Kaitse mu õigust
31.07.2004 - (1862)

Pühakirja rikkalikust varamust loeme täna teksti – Luk.18,1-8: "Aga Ta ütles neile tähendamissõna, selleks et alati tuleks palvetada ja mitte tüdida. Ta ütles: "Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi. Samas linnas oli ka lesknaine. See tuli ta juurde ja ütles: kaitse mu õigust mu vastase vastu! Ja kaua aega ta ei tahtnud. Kuid pärast ta mõtles iseeneses: ehk ma küll Jumalat ei karda ja inimesi ei häbene, siis ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma temale õiguse, et ta viimaks ei tuleks ja mulle näkku ei lööks!"

Siis ütles Issand: "Kuulge, mida see ülekohtune kohtunik ütleb! Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes Tema poole kisendavad ööd ja päevad, ja kas Ta peaks viivitama neid aidates? Ma ütlen teile: küll Ta peatselt muretseb neile õiguse! Siiski, kui Inimese Poeg tuleb, kas Ta leiab usku maa pealt?""

Vahetult enne selle tähendamissõna jutustamist rääkis Jeesus Jumala armuriigist ja seejärel auriigi saabumisest ning inimeste südametest sel ajal. Ta meenutas Noa aega ja Loti päevi, kutsudes üles mõtlema Loti naise peale, ning ütles siis – Luk.17,30: "Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub!"

Ei olnud inimestel usku Jumalasse Noa ajal, ei olnud seda Loti päevil ja nii ei ole seda ka selle maailma lõpupäevil. Kuid Jeesus ei soovi, et inimesed kaotaksid lootust. On võimalik olla valmis Tema tulekuks, on võimalik jääda püsima Tema ilmudes! Kuidas? Jeesus selgitab seda tähendamissõnas lesknaisest ja kohtunikust.

Ta rääkis, kuidas kohtuniku juurde, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi, läks lesknaine, kel ei olnud enam tuge ega eestkostjat. Võib-olla oli küsimus surnud mehe varas, me ei tea, kuid kontekst osutab, et tal oli õigus – aga seda ei tunnistatud. Ja nii pöördus ta abi järele kohtuniku poole, paludes: "Kaitse mu õigust mu vastase vastu" ehk kosta minu eest!

Kohtunik, keda Jeesus nimetab ülekohtuseks, kontrastina Jumalale, kes on õiglane, ei taha kaua aega panna naist tähelegi. Võib-olla ootas ta altkäemaksu või kingitust, mida aga vaesel lesel ei olnud tuua? Võib-olla meeldis tal näidata oma võimu ja üleolekut teistest? Kuid üks on kindel: ta ajas lesknaise korduvalt enda juurest ära, täitmata tema palvet.

Naine oleks võinud mõelda: ta ei taha kaitsta mu õigust, ta ei tee minust väljagi. Muidugi – kes mina nüüd olen! Mul pole teda vajagi; mul on õigus ja ma kaitsen seda ise!

Ei, ta ei solvunud kohtuniku üleoleva käitumise peale, ta ei tõmbunud enesesse; ta ei jätnud järele enne, kui oli saavutanud oma eesmärgi.

Kohtunik, olles tüdinud naise pealekäimisest, lahendas tema asja, muretsedes talle õiguse, sest ta nägi, et naine ei jäta teda rahule enne, kui tema palve on täidetud.

Ja nüüd ütleb Jeesus: "Kuulge, mida see ülekohtune kohtunik ütleb" ehk pange tähele, kuidas ta on sunnitud täitma lesknaise palvet! Ja õppige sellest, kuidas saada abi Jumala käest. Nii Ta lisabki: "Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes Tema poole kisendavad ööd ja päevad, ja kas Ta peaks viivitama neid aidates? Ma ütlen teile: küll Ta peatselt muretseb neile õiguse!"

Jumal ei viivita oma laste palvete kuulmisega, nagu see ülekohtune kohtunik. Ta muretseks heameelega kõigile õiguse, kuid... Milles on probleem? Jeesus ütleb selle välja tähendamissõna lõpus: "Siiski, kui Inimese Poeg tuleb, kas Ta leiab usku maa pealt?"

Inimestel pole usku, mis näeb elavat Jumalat, õiglast kohtunikku; usku, mis näeb Jeesust kui kaastundlikku ja armulist vahemeest inimese ja Jumala vahel; usku, et kogu taevas armastab sind ja on huvitatud sinu päästmisest. Kas sina usud, et Jumal mõtleb sinust, vaesest patusest enam kui pühadest inglitest oma aujärje ümber? Kui sa seda ei usu, siis vaata Kolgatale, kus Jumal Kristuses sureb sinu eest? Kuule Tema viimast palvet oma pilkajate ja tapjate eest: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" (Luk.23,34). Kas sa usud, et see palve on palutud ka sinu eest?

"Anna neile andeks..." Kas see ei tähenda mitte: "Mõista nad õigeks" ehk "Muretse neile õigus"? Jeesus ütleb: "Ma olen võtnud nende patud enda peale, ma olen kandnud nende karistuse, ma olen muretsenud neile õiguse!"

Näete, veel enne kui sa oled Tema poole hüüdnud, on Ta juba muretsenud sulle õiguse! Nagu kuulutab prohvet Jesaja – Jes.65,24: "Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud!" Aga ometi – kui sa ei hüüa kunagi, kaotad sa kõik! Just seda tähendavad Peetruse sõnad nelipühi jutluses – Apt.2,21: "Igaüks, kes appi hüüab Issanda nime, pääseb!"

Iial ei hüüa appi inimene, kes elab rahulikku muretut elu. Appi hüüab surija või uppuja, kes on valmis igasuguseks ohvriks elu nimel. Uppuja ei hakka kauplema oma päästjaga päästmise tingimuste suhtes. Tal on vaid üks soov: olla päästetud kindlale pinnale. Ja selleks paneb ta altarile kõik. Ta ei karda, et päästja, olgu see nii ülekohtune inimene kui tahes, röövib ta paljaks? Kas sa siis kardad, et õiglane Jumal ja kohtunik, sinu armastav Isa sinuga ülekohtuselt käitub, kui sa Teda appi hüüad?

Laulja läbi julgustab Ta – Ps.50,15: "Hüüa mind appi kitsikuse päeval; siis ma tõmban sind sellest välja!"

Siin on laul, mille Taavet on teinud oma enda kogemusest – Ps.40,2-4: "Ma ootasin Jehoovat suure ootusega; Ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud! Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale!"

Vähe on meie hulgas neid, kes pole seda kogenud!

Jeesus ütles: "Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes Tema poole kisendavad ööd ja päevad?" Kas Jeesus, kes on Päästja, ei peaks päästma?

Kuid ärgu keegi tehku siit valejärelduse, nagu räägiksin ma odavast armust, mis ütleb: "Usu! Ainult usu! Ja midagi muud pole vaja" Tõsi, Kolgatal maksti sinu pattude hind ja usu läbi võtad sa selle lunastuse vastu, kuid me peame teadma ka seda, "et meie vana inimene on ühes Temaga risti löödud, et patuihu kaotataks, nõnda et me enam ei orjaks pattu" (Rom.6,6). "Me oleme ... ühes Temaga maha maetud, et otsekui Kristus on surnuist üles äratatud Isa au läbi, nõnda meiegi käiksime uues elus" (Rom.6,4).

Selliselt kaetakse meid Kolgatal Kristuse õigusega otsekui valge rüüga, mida me hoiame puhtana ja milles me läheme Kristusele vastu Tema tulles. Seal ei aita ükski kirju kuub, olgu see siin maa peal kui tahes suure austuse märgiks.

Sellepärast on kirjutatud – Ilm.22,14: "Õndsad need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ja väravaist linna sisse minna!"

Ilmutusraamat ei jäta meid ka teadmatusse, kuidas seda rüüd valgeks pesta. Johannes nägi nägemuses tohutut suurt hulka valgeis rüüdes inimesi Jumala aujärje ees, kelle kohta üks vanemaist ütles selgituseks – Ilm.7,14: "Need on, kes tulevad suurest viletsusest ja on oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres!"

Jah, Jeesuse Kristuse kui Jumala Talle veri puhastab meid kõigest patust (vt. Joh.1,29; 1.Joh.1,8).

Prohvet Sakarja maalib meie vaimusilme ette julgustava pildi sellest, kuidas Jeesus Kristus muretseb meile õiguse. Sak.3,1-5: "Ja ta näitas mulle ülempreester Joosuat seismas Jehoova ingli ees, ja Saatanat seismas temast paremal pool, teda süüdistamas. Ja Jehoova ütles Saatanale: "Jehoova sõidelgu sind, Saatan! Jah, Jehoova, kes on valinud Jeruusalemma, sõidelgu sind! Eks see ole tulest tõmmatud tukk?" Joosual olid seljas määrdunud riided ja ta seisis ingli ees. Siis ta kostis ja ütles neile, kes seisid ta ees, nõnda: "Võtke tal määrdunud riided seljast ära!" Ja ta ütles temale: "Vaata, ma olen sinult ära võtnud su süü ja ma riietan sind uute riietega!" Ja ta ütles: "Pange temale puhas mähis pähe!" ja temale pandi puhas mähis pähe ja riided selga."

Uued riided, valge rüü ei asetatud vana määrdunud riide peale. Ka ei kästud määrdunud rüüd säilitada argipäeviti kandmiseks! Me oleme nii harjunud mõttega igapäevastest ja hingamispäeva rõivastest, et kaldume seda üle kandma ka vaimulikku ellu. Ei saa ju igal päeval ja igal pool kanda puhast valget rüüd! Aga kuidas me teisiti saame olla maailma valgus! Kui me ei ole kristlane argipäeval, siis ei ole me seda ka hingamispäeval!

Jumal riietab puhtate valgete riietega need, "kes Tema poole kisendavad ööd ja päevad" – ka argipäevad – kes Teda usaldavad ja alati Tema ligi hoiavad. Jeesuse Kristuse, Jumala Poja veri puhastab nad kõigest patust. Inimesed puhastatakse, mõistetakse õigeks mitte nende teenete pärast, vaid sellepärast, et nad võtsid usus vastu Päästja teened.

Selliselt muretseb Jumal meile õiguse nüüd ja viimses kohtus. Säragu see välja Jumala armastusest ajendatud õigetes ja heades tegudes!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv