinna ja pesi, ja tuli nägijana tagasi," teatab Pühakiri (Joh.9,7).
Sellele mehele ütles Jeesus: "Tõuse üles, võta oma voodi ja kõnni!" Esmapilgul võib meile tunduda, et siin pandi proovile tema usk Jeesusesse. Kuid kontekst näitab, et ta ei tundnudki Jeesust. Nii tegutses ta lihtsast valmisolekust teha üks jõupingutus, millega aidata iseennast. Jeesus kutsus teda üles tegema midagi, mida ta polnud teinud juba 38 aastat! Ja kui ta seda tegi, sai ta terveks.
On inimesi, kes on veetnud ratastoolis aastakümneid, ehkki nende arstid on öelnud, et nad oleksid võinud kõndida oma jalgadel, kui nad oleksid vaid teinud aegsasti suuremaid jõupingutusi tõusmiseks ja kõndimiseks.
Internetist võime lugeda ja isegi vaadata videosid nikaraagualasest Tony Melendezest, kes sündis ilma käteta, aga õppis jalgade ja varvastega tegema kõike, kaasa arvatud juhtima autot ja mängima gitarri! Ja kui hästi ta veel mängib, lauldes ise kaasa! Inimesed võivad saavutada uskumatuid asju, kui nad vaid tahavad ja selle nimel end pingutavad!
Kuidas on meiega? Kas me tahame ka midagi? Kui väga me seda tahame? Oleme me valmis selle saavutamiseks töötama pikki tunde ja päevi, kuid ja võib-olla isegi aastaid? See võib nõuda tõsiseid jõupingutusi ja range distsipliini järgimist. See võib nõuda enesesalgamist, eneseohverdamist ja oma uhkuse allaneelamist. See võib tähendada vara tõusmist ja Piibli lugemist ning mõnest oma harjumusest või harrastusest loobumist. Aga kui me tõesti tahame saada terveks selle sõna igas mõttes, tuleb meil teha need jõupingutused. Jumala abiga tuleb meil ületada iseennast!
4. TA PANI TERVENEMISE JEESUSE ARVELE.
Jalutu mees oli terveks saanud, aga lugu jätkub: Joh.5,9-13: "Aga see päev oli hingamispäev. Siis ütlesid juudid sellele, kes oli terveks saanud: "Nüüd on hingamispäev, sul ei sobi voodit kanda!" Tema vastas neile: "Kes mind terveks tegi, ütles mulle: võta oma voodi ja kõnni!" Nad küsisid temalt: "Kes on see inimene, kes sulle ütles: võta oma voodi ja kõnni?" Aga tervekssaanu ei teadnud, kes Ta on; sest Jeesus oli läinud kõrvale, seal paigas oleva rahva hulka."
Vaadake kui erinevalt käitus Jeesus võrreldes tänapäeva "imetervistajatega"! Nad üürivad suuri halle ja staadione ning teevad teleülekandeid, et nende "shõud" näeks võimalikult rohkem inimesi. Nad reklaamivad oma tegevust igal võimalikul viisil. Jeesus aga tegutses tähelepanu äratamata, öeldes sageli terveks saanuile, et nad ei räägiks sellest kellelegi (näit. Mrk.5,43), või kadudes lihtsalt rahva hulka.
Siiski tutvustas Ta antud juhtumil end hiljem tervekssaanud mehele, sest Ta soovis pakkuda talle midagi enamat kui vaid füüsilist tervist. Nii on edasi kirjutatud – Joh.5,14: "Pärast seda leiab Jeesus tema pühakojast ja ütleb talle: "Vaata, sa oled terveks saanud, ära tee enam pattu, et sulle ei juhtuks midagi halvemat!" Ilmselt oli see haigus mehe patu tagajärg ja Jeesus hoiatas, et kui ta pattudes jätkab, võib talle juhtuda "midagi hullemat". On olemas "midagi hullemat" kui füüsilised puuded ja haigused. Pattudes jätkamine lahutab meid lõplikult Jumalast ja jätab ilma igavesest elust. Ja see on palju hullem kui ükski haigus, mis on ajutine.
Edasi võime lugeda, et "inimene läks ära ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi" (Joh.1,15). Mees pani tervenemise Jeesuse arvele, andes kogu au Jumalale.
Lugu räägib rähnist, kes toksis suure puu kallal. Järsku lõi välgunool puu pooleks selle tipust kuni juurikani välja. Rähn põgenes, kuid tuli veidi aja pärast tagasi koos teiste rähnidega. Osutades puule, ütles ta uhkelt: "Siin see on. Vaadake, mis ma tegin!"
Ärme võta au endale selle eest, mis Jumal on teinud meie elus. Ta on teinud suuri asju ja teeb veelgi, kui me laseme Tal neid teha. Tunnistagem siis oma vajadusi ja otsigem Talt abi – mitte ainult oma ihule, vaid ka hingele.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv