.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6024)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Sõnum ristist
30.04.2011 - (1033)

Lugu räägib väikesest tüdrukust, kes kandis uhkelt väikest säravat ristikest kaelas peenikese keti küljes. Ühel päeval astus tema juurde mees, kes ütles: "Lapsuke, kas sa ei tea, et rist, millel Jeesus suri, ei olnud selline kaunis, nagu sina seda kannad? See oli inetu puust asi." Selle peale vastas tüdruk: "Jah, ma tean, kuid mulle õpetati hingamispäevakoolis, et mida iial Jeesus puudutab, selle Ta muudab."
Just sellest räägib meie tänane sissejuhatav kirjakoht 1.Kor.1,18-25: "Sest sõna ristist on jõledus neile, kes hukka lähevad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi. Sest on kirjutatud: "Mina kaotan tarkade tarkuse ja teen tühjaks mõistlike mõistuse!" Kus on targad? Kus kirjatundjad? Kus selle ajastu arutlejad? Eks Jumal ole selle maailma tarkuse teinud jõleduseks? Sest maailm Jumala tarkuses ei õppinud tundma Jumalat tarkuse kaudu ja seepärast oli Jumalale meelepärast jõleda jutluse kaudu päästa need, kes usuvad. Sest juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust, aga meie kuulutame ristilöödud Kristust, kes on juutidele pahandus ja paganaile jõledus, kuid neile nende seast, kes on kutsutud, niihästi juutidele kui kreeklastele, me kuulutame Kristust, Jumala väge ja Jumala tarkust. Sest mis jõle on Jumala ees, on targem kui inimesed, ja mis nõder on Jumala ees, on vägevam kui inimesed."
Ühes TV saates oli teemaks abieluvälised afäärid. Seal esines naine, kes oli ühe abielumehe armuke ja väitis, et on sellise suhte üle väga õnnelik. Siis tõstatas keegi küsimuse sellise elu moraalsusest, mille peale naine vastas imestusega silmis: "Milles asi? Ma olen kristlane. Ma usun Jumalasse, kes soovib, et ma oleksin õnnelik. Ja kui see mees teeb mind õnnelikuks, siis Jumal kindlasti kiidab meie suhted heaks! Pealegi, see on minu isiklik elu ja sel pole midagi pistmist minu religiooniga!"
Kummaline usk, kas pole? Ei tea, kust ta selle leidis – Piiblis igal juhul seda pole! Kuid selline usk on küllaltki levinud. Inimesed on alati soovinud, et Jumal asetaks oma heakskiidu pitseri nende elulaadile, nõudmata vähimatki muutust. Nad on otsinud ja leidnud vabandusi oma väärtegudele, sageli andes neile lihtsalt teise nime.
Jeesuski kohtas sellist suhtumist oma maise elu päevil. Ta vaatas varisere ja sadusere ning nimetas neid "silmakirjatsejaiks" ja "lubjatud haudadeks" (Mat.23,27). Väljastpoolt näisid nad paljudele vagad, kuid seestpoolt olid nad täis kõiksugust kurja. Kõige üllatavam seejuures oli, et nad pidasid ka ise end õigeks ja uskusid, et ka Jumal peab neid õigeks ja kiidab heaks nende eluviisi!
Sõna ristist aga räägib teist keelt. Selle kaudu ütleb Jumal: "Mulle ei meeldi su patt. Ma vihkan seda. Ma jälestan seda niivõrd, et läsin ristile, kannatasin seal ja surin, et vabastada sind sellest."
Meie tänases kirjakohas räägib Paulus kolme liiki inimestest: juutidest, kellele sõnum ristist oli pahanduseks ehk komistuskiviks; kreeklastest ehk uskmatuist, kellele sõnum ristist oli jõleduseks ehk rumaluseks; ja usklikest, kes näevad ristilöödud Kristuses Jumala väge ja tarkust.
1. JUUDID. Juutidele sai komistuseks see, et Jeesus ei olnud selline Messias, nagu nemad oleksid tahtnud. See on kummaline, sest Jumal oli nad valinud, kutsunud, neid juhtinud ja nende üle valvanud, neid kaitsnud ja õpetanud ning teinud neist rahva, kelle kaudu pidi tulema Messias. Aga kui Ta tuli, hülgasid nad Ta, nõudes, et Ta löödaks risti. Piibel ütleb – Joh.1,11: "Ta tuli sellesse, mis Tema oma, ja Tema omad ei võtnud Teda vastu."
Miks? Miks ei võtnud nad Teda vastu? "Sest juudid nõuavad tunnustähti," kirjutab Paulus. Nad ootasid Messiat, kes teeb nende heaks suuri imesid. Joh.6,30 leiame me tõesti juute Jeesuselt küsimas: "Mis tunnustähe Sa siis teed, et me näeksime ja usuksime Sind? Mis Sa teed?"
Hämmastav tõde on, et Jeesus TEGI tunnustähti ja imesid, andes nägemise pimedaile, kuulmise kurtidele, parandades halvatuid ja pidalitõbiseid ning äratades isegi üles surnuid! Mat.4,23.24 on kirjutatud, et "Jeesus käis läbi kogu Galilea, õpetades nende kogudusekodades ja kuulutades kuningriigi evangeeliumi ja parandades igasugust tõbe ja vigadust rahva seas. Ja jutt Temast levis üle kogu Süüria. Ja Tema juurde toodi kõik vaevalised, mõnesuguse haiguse ja tõve põdejad, seestunud, kuutõbised ja halvatud. Ja Ta tegi nad terveks."
Jeesus tõesti tegi palju tunnustähti ja imesid, kuid need polnud sellised imed, mida nemad tahtsid. Nad soovisid tunnustähti, mis teeksid nad edukaiks ja viiksid võidule roomlaste üle. Nad soovisid Messiat, kes kukutaks Rooma võimu ja taastaks Taaveti kuningriigi. Kui Jeesus oleks organiseerinud armee, juhtinud selle lahingusse ja võitnud roomlased – kui Ta oleks näidanud neile, et Ta on edukas ja võidukas, oleksid nad marssinud Tema järel.
Kuid Tema laskis naelutada end ristile! Suremine ristil ei paistnud edu ega võiduna. See näis pigem nõrkuse ja kaotusena. See näis nurjumisena. Nii nad komistasid selle peale.
Neil oli mitte ainult vale arusaamine Messiast – neil oli ka vale arusaamine lunastusest. Nad arvasid selle saavutavat oma õigusega. Paulus kirjutab neist – ja ta tundis neid hästi, sest ta oli varem olnud üks neist – Rom.10,2.3: "Sest ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda; sest kui nad ei mõista Jumala õigust ja püüavad üles seada oma õigust, siis ei ole nad alistunud Jumala õigusele."
Nad arvasid, et Jumala käskude pidamine teeb nad õigeks. Nii töötasid nad (Tooras – kirjatundjate seletuste kogumikus) välja 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud, et aidata pidada Jumala käske. Kuid nagu Jeesuski neile korduvalt ette heitis, ei pidanud nad tegelikult Jumala käske. Mat.15,6 ütleb Jeesus koguni: "Sellega te olete Jumala sõna tühjaks teinud oma pärimuse pärast." Jah, väliselt püüdsid nad kõigiti jätta mulje, nagu täidaksid nad Jumala käske – nagu ütles üks noor mees Jeesusele otse näkku – Mat.19,20: "Seda kõike ma olen pidanud!" – kuid tegelikult olid nad patused, nagu kõik teised inimesed. Ja kuna nad püüdsid oma patte varjata, siis ehk veelgi halvemas olukorras kui avalikud patused.
Kuid kas see tähendab seda, et kui neil oleks õnnestunud käsku pidada, oleks see nad päästnud, õigeks või õndsaks teinud? Paulus kirjutab Rom.3:20, et "käsu tegudest ei mõisteta õigeks ühtki liha Tema ees; sest käsu kaudu tuleb patu tundmine." Veidi edasi kirjutab Paulus, et "inimene mõistetakse õigeks usu läbi lahus käsu tegudest" (Rom.3,28). Millise usu läbi ehk usu läbi kellesse? Usu läbi Kristusesse. Paulus võtab selle mõtte kokku kristallselgelt Gal.2,16: "Aga teades, et inimene ei saa õigeks käsu tegudest, vaid üksnes Kristuse Jeesuse usu kaudu, oleme ka meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et me saaksime õigeks Kristuse usust ja mitte käsu tegudest, sest käsu tegudest ei saa õigeks ükski liha."
Ja siin need juudid komistasidki. Nad ei tundnud vajadust Päästja järele. Nende arvates polnud vaja, et keegi sureks ristil nende eest. Nad saavad ise hakkama. Nad uskusid, et saavad õigeks Jumala ees, kui peavad kinni kõigist käskudest ja keeldudest. Pealegi mäletasid nad hästi oma osa Kristuse ristilöömisel. Apostleid süüdistades ütlesid nad – Apt.5,28: "Te ... tahate selle inimese vere saata meie peale!" Kõlab kummaliselt peale seda, mida nad ütlesid Jeesuse ristisurma nõudes! Mat.27,25 on kirjutatud: "Siis vastas kõik rahvas ning ütles: "Tema veri tulgu meie peale ja meie laste peale!"" Pole ime, et sõna ristist oli neile pahanduseks!
2. KREEKLASED. Ka kreeklastele, paganaile, ei sobinud "sõna ristist." Miks? Sest "kreeklased otsivad tarkust," kirjutab Paulus. Kreeklased olid tolle aja intelligents. Nende hulgast võsusid sellised mehed nagu Sokrates, Plato ja Aristoteles – suured mõtlejad, kelle teoseid loetakse tänapäevalgi. Sokrates ütles: "Eduka ühiskonna saladus on haridus. Kui me saame anda igaühele hea hariduse, muutub maailma aina paremaks." Üsna samamoodi mõeldakse tänagi: "Haridus lahendab kõik meie probleemid!" See kõlab üsna sarnaselt Lenini kuulsa loosungiga: "Kommunism, see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine!" Ei tulnud seda kommunismi kusagilt ja nii ei ole ka haridus lahendanud kõik probleemid.
Keegi meist pole kogu maa elektrifitseerimise vastu ega ka mitte hariduse vastu. Kuid hoolimata kõrgest haritusest ei taha see maailm muutuda kuidagi paremaks. Miks? Patu pärast. Ja patuprobleemi ei lahenda inimlik tarkus ega haritus – ka mitte kogu maa elektrifitseerimine, mis pidi tooma kommunismi, kus "inimene on inimesele sõber, seltsimees ja vend" ning kus "kõigilt nõutakse tema võimeid mööda ja kõigile antakse tema vajadust mööda" – vaid patuprobleemi lahendab "sõna ristist."
Apostlite tegude raamatu 17. peatükk kirjeldab stseeni, mis avanes Paulusele, kui ta saabus Ateenasse. Ateena filosoofid kohtusid Areopaagil, Marsi künkal, ja istusid seal päevade viisi, mõlgutades oma suuri mõtteid. Luukas kirjutab – Apt.17,21: "Sest kõik ateenlased ja muulased, kes nende juures elasid, ei olnud millelegi nii himukad kui jutustama ja kuulama uudiseid."
Ühel päeval hakkas Paulus neile seal rääkima "tundmatust Jumalast" (s. 23) – Jumalast, kes lõi taeva ja maa ja inimesed ning kui inimesed olid eksinud, tuli taevast alla, kõndis inimeste keskel ja suri nende eest ristil, et neid pattudest lunastada, ning tõusis kolmandal päeval üles. Kuid kogu see jutt oli kreeka tarkade silmis rumalus – nagu ka tänapäeva "tarkade" silmis.
Mõistus ütleb, et neitsile ei sünni last. Mõistus ütleb, et Jumal ei sünni inimlihasse. Mõistus ütleb, et kõikväeline Jumal ei laseks hädistel inimestel naelutada Teda risti külge. Mõistus ütleb, et kui inimene sureb, ei saa teda taas ellu äratada. See kõik on võimatu. Pole siis ime, et kreeklased pidasid "sõna ristist" rumaluseks või "jõleduseks," nagu see on tõlgitud eesti Piiblis.
Paganail oli hoopis teistsugune arusaamine päästmisest. Kreeklased uskusid, et kõik hinged on surematud. Seepärast läheb inimene surres otsekohe jumalate juurde. Kui su elu oli piisavalt hea, jääd sa jumalate juurde. Kui mitte, sünnid sa uuesti mõnes teises kehas ja sulle antakse teine võimalus. Ja nii kordub see, kuni jumalad näevad, et sinust on saanud asja. Selliselt saab igaüks lõpuks päästetud. Keegi ei saa hukka. Igaüks päästab iseenda. Kellelgi pole vaja jumalikku päästjat.
Sellise filosoofia taustal näis "sõnum ristist" tõepoolest rumalusena. Miks peaks keegi minema ristile ja surema? Me kõik pääseme selletagi – kui üldse on olemas päästmist! Tuttav jutt, kas pole.
3. KRISTLASED. Lõpuks ütleb Paulus, et kristlastele kuulutab "sõnum ristist" "Jumala väge ja Jumala tarkust." Oh, oleks see alati nii! Üks Austraalia kirikuid külastanud Ameerika kuulus jutlustaja andis "head" nõu: "Ärge rääkige inimestele nii palju ristist. Sellega te neid ei võida. Rääkige neile, et Jumal armastab neid ning Tal on plaan nende jaoks. Lubage neile edukust ja jõukust, pakkuge emotsionaalset kogemust, kõditage nende enesearmastust. Ja te näete, kuidas kirikupingid täituvad."
Jah, ma olen televiisorist näinud, kuidas sellise jutluse peale täituvad staadionid – ja evangelistide pangaarved! Ja kui te mõtlete, et see naine sealt teleprogrammist, kes pidas end kristlaseks ja elas abielurikkumises, oli suurim kurioosum, siis te eksite, sest nii mõnigi kristlane on kohanud oma iidolit, jumaldatud tele-evangelisti lõbumajas! Milline võimalus jälle pidada sütitava kõne Jumala suurest armust ja lõpmatust armastusest!
Kuid see arm ja armastus sai kõige täiuslikuma kuju ristil, kus Päästja ütleb: "Vaata, mida su patt on minuga teinud! Ma vihkan sinu pattu, kuid ma armastan sind ja olen valmis sulle andestama, kui ka sina vihkad pattu ja oled valmis sellest loobuma. Ma olen maksnud lunahinna sinu eest; ma olen ostnud sind vabaks – pattudest vabaks – hinda seda vabadust ja ära anna end tagasi patuorjusesse!"
Viimasel ajal on Eesti Televisiooni saates "Ajalik ja ajatu" käsitletud maailma kolme suurimat religiooni. Judaismi on sümboliseeritud Taaveti tähega, islamit poolkuu ja tähega ning kristlust... ristiga? Eksite – kalaga! Jah, see oli kristlaste salajane märk aegadel, mil neid ja nende usku väga põlati. Olla ristiinimene oli noil aegadel ohtlik. Kas on tänapäeval need ajad tagasi tulnud, või ei ole ristiinimene olla lihtsalt enam sünnis? Mõelge sellele. Ja mõelge ka lapse sõnadele: "Mida iial Jeesus puudutab, selle Ta muudab." Ta muutis risti; ja kui Tema rist sind puudutab, muutud ka sina!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv