.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6024)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Oks viinapuus
31.10.2015 - (756)

Me laulame Jeesusest (Vl 132: On kallis nimi Jeesusel): Ta on taeva kalleim kingitus, lohutaja muredes, vaikne sadam tormides. Unistada vaid sadamast teisel kaldal, uuel maal – see ei ole kristlasele Jumalast määratud osa. Jumal on teinud kõik selleks, et meie elu oleks juba siin maisel rännakul varjatud Issandas Jeesuses Kristuses – selles imelises rahusadamas, kui ümberringi möllab maru. Ja Tema juhib meie elulaeva juba kindlasti õnnelikult sellele teisele rannale.
Nii et me ei pea ületama seda merd üksinda. Kes seda proovivad teha, hukkuvad kindlasti, sest, nagu ütles Jeesus ise, "ilma minuta ei või te midagi teha!" Millal ja millises kontekstis ütles Jeesus need sõnad? Loeme Joh.15,1-8:
"Mina olen tõeline viinapuu ja minu Isa on viinamäe aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, Tema kõrvaldab ja igaüht, mis kannab vilja, Tema puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad selle sõna pärast, mis mina teile olen rääkinud!
Jääge minusse ja mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minusse. Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma minuta ei või te midagi teha!
Kui keegi ei jää minusse, siis ta heidetakse välja nagu viinapuu oks ning kuivab ära. Ja nad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning põletatakse ära. Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile! Selles on minu Isa austatud, et te kannate palju vilja ja osutute minu jüngriteks."
Sellest tähendamissõnast on varemgi räägitud, kuid see sisaldab nii sügavaid mõtteid, et me tuleme ikka ja jälle selle juurde.
See oli Jeesuse viimane tähendamissõna, mille Ta rääkis vahetult enne kohutavat Ketsemani ööd ja ristisurma Kolgatal järgmisel päeval. Jah, "Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et Ta siit maailmast läheb Isa juurde" (Joh.13,1). Kuid Ta ei soovinud, et jüngrid mõtleksid vaid lahkumisele. Ta soovis, et nad mõistaksid, et järgnevad kohutavad sündmused valmistavad vaid teed veelgi lähedasemaks ühenduseks. Kui Ta peale taevasse minekut saab kroonitud Issandaks, täituvad Tema sõnad, täitub Tema palavaim soov – olla üks oma järelkäijatega. Ja kui saabus nelipühi, mõistsid jüngrid selles tähendamissõnas peituvat suurt ja kaunist tõde. Nüüd mõistsid nad Jeesust paremini kui kunagi varem ning tundsid Temaga suuremat osadust kui iial varem.
Avame täna meiegi oma südame ning püüame haarata selles tähendamissõnas kätketud aulist tõde.
Jeesus ütles: "Mina olen viinapuu, teie olete oksad." Kuidas me saime sellesse viinapuusse? Pookimise teel. Uussünni läbi on Jumal meid sinna pookinud. Ja ärme iial unusta, et pookepinnaks on haav – ühelt poolt Jeesusesse ristil löödud haav ja teiselt poolt meisse maailmast lahti lõikamisel tekkinud haav.
Kas me mõistame seda ja tunnistame selle kogemuse omaks? Kas me oleme talunud seda haava vaikse rõõmuga, või oleme püüdnud hoida mõne soonega ikka veel kinni vanast juurest? Kolgatal poogiti meid heasse viinapuusse, kas ootasime ära ka nelipühi, mil elustav mahl sellest "Taaveti juurest" (vt. Ilm.22,16) voolas meisse? Paljud ei lase end täielikult maailmast lahti lõigata, ja nad kujutavad ette, et nad on poogitud Viinapuusse – aga nad ootavad asjatult elustavat mahla!
On ka neid, kes, olles vapustatud Kolgata sündmustest, ei suuda ära oodata seda elustavat mahla, ja kui see ei saabu otsekohe, haaravad kiiresti vana tüve järele. Ka jüngritele ei saabunud nelipühi otsekohe pärast Kolgatat, veel vähem Kolgatal. Aga nad ootasid kannatlikult ja palvemeelselt "kuiva kurguga," kuni saabus see elustav mahl – Püha Vaim – ja tüve ning oksa ühenduskoht hakkas elama, nii-öelda kasvas kokku! Alles peale Püha Vaimu saabumist hakkab kokkukasvamine, hakkab elu – elu Jeesuses. Enne sa võid olla Talle väga lähedal, koguni Temaga kokkupuutes, kuid ühine elu puudub seni, kui selle ei ole toonud Püha Vaim. Paulus kirjutab Rom.8:14, et "kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed." Püha Vaim loob elava ühenduse.
Armas sõber, kas on Püha Vaim toonud ka sinusse uue elu? Kas sa tunnetad Jeesuse Kristuse elustavat lähedust? Kas sa tunned, kuidas Jeesuse elu voolab sinusse? Need küsimused esitab Jeesus sinule selle sügavamõttelise tähendamissõna kaudu? Kas sa oled kasvanud Temaga kokku nagu oks viinapuuga? Kas sa tunned, et enam haav ei valuta? Vastupidi – selle kaudu voolab sinusse imeline elu, ja sa ei mõtlegi enam selle maailma hädamahla peale! On see nii?
Ja nüüd esitame veel mõned küsimused, mis tulenevad sellest tähendamissõnast? Kelle elu on oksas? Kelle tahe juhib oksa? Kelle jõud pakub oksale tuge? Kelle meel on oksal? Mille jaoks oks elab? Kellele ta elab? Kes kasvatab vilja okstel?
Kristuses õpime kõigepealt seda, et meie ise ei suuda midagi – Tema teeb kõik! Kui võõras on selles kontekstis olukord, kus inimene tahab end maksma panna seal, kus Kristus vaikis, nõuda oma õigust seal, kus Kristus palus ülekohtutegijaile andestust! Ärme iial unusta, et Kristus on meie õigus; aga seda Ta saab olla vaid siis, kui me ei pane maksma oma õigust! Meie ei ole midagi, Tema on kõik.
Kui me aga tahame veel midagi olla, kui mõni oks ilmutab veel sõltumatuse ja vana iseloomu vaimu, kui mõned oksad suunduvad maa poole ja püüavad otsida võõraid tugesid, kui mõned oksad vohavad ülemäära lopsakas lehestikus, varjates teiste okste eest päikese, kui mõned oksad kasvatavad vesivõsusid – siis on Isal, viinamäe aednikul, selleks aednikunuga. Selle kasutamine on valus – ka Viinapuule – kuid Ta kasutab seda meie endi huvides.
Kas me oleme seda tundnud? Oleme seda kogenud? Aga kuidas me oleme sellesse suhtunud? Võib-olla oleme pahandanud ja end Viinapuust lahti rebinud? Kui peaaegu kõik puud vajavad aeg-ajalt lõikamist, siis viinapuu oksad vajavad seda kõige enam! Vastasel juhul ei kanna nad iial vilja!
Kas sa jääd rõõmuga Temasse, kui Ta sind puhastab, lõikab ära väärarengud, vesivõsud, kuivanud oksakesed? See on tõesti valus! Aga pea alati meeles: lõigatud haavad kattuvad vaiguga – Püha Vaim on trööstija! Haavad paranevad ja sa kannad palju vilja! Aga kui sa ei talu Jumala puhastavat tööd ja end lahti rebid, sa hukkud!
Ja veel viimane küsimus: Kuidas on lood viljaga? "Puud tuntakse tema viljast" ja "nende viljast te tunnete nad," ütles Jeesus (Mat.12,23; 7,16). Vaimu kasvatatud vilja kirjeldus on antud Gal.5,22.23, kus on öeldud: "Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus, kasinus." Igal puul on oma vili. "Tõelisel viinapuul," nagu Jeesus ennast nimetas, on selline vili! Ja oksad on viinapuus vaid selleks, et vilja kanda! Jeesus ütles selle tähendamissõna lõpus – Joh.15,8: "Selles on minu Isa austatud, et te kannate palju vilja ja osutute minu jüngriteks."
Muidugi kasvab sellest kauni iseloomu viljast välja kauni elutöö vili; aga see kõik on Taevaisa kasvatada, kui me vaid oleme kindlas ühenduses Jeesusega, olles iga hetk osaduses Temaga, ilma kelleta ei suuda me midagi teha!
Kui me tunneme siin puudujääki, ei tarvitse me heita meelt. Jeesuse käed on meie poole välja sirutatud, Ta kutsub meid enda juurde – Viinapuusse, rahusadamasse. Tema annab meile tõelise elu – juba nüüd!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv