Minu Issand ja minu Jumal
28.08.2004 - (1882)

Jeesuse jüngrist Toomast ei räägita palju. Ta oli realist. Ta ei olnud valmis uskuma kõike, mis talle räägiti. Ka oli olukord liiga tõsine, liiga pingeline, et toimida mõtlematult.

"Me nägime Issandat!" ütlesid teised jüngrid temale (Joh.20,25).

Issandat, Jeesust, kes löödi risti, kes suri ja maeti hauda? Võimatu! Te nägite viirastust! Ja ta ütles kindlalt: "Kui ma ei näe Tema kätes naelte jälgi ega pane oma sõrme naelte asemeisse ja oma kätt Tema külje sisse, siis ma ei usu!" (samas).

Tema ja teiste temataoliste inimeste kohta öeldakse veel tänagi "uskmatu Toomas." See on saanud moodsa skeptilise inimese sümboliks. Kuid Jeesus suhtus sellesse siirasse tõeotsijasse teisiti ja oli valmis andma talle küllaldase tõendi. Ja millisele tulemusele jõudis Toomas oma ainulaadses uuringus? Kuidas ta formuleeris oma avastuse? Pühakiri teatab – Joh.20,28: "Toomas vastas ning ütles Temale: "Minu Issand ja minu Jumal!"

Me imetleme seda järsku pöördumist skeptitsismist usule. Kuid Tooma tunnistus tähendab enamat. See tähendas uue ajastu algust koguduse ajaloos. Tõsiasi, et Jeesus Kristus on Issand – mitte ainult tõeline inimene, vaid ka tõeline Jumal – andis esimese sajandi kristlusele eriti tugeva aluse ja sai selle põhitõeks.

Paulus tunnistab – 1.Kor.12,3: "Ükski ei või öelda: "Jeesus on Issand!" kui vaid Pühas Vaimus." Kristlaste tunnistus, kantud Pühast Vaimust, oli: Jeesus on Kristus (s.t. Messias, Võitu) ja "Jeesus on Issand!"

Kas me mõistame, mida ütles Toomas sellega, kui ta tunnistas, nagu tunnistasid hiljem kõik Pühast Vaimust juhitud kristlased, et "Jeesus on Issand!"?

Nimetades Jeesust Issandaks, kasutas Toomas terminit, mida Vana Testamendi aegadel kasutati Iisraeli Jumala kohta. Nagu teame, on Uus Testament algselt kirjutatud kreeka keeles ja seal, kus meie keeles on sõna Issand, on kreeka keeles sõna Kurios. See sõna esineb tuhandeid kordi Vana Testamendi kreekakeelses tõlkes (Septuagintas) – kõikjal, kus esineb heebreakeelne sõna YHWH (Jahve, Jehoova). Uue tõlke Piiblis (1997) on see sõna kõikjal tõlgitud Issand.

Kui Mooses enam kui tuhat aastat enne Kristuse lihassetulekut sai Siinai mäel Jumala käest kahele kivitahvlile kirjutatud käsud, siis esitles Käsuandja end sõnadega – 2.Ms.20,2: "Mina olen Jehoova, sinu Jumal" (heebrea keeles Jahve, kreeka keeles Kurios). Kuna Jehoova ja Issand on ühe ja sama sõna erinevad tõlked, siis on Jehoova ja Issand ka üks ja sama Isik!

Kas Toomas ja hiljem kõik apostlid, nimetades Jeesust Issandaks ja Jumalaks, astusid üle esimesest käsust, mis ütleb – 2.Ms.20,2.3: "Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!"?

Ei. Nende tunnistus räägib sellest, et nad avastasid Jeesuse Kristuse tõelise olemuse. Nad tulid tundmisele, et Jeesus Kristus on mitte ainult Uue Seaduse Issand ja Jumal, vaid ka Vana Seaduse Issand ja Jumal! Nad tulid tundmisele, et "Jeesus Kristus on seesama, eile ja täna ja igavesti!" (Heb.13,8); nad said aru, et Jumala "juures ei ole muutust ega varjutuste varju" (Jak.1,17); nad mõistsid, et Vana ja Uue Seaduse Jumal on seesama Issand Jeesus Kristus! Nad tulid tundmisele, et Jeesus on Looja, Jeesus on oma rahva Egiptusest Vabastaja, Jeesus on käsuandja ja Jeesus on sellest käsust üleastuja Lunastaja. Nad mõistsid, et seesama Jeesus, kes rääkis Õndsakskiitmiste mäelt, rääkis kaua aega enne seda Siinai mäelt neid samu õigluse põhimõtteid. Õndsakskiitmiste mäe jutlus on vaid kaja Siinai pühalikust ilmutusest. Kõneleb üks ja sama Issand, üks ja sama Jumal – Jeesus Kristus.

Üks huvitav dialoog Jeesuse ja mõningate juutide vahel kulmineerub Jeesuse märkimisväärse tunnistusega enesest – Joh.8,58: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et enne kui Aabraham sündis, olin mina!" Sellega tahtis Jeesus öelda: Mina olen igavene Jumal. Mina olen ka Vana Testamendi, Vana Seaduse Jumal. Juudid, kes seda ei mõistnud, pidasid seda jumalateotuseks ja haarasid maast kive...

Korduvalt avaldas Jeesus oma tõelise olemuse, mille peale mõistmatud juudid vastasid – Joh.10,33: "Hea teo pärast me ei viska Sind kividega, vaid Jumala pilkamise pärast ja et Sina, kes oled inimene, pead ennast Jumalaks!" Aga, vastavalt Tema enda tunnistusele ja apostlite tunnistusele, Jeesus on Issand ja Jumal!

Öeldes juutidele: "Enne kui Aabraham sündis, olin mina," kasutas Jeesus juutidele erilise tähendusega sõnaühendit "Mina olen!" Just selle nimega oli Jehoova Jumal tutvustanud end Moosesele, ilmudes põlevas põõsas. 2.Ms.3,14 on kirjutatud: "Ja Jumal ütles Moosesele: "Ma olen see, kes ma olen!" Ja Ta jätkas: "Ütle Iisraeli lastele nõnda: "Ma olen" on mind läkitanud teie juurde!""

Pole siis ime, et juudid, kes Jumala lihassetulekut ei mõistnud, said Jeesuse peale pahaseks ega pannud Teda mikski.

Aga tänapäeva kristlikus maailmas tundub kõik olevat vastupidi. Siin keerleb kõik Uue Seaduse Jumala Jeesuse Kristuse ümber, kusjuures ei suudeta mõista või ei taheta tunnistada, et seesama Issand ja Jumal Jeesus Kristus elas ja tegutses, juhtides oma rahvast, oma kogudust juba Vana Seaduse päevil. Ma olen isegi kuulnud inimesi ütlemas mõne õpetuse kohta: Ah, see neetud judaism, või hingamispäeva kohta: see neetud juutide püha! Kui me mõistame, et kõige selle rajajaks oli meie Issand ja Jumal Jeesus Kristus, siis me peame korrigeerima oma väljendeid. Me peame minema isegi veel kaugemale: kuna Kristus on Loojana loomisest saadik oma kogudust juhtinud, siis ei saa me pidada Tema koguduse sünnipäevaks Nelipühi! Sellest päevast läks Jumala kogudus välja vaid uue värske teatega: Kirjad on täide läinud, Jumal, Issand Jeesus Kristus on tulnud lihasse, saanud inimeseks, Ta on rõhunud mao pea (võitnud Saatana), kusjuures maol õnnestus kirjade järele salvata Ta kanda.

Millisele kogudusele anti see prohvetikuulutus? Esimesele kogudusele selles maailmas, mis koosnes vaid kahest inimesest. See oli Jumala kogudus. See oli Jeesuse kogudus. Ja see oli ristikogudus, sest see vaatas ristile just nii nagu meiegi – ainult ühe väikese vahega: see vaatas ristile ees, meie vaatame ristile taga! Seisnes ju Aadama lunastus Jeesuse ristisurmas täpselt samuti nagu meiegi oma.

Nelipühi jutluses ütles Peetrus – Apt.2,21: "Ja sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Issanda nime, pääseb!" Hiljem Suurkohtu ees seistes tunnistas Ta – Apt.4,12: "Ja ühegi muu sees ei ole päästet; sest ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse!"

Teadmine, et Jeesus on Issand, annab kristlikule usule palju avaramad mõõtmed. Kahju, et kristlased kipuvad seda unustama... või ei teagi!

Tuntud 23. Laulus Taavet laulab: "Jehoova on mu Karjane" (Ps.23,1) ja Jeesus kinnitab "Mina olen Hea Karjane" (Joh.10,11). Jesaja kirjutab: "Mu silmad on näinud Kuningat, vägede Jehoovat!" (Jes.6,5) ja Johannes kirjutab, et Jesaja "nägi Jeesuse auhiilgust ja rääkis Temast" (Joh.12,41).

Jeesus Kristus on Looja ja Lunastaja ja meie igavene Kuningas Uuel Maal. Ilmutusraamatus Ta tunnistab endast – Ilm.1,8: "Mina olen A ja O", ütleb Issand Jumal, kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline." Jeesus on nii Vana kui ka Uue Testamendi Issand; Ta on kogu Piibli Issand. Seepärast peaks kogu kristliku koguduse eesmärk olema valgustada maailma evangeeliumi valgusega, et "iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks" (Flp.2,11).

Kuid Toomas ei nimetanud Jeesust lihtsalt Issandaks ja Jumalaks. Ta hüüatas: "Minu Issand ja minu Jumal!" Pole küllalt tunnistada, et Jeesus on taeva ja maa Issand. Pole küllalt tunnistada, et Jeesus on Vana ja Uue Testamendi Issand. Pole küllalt tunnistada, et Jeesus on hingamispäeva Issand. Pole küllalt tunnistada, et Jeesus on koguduse Issand. Ta peab saama ka minu Issandaks ja minu Jumalaks, sinu Issandaks ja sinu Jumalaks!

On see juba nii? Jeesus ütles Toomale – Joh.20,29: "Et sa mind oled näinud, siis sa usud. Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!" Aga nagu Toomale, nii kingib Jeesus ka tänapäeval igale siirale tõeotsijale küllaldaselt tõendeid oma jumalikkusest. Ära siis ole uskmatu vaid usklik!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv