Keskendugem positiivsele!
30.11.2013 - (1220)

Lugu räägib talupidajast, kes hakkas oma talule vaatama kriitilise pilguga. Kõikjal, kuhu ta vaatas, nägi ta midagi halba. Nii otsustas ta müüa see talu maha ja kolida kuhugi mujale. Ta kutsus kohale kinnisvara maakleri, kes vaatas kinnistu üle ja valmistas ajalehe jaoks müügikuulutuse. Soovides teada, kas talumees on sellega päri, luges ta selle talle telefoni teel ette. Reklaam tõstis esile talu head asukohta, korras mahukaid hooneid, lopsakaid karjamaid, kaunist tiiki, viljakat mulda ja suurepärast vaadet. Talupidaja kuulas hoolega ja ütles siis: "Loe seda mulle veelkord, aeglaselt!" Nii luges maakler talle selle reklaami veelkord ette, mille peale kostis talumees: "Ära pane seda müügikuulutust lehte. Ma olen alati tahtnud sellist paika, nagu sa kirjeldad. Ma ei müü seda!"
Aasta läheneb kiiresti lõpule ja see on igati sobiv aeg vaadata tagasi oma elule ja kogemustele ning anda neile objektiivne hinnang. Sündmuste keerises on meile omane olla pessimistlik ja küüniline ning näha asju negatiivses valguses. Kui me aga vaatame läbielatule tagantjärele, näeme tihti asju hoopis teises valguses. Nii mõnigi asi, mis näis õnnetusena, paistab nüüd lausa õnnistusena! Keegi tuli välja tähelepanekuga, et sama tuul, mis lükkab ühe purjelaeva itta, tõukab teise läände. Meie suuna määrab mitte tuule tugevus, vaid purjede asend – see, kuidas oleme need seadnud!
Kui soovime jõuda taevaranda, peame seadma oma elupurjed õigesti! Ja siin kulub marjaks ära Pauluse tark nõuanne Flp.4,8: "Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!"
See on otse vastupidine maailma mõttelaadile. Vaadake kas või asju, millest räägitakse meedias. Kui palju on seal tõsist, ausat, õiget, kasinat, armast või vooruslikku? Selle asemel urgitsetakse välja kõik negatiivne! Miks? Paistab, et see sobib paremini enamus inimeste mõttelaadiga! Näidatakse seda, mida inimesed soovivad vaadata. Räägitakse seda, mida inimesed soovivad kuulata. Kirjutatakse sellest, millest inimesed soovivad lugeda.
Meie aga ei ole sellest maailmast. Me nõustume Paulusega, kes kirjutab, et olgu meil "samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel!" (Flp.2:5). Mõelgem sellele, "mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt."
Filiplastele 1,12-21 mainib Paulus küll mõningaid väga negatiivseid asju, mis toimuvad selles elus – ebameeldivaid olukordi, ebamõistlikke inimesi ja oma ebakindlat tulevikku. Kuid ta läheb edasi ja näitab, et Jumal oli võimeline kasutama neid negatiivseid asju positiivsete tulemuste saavutamiseks.
1. EBAMEELDIVAD OLUKORRAD.
Vaevalt on meile juhtunud nii ebameeldivaid asju, kui neid koges Paulus! Oleme me olnud uppuval laeval? Mitu korda on meid pekstud peaaegu surnuks? Või kas on meid arreteeritud ja hoitud vangis 24 tundi ööpäevas aheldatuna seina või valvuri külge? Paulusele olid need olukorrad tuttavad, kuid millisele järeldusele ta neile asjadele mõeldes tuli? Flp.1,12.13 ta tunnistab: "Ma tahan teada anda teile, vennad, et see, mis minuga on juhtunud, on andnud evangeeliumile veel rohkem hoogu, nõnda et kogu kohtukojas ja kõigile muile on saanud avalikuks, et ma olen ahelais Kristuse pärast." See tähendab, et need ebameeldivad asjad tegelikult rajasid teed evangeeliumile neisse paigusse, kuhu see muidu poleks jõudnud, ja nende inimesteni, kelleni see teisiti poleks jõudnud. Kirja lõpust leiame, et sel viisil oli evangeelium Jeesusest jõudnud isegi keisri pereni ja võitnud mõned selle liikmed (Flp.4,22). Ja see oli väga positiivne!
Paulus näeb oma kannatuste veel teistki positiivset tulemust, kirjutades Flp.1:14, et "suurem osa vendi mu ahelate tõttu on saanud vahvaks Issandas ja palju rohkem julgevad kartmatult rääkida Jumala sõna." Vennad nägid, kuidas Jumal toetas Paulust tema usuvõitluses ja kannatustes, ja nii julgesid nemadki usaldada end täielikult Jumala hoolde, sukeldudes kartmatult misjonitöösse. Küll Jumal, kes on aidanud Paulust, hoolitseb ka meie eest! Ja kui Pauluse kannatused tootsid nii positiivse tulemuse, siis tasub meilgi kannatada!
Bob külastas oma sõpra Billi, kel oli olnud raske südameinfarkt, mis oleks ta äärepealt hauda viinud, kuid nüüd oli paranemas. Bob küsis: "Mida sa oma südameinfarktist arvad?
"Oh, ma vihkan seda," vastas Bill, "see oleks mu peaaegu tapnud!"
"Sooviksid sa veel üht sellist?" küsis Bob.
"Kindlasti mitte!" vastas Bill.
"Kas sa soovitaksid seda kellelegi teisele?" päris Bob.
"Mitte mingil juhul!" vastas Bill.
"Aga, Bill, nüüd, kus sa oled paranemas, kas sa hindad oma elu rohkem kui enne?" küsis Bob.
"Jah, ma arvan küll," vastas Bill.
"Olete te nüüd oma naisega teineteisele lähemad?" päris Bob edasi.
"Jah, lähemad kui kunagi varem!" vastas Bill.
"Ja kuidas on sinu vahekord Jumalaga," küsis Bob, "on see muutunud sellest ajast, kui olid surmasuus?"
"Jah, ma tunnen end Jumalale palju lähemal kui kunagi varem," vastas Bill.
"Kummaline," ütles Bob, "kui see infarkt on teinud sulle nii palju head, miks sa siis mõtled sellest nii halvasti?"
Näete, Jumal võib muuta ka meie elu kõige negatiivsemad asjad positiivseks, ehk ka kõige halvematest asjadest võib Jumala juhtimisel tulla midagi head! Püüdkem näha neid positiivseid asju!
Mis on need negatiivsed asjad, mis meid täna rõhuvad? Ebatäiuslik keha? Halvenev tervis? Kartus kaotada tööd? Üha kõhnemaks muutuv rahakott? Üksildus? Lein? Ehk peaksime Pauluse moodi mõtlema: "Kuidas see, mis minuga on juhtunud, võiks anda evangeeliumile rohkem hoogu? Kuidas võiks see mind ja minu kaudu teisi juhtida Jumalale lähemale?"
2. EBAMÕISTLIKUD INIMESED.
Edasi kirjutab Paulus, et mõistlike inimeste kõrval tegutsevad ka ebamõistlikud inimesed. Seda isegi evangeeliumitöös. Flp.1,15-17 ta kirjutab: "Mõned küll kuulutavad Kristust kadeduse ja riiu pärast, kuid mõned ka hea meelega. Teised kuulutavad armastusest, teades, et ma viibin siin evangeeliumi kaitsmiseks, teised aga kuulutavad Kristust kiusu pärast, mitte puhtast meelest; nad ju mõtlevad suurendada minu vangipõlve viletsust."
Mis kadedusest siin on jutt? Ah, jaa – Paulus on evangeeliumitöös edukam kui mina! Teeb kadedaks ja sunnib kiusu pärast midagi ette võtma. Kui saaks teda kuidagi kompromiteerida, näidata halvas valguses! See on klassikaline viis rivaalidest vabanemiseks. Paljud ebamõistlikud inimesed püüavad upitada end teiste mahakiskumisega!
Selliste ebamõistlike inimestega tuli tegemist teha Paulusel, aga ka meie aja kuulsal evangelistil Billy Grahamil, kes on nüüd 92-aastane ja kes on olnud kaheteistkümne USA presidendi vaimulik nõustaja. Kuidas küll on püütud maha kiskuda tema laitmatut reputatsiooni, urgitsedes küll tema raha-asjades, küll abielus – sisuliselt igas tema elu tahus. Sellest tulenevalt püüab Billy Graham olla väga hoolas igas pisiasjas, et keegi ei leiaks tema elus midagi laiduväärset, mis teeks kahju evangeeliumile, mida ta kuulutab.
Räägitakse, et kui ta suundub kuhugi vaimulikke koosolekuid pidama, saadab ta enda eele inimesi, kelle üheks ülesandeks on välja uurida, ega tema broneeritud hotellinumbrisse ole juhuslikult sisse kirjutatud mõni naine, ja üldse, et sinna ei satuks mõni naine, et mõni kõmulehe reporter saaks teha neist pildi ja selliselt levitada pahatahtlikke kuulujutte.
Kõigist neist ettevaatusabinõudest hoolimata võis kord ühest Pariisi kõmuajalehest lugeda: "Billy Graham veetis öö naisega, kes polnud tema naine." Selle tõestuseks toodi, et tema hotellinumbrisse oli sisse kirjutatud üks naine, kes oli ka öösel kohal. Kindluse mõttes oli ära toodud ka naise nimi (Beverly Shea). Kõik, kes seda nime tundsid, teadsid, et tegu polnud mingi naise, vaid mehega – Billy Grahami solisti ja parima sõbraga (George Beverly Shea).
Nagu Paulus, ei teinud ka Billy Graham nende ebamõistlike inimeste sepitsustest suurt välja. Tähtis oli, et kõik said teada, et ta on Jumala Sõna kuulutamas Pariisis ning kõik soovijad võisid tulla teda kuulama. Paulus reageeris nii – Flp.1,18: "Aga mis sellest? Kui aga Kristust kuulutatakse igal kombel, olgu silmakirjaks, olgu tõemeelega, ja sellest ma rõõmutsen ja tahan ka edaspidi rõõmutseda." Paulus ei lasknud end heidutada ebamõistlikest inimestest. Ta vaatas ka sellele asjale positiivselt.
3. EBAKINDEL TULEVIK.
Ja lõpuks mainib Paulus oma ebakindlat tulevikku. Sedagi teeb ta positiivses toonis – Flp.1,19-21: "Sest ma tean, et see tuleb mulle päästeks teie palve kaudu ja Jeesuse Kristuse Vaimu abil minu kindlat ootust ja lootust mööda, et ma milleski ei jää häbisse, vaid et Kristus nüüdki, nagu ikka, täie julgusega saab auliseks minu ihus, olgu elu või surma läbi. Sest minule on elamine Kristus ja suremine kasu."
Paulus ei teadnud, mis teda ees ootab – elu või surm? Kuid ta oskas näha mõlemat positiivses valguses! Ta oskas tunda rõõmu elust, kus ta saab tunnistada Kristusest, keda ta armastas. Ja ta ei kartnud ka surma, sest see lõpetaks kõik kannatused ja ühendaks igaveseks Jeesusega.
Meiegi ei tea oma tulevikku. Kuid kui me tunneme Teda, kelle käes on tulevik, ja usaldame Teda, võime vaadata tulevikku usujulgusega, teades, et "kõik tuleb heaks neile, kes Jumalat armastavad" (Rom.8,28). See lubab meil olla positiivne ka ebakidla tuleviku ees.
Lugu räägib 8-aastasest poisist, kelle isa lubas, et nad lähevad pühapäeval koos kalale – kohe hommikul ja terveks päevaks. Kuidas see rõõmustas väikest poissi! Kuid pühapäeva hommikul valas vihma ja kalale minekust ei tulnud midagi välja. Väikemees oli endast väljas, käis majas pahaselt ringi, tagudes jalgadega mööblit ning isegi koer ja kass said oma jao! "Miks peab küll TÄNA sadama?" hädaldas ta.
Isa püüdis talle seletada, et asjal on ka positiivne külg: põllumehed vajavad vihma ja on lausa palunud seda. Kuid väikemeest see ei rahuldanud ega rahustanud. "Miks peab just TÄNA sadama?" ei väsinud ta hädaldamast.
Kuid lõuna paiku sadu lakkas ja päike tuli välja. "Me ei saanud minna hommikul," ütles isa, "aga me võime minna nüüd!" Nii nad läksidki ja püüdsid kalu kogu õhtupooliku ning said rohkem kui eales varem. See oli väikese poisi parim õhtupoolik!
Kui pere istus õhtusöögiks laua taga, kus oli ka ema värskelt praetud kalu, palus isa teha poisil söögipalve. Poiss alustas palvet: "Taevaisa, kui ma täna hommikupoole nurisesin, siis oli see sellepärast, et ma ei suutnud näha piisavalt kaugele ette..."
See on meiegi probleem, kas pole? Me keskendume niivõrd käesolevatele probleemidele, et ei suuda näha piisavalt kaugele ette. Aga me ei peagi nägema. Me peame usaldama! Kui me armastame Jumalat, ootab meid Kristuse kaudu ees imeline tulevik. Ei ebameeldivad olukorrad, ebamõistlikud inimesed ega ebakindel tulevik saa röövida meilt optimismi, kui me alati keskendume positiivsele.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv