.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6029)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Ole valmis!
28.08.2010 - (1174)

Armsad vennad ja õed. Täna sunnib minu süda mind jagama teiega mõningaid mõtteid meie lootusest – adventusest – Kristuse teisest tulekust ja selleks ettevalmistumisest.
Üks hästituntud kristlane kirjutas: "Oleme jõudnud viimsetesse päevadesse. Pange hoolega tähele aega. Otsige Teda, kes on üle kõigi aegade, igavene ja nähtamatu!" Selle mõtte pole pannud kirja meie kaasaegne – kuigi see kõlab kaasaegsena – vaid mees nimega Ignatius; ja ta kirjutas selle 110. aastal p. Kr. – vähem kui 20 aastat peale seda, kui Johannes oli kirjutanud Ilmutuse raamatu!
Üks teine varane kirikuisa, Hippolytus, kirjutas 236. aastal, et Kristus tuleb kindlasti tagasi 500. aastaks.
Kui lähenes aasta 1000 p. Kr., oli jällegi liikvel palju ettekuulutusi Jeesuse peatsest tagasitulekust. Paljud kristlased ei külvanud ega lõiganud, ei remontinud hooneid ega teinud paljusid teisi igapäevaseid töid.
16. sajandil kirjutas Martin Luther: "Me oleme jõudnud Ilmutusraamatu valge hobuse aega. See maailm ei kesta enam rohkem kui sada aastat." Christopher Columbus – jah, te kuulsite õigesti – maadeavastaja Christopher Columbus kirjutas 1501. aastal, peale Piibli prohvetikuulutuste uurimist, raamatu "The Book of Prophecies" (Prohvetikuulutuste raamat), milles ta ennustas, et maailma lõpp saabub 1656. aastal. Ta kirjutas: "Pole mingit kahtlust, et maailm peab lõppema 155 aasta pärast.
Kui saabus aasta numbriga 1666, oli õhus jälle palju spekulatsioone Kristuse tuleku kohta. Üks pastor kirjutas oma päevikus, et iga kord, kui sel aastal oli torm, kogunesid inimesed kiriku hoonesse ootama Jeesuse tagasitulekut.
Teile pole vist tarvis rääkida William Milleri nimelisest mehest, kes ennustas Kristuse tagasitulekut 1843. ja hiljem 1844. aastal. Äsja – 22. oktoobril – möödus sellest suure pettumuse valmistanud ootusest 164 aastat. Selle 164 aasta jooksul on korduvalt seatud uusi maailma lõpu daatumeid, kuid ka kõik need on osutunud ekslikeks, valmistades inimestele järjest uusi pettumusi.
Kuid seda kõike oleks olnud võimalik vältida, kui oleks pandud tähele Jeesuse õpetust lõpuajast ja maailma lõpust ning Tema tagasitulekust. Pole midagi halba selles, kui inimesed soovivad ja ootavad Kristuse tagasitulekut – õndsa lootuse täitumist – kuid milleks määrata tähtaegu, kui Jeesus ütles otse, et "sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi" (Mat.24,36). Jeesus andis ajamärgid ja esitas üleskutse olla valmis – valmis mitte teatud aastaks või teatud päevaks, vaid ALATI, "sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arva!" (Mat.24,44).
Olles rääkinud lõpuajast ja esitanud mõned olulised ajamärgid, jutustas Jeesus mitu tähendamissõna, mille peamiseks mõtteks oli valmisolek Tema tagasitulekuks. Loeme täna ühe neist – tähendamissõna 10 neitsist.
Mat.25,1-13: "Siis [lõpuajal] on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid välja peigmehele vastu. Viis neist olid rumalad ja viis mõistlikud. Rumalad võtsid küll lambid, aga ei võtnud õli enesega. Aga mõistlikud võtsid õli astjatesse ühes oma lampidega. Kui peigmees viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama. Aga keskööl kuuldi häält: ennäe, peigmees! Minge vastu! Siis tõusid kõik need neitsid üles ja valmistasid oma lambid. Aga rumalad ütlesid mõistlikele: andke meile oma õlist, sest meie lambid kustuvad! Kuid mõistlikud kostsid ja ütlesid: Ei ilmaski, sellest ei jätku meile ja teile; vaid minge pigemini kaupmeeste juurde ja ostke endile! Aga kui nad läksid ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma. Ja uks suleti. Pärast tulid ka teised neitsid ja ütlesid: Issand, Issand, ava meile! Aga tema vastas ning ütles: "Tõesti ma ütlen teile, ma ei tunne teid!" Seepärast valvake, sest te ei tea [minu tagasituleku] päeva ega tundi!"
Ajad ja kombed on muutunud. Tänapäeval on laulatuse ja pulmade keskpunktiks pruut. Juba mõnda aega on Läänes ja nüüd on see komme juurdumas ka meil, tavaks, et pruudi toob kirikusse tema isa. Kõik ootavad pruudi saabumist. Pruudi sisenedes kõik tõusevad, kõlab pulmamarss, kõik imetlevad ehitud kaunitari. Peigmees higistab poodiumil pastori kõrval, tundes uhkust selle üle, et just temal õnnestus võita nii hurmava olevuse armastus! See kõik on nii tore.
Kuid Jeesuse ajal oli kõik teisiti. Siis oli kõige keskpunktiks peigmees, keda oodati hinge kinni pidades. Miks ta vahel viibis? Muuseas, ärme kunagi räägi viivitamisest! Ükski peig ei viivita pulmapeole minekuga. Jeesus ka ei viivita oma tulemisega. Peetrus kirjutab õigesti – 2.Pet.3,9: "Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid Tema on pika meelega teie vastu; sest Ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!" Issandal on mõjuv põhjus, miks Ta tulek viibib. Peigmehel Kristuse ajal oli ka põhjus, miks ta ei tulnud nii kiiresti, kui loodeti. Võib-olla oli tema tuleku viibimise põhjuseks see, et ta pidas pruudi isaga läbirääkimisi mõrsjahinna küsimuses. Hinna allapoole tingimine võib vahel võtta oodatust rohkem aega! Ärgu keegi ometi rutaku tegema sellest järeldust, et Jeesuse tulek viibib seetõttu, et Ta kaupleb Isaga mõrsjahinna suhtes! See hind on Isaga kokku lepitud juba enne selle maailma rajamist ja makstud Kolgatal 100%! See hind on nii kõrge, et enam kallimalt pole võimalik osta ühtegi pruuti! Jeesuse elu hind! Sina ja mina oleme ostetud selle hinnaga. Kuidas saame me veel kahelda selles, et Ta meid armastab?! Kuidas saame me kahelda selles, et Ta tuleb meil järele, et viia meid enda juurde igaveste rõõmude riiki?!
Ärme loe sellest tähendamissõnad välja rohkem, kui Jeesus soovib meile sellega õpetada. Ma olen kuulnud inimesi vaidlemas selle üle, keda ikkagi sümboliseerivad kaupmehed, kelle juurde saadeti viis rumalat neitsit õli ostma? Või kuidas võisid viis tarka neitsit soovitada rumalatel osta Püha Vaimu? Ja nad ostsidki seda – peale armuaja lõppu – ja tulid pulmakoja suletud ukse taha! Kui me hakkame Jeesuse tähendamissõnade igale detailile omistama kindlat tähendust, läheme väga kaugele mõttest, mida Jeesus soovis nendega edasi anda.
Mida siis Jeesus soovis öelda selle tähendamissõnaga. Ta ütleb selle ise välja tähendamissõna lõpus: "SEEPÄRAST valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!" Valvake, s.t. olge alati valmis, sest te ei tea, millal ma tulen tagasi!
Noormees kutsus neiu kohtumisele. Teatud kellaajal pidi ta tulema neiu juurest läbi, võtma ta oma auto peale ja viima kallisse restorani. Neiu valmistus hoolega ja ootas kannatlikult. Kui aga kokkulepitud ajast oli möödas juba tund, otsustas ta, et teda on petetud. Nii võttis ta seljast peoriided, pesi maha meigi, riietus kodurõivaisse, tõi enda ette lauale kogu kapis leiduva rämpstoidu ja istus maha oma koeraga telekat vaatama. Vaevalt oli ta süvenenud oma lemmiksaatesse, kui helises uksekell. Avanud ukse, nägi ta seal oma poissi kaunis smokingis, kes tegi aga suured silmad ja purskas välja: "Ma jäin tervelt kaks tundi hiljaks, andes sulle lisaaega ettevalmistuseks – ja sa pole ikka veel valmis!"
See pole nali! Jeesus on andnud meile palju lisaaega ettevalmistumiseks Temaga kohtumiseks – kas me oleme valmis?
Aga nüüd kõige olulisem: kuidas olla valmis? Kuidas olla valmis õigeks ajaks, kui me ei tea Tema tulemise aastat, päeva ega tundi? Kuidas olla alati valmis? Ma võin teile avaldada selle saladuse. See on väga lihtne: Ole alati Jumalaga ühenduses. "Saa siis Jumalaga sõbraks", antakse meile nõu Iob.22,21. Jumal oma sõpru juba hätta ei jäta! Kui Ta meid tunneb, siis Ta meid ka päästab! Mäletate, mida ütles peigmees rumalatele neitsitele tähendamissõna lõpus? "Tõesti ma ütlen teile, ma ei tunne teid!" Meie valmisolek seisneb Jumala tundmises. Jumalat õpime tundma aga Temaga suheldes.
"Palvetades," ütlete teie. Ka see on õige, kuid ma ei mõtle päris seda. Paljud kurdavad: "Ma ei oska palvetada!" Nende ettekujutuses on palve sõnades teatud müstiline vägi. "Palveta sina minu eest," ütlevad nad pastorile, "sina oskad palvetada." Kuid pastori või kelle tahes eestpalve, kui võimas abivahend see ka on, ei asenda isiklikku suhtlemist Jumalaga, mis on veel olulisem kui palvete lugemine. Paljud loevad hommiku- ja õhtupalveid, söögi- ja reisipalveid mitte palju erinevalt nendest, kes lasevad oma sõrmede vahelt läbi palvehelmeid või keerutavad palvetrumleid. On ju trumli peale kirjutatud palve ja küll Jumal jõuab seda lugeda iga trumli pöörde ajal.
Aga Jumal tahab suhelda isiklikult sinuga, et sind tõeliselt tundma õppida ja sind tõeliselt aidata. Me mõtleme: Kuidas meie valmistume Issanda tulekuks, kuid Pühakiri ütleb, et "Jumal on see, kes teis on tegev, et te tahate ja tegutsete Tema hea meele järgi" (Flp.2,13). Meie ettevalmistamine Kristuse taastulekuks on Jumala töö ja Ta saab teha seda vaid siis, kui me Temaga suhtleme, kui oleme Temaga pidevas ühenduses. Jeesus ütles ühes teises tähendamissõnas – Joh.15,5: "Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma minuta ei või te midagi teha!"
Suhtle Jumalaga, räägi Temaga kõigist oma rõõmudest ja muredest. Mulle meenub üks film, mida ma kord televiisorist nägin – palun, ärge rutake tegema sellest järeldust, et Kristuse tulekuks valmisolekuks tuleb palju telekat vaadata; vastupidi, valige ikka, mida vaatate – aga ma nägin filmi "Viiuldaja katusel." Seal oli juudist isa hädas oma abielluvate tütardega, kes ei tahtnud sellega seoses arvestada juutide igivanade traditsioonidega. Isa peatus tihti, vaatas ülespoole ja rääkis Jumalaga kõigist oma muredest – kohe päris kuuldavalt.
Me ei pea Jumalaga rääkima tingimata kuuldavalt, sest Tema kuuleb ka meie mõtteid. On ju Tema ise andnud meile mõtlemisvõime ja üldse vaimsuse, kui Ta valmista meid "oma näo järgi, [enda] sarnaseks" (1.Ms.1,26). Ta soovib meiega suhelda. Patu tõttu ei saa me seda teha palgest palgesse, aga me saame teha seda vaimus, oma mõtetes. Te kindlasti teate seda muutumise teed: meie mõtted kujundavad meie sõnad, meie sõnad kujundavad meie teod, meie teod kujundavad meie iseloomu. Kui soovime Jeesuse sarnast iseloomu, alustagem Jeesusega mõtete vahetamisest!
Rääkides vaimus Jumalaga, on meil kindlasti palju, mille eest Teda tänada. Kuid kui meie südames on mure või oleme mõne asja pärast lausa meeleheitel, siis rääkigem oma mõtetes ka sellest ausalt Jumalale. Eelija elus saabus päev, mil ta "soovis oma hinges, et ta võiks surra ja ütles: "Küllalt! Nüüd, Jehoova, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!"" (1.Kun.19,4). Ja see juhtus mitte palju aega enne seda, kui Jumal võttis ta elusalt taevasse! Rääkides kõigest Jumalale, suheldes pidevalt Jumalaga, valmistas Jumal teda ette mitte surmaks vaid eluks!
Jah, kas või tõrele Jumalaga, nagu seda tegid Iiob (Iiobi 7. ptk) või prohvet Habakuk (Hab. 1. ptk.), aga ära loobu Temaga suhtlemisest. Jes.1,18 kutsub Jumal: "Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Jehoova! Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks!" Võimatu on klaarida asju inimestega, kui me nendega ei suhtle, kuidas me soovime siis saada asjad selgeks Jumalaga, Temaga suhtlemata.
Suheldes pidevalt Jumalaga, võime olla kindlad, et Tema, kes meis on alustanud oma head tööd, viib selle ka lõpuni Jeesuse tagasitulekuks (Flp.1,6). Jumal oma sõpru ei unusta ja Jeesus oma pruuti, keda ta hästi tunneb ja palavalt armastab, juba ukse taha ei jäta!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv