.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6022)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Veel on ruumi!
31.12.2005 - (1186)

Pühakirjast loeme – Ilm.3,20: "Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga!"
Nii kõneleb Jeesus Laodikea koguduse liikmele. Ühest küljest räägib see Tema taastuleku lähedusest, kuid samal ajal kajastub siin kurb tõde, et paljud usklikud ei ole avanud Talle kogu oma südant. Nad pole valmis Tema taastulekuks. Jeesus seisab nende südame ukse taga ja koputab. Ta austab viisakalt nende privaatsust, Ta ei tungi ise sisse. Ta teab, et nad vajavad Teda, aga Ta ei tule ise sisse. Ta koputab, näidates sellega, et Ta hoolib neist, et Ta armastab neid ja soovib neid aidata.
Kuidas tunneb end usklik inimene, kes ei ole andnud kogu südant Jeesusele? Üsna ilmekalt kirjeldab seda apostel Paulus – Rom.7,18-23: "Ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda; sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen! ... Ma leian eneses käsu, et kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja. Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel, aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes."
Võitlus, rahutus ja kahtlused iseloomustavad sellist inimest. Oma hädas hüüab ta – Rom.7,24: "Oh mind viletsat inimest! Kes päästab mind sellest surma ihust?" Ta ei hüüa: "Kes päästab mind sellest närivast südametunnistusest, mis mõistab mind hukka, mis annab märku, et minuga pole asjad päris korras? Ma tahan rahus jätkata endist elu." Ei, ta soovib, et asjad saaksid korda ning ta võiks rõõmsa südamega teenida Jumalat.
Mida ta peab selleks tegema? Laskma Jeesuse südamesse! Paulus jätkab rõõmusõnumiga – Rom.8,1: "Nii ei ole siis nüüd mingisugust hukkamõistmist neile, kes on Kristuses Jeesuses." Rahu saabub Jeesuses.
Selles lõhestatud hinge ahastavas hüüdes on üks sõna, mis viitab sellele, et ta on kuulnud Jeesuse koputust südame uksele. Ta hüüab: "Oh mind viletsat inimest!" Kes juhtis ta tähelepanu sellele, et ta on vilets! Jeesus, kes teatab Laodikea kogudusele – Ilm.3,17: "Sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti!"
Tõesti raske olukord, kuid mitte lootusetu olukord. Seal, kus on tegutsemas Jeesus – kas või noomimas ja karistamas – on alati lootust! Lootust sisendab juba seegi, et Jeesus ütleb Laodikea koguduse liikmele – Ilm.3,19: "Ma noomin ja karistan kõiki, keda ma armastan. Ole siis väga hoolas ja paranda meelt!"
Jeesus armastab meid, selles pole kahtlust. Teadku seda igaüks. Sellepärast Ta seal ukse taga koputabki. Ta hoolib meist; Ta soovib meid aidata. Prohveti läbi ütleb Ta – Jer.29,11: "Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Jehoova: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust!"
Jeesus mõtleb meile, Ta mõtleb meie tulevikule. Peale oma lunastavat surma läks Ta meile asemeid valmistama ja Ta väga soovib, et kõik need eluasemed saaksid täidetud.
Enne maa pealt lahkumist jutustas Ta jüngritele tähendamissõna kuninglikust pulmast, mis teadagi sümboliseerib Jumala riiki. Kuningas kutsus sellest osa võtma kõiki, kuid vähe oli tulijaid, nii et Kuninga sulane pidi tunnistama – Luk.14,22: "Isand, see on tehtud, nõnda nagu sa käskisid; aga veel on ruumi!" Jumala riigis on veel ruumi! Taevariigis on veel ruumi! See sõnum kaigub välja meie ajani: "Veel on ruumi!" Kui seda ei oleks, oleks Jeesus juba tulnud!
Sellepärast Ta koputabki meie südame ukse taga. Ta soovib meid enda juurde, taevastesse eluasemetesse. Ta pakub meile neid muidu! Ainult tulge ja võtke vastu! Kui vaid inimesed mõistaksid, kui soodne see pakkumine neile on! Aga oh häda, inimesed ei hooligi sellest! Taevase kutse vastuvõtmise asemel kindlustatakse elamist siin maa peal! Just nagu see kestaks igavesti!
Kui valjult koputas Noa vana maailma südame uksele: "Maailm hukkub peagi! Tulge päästelaeva! Veel on ruumi! Varsti uks suletakse! Kõik, kes on jäänud välja, hukkuvad!" Vastuseks kõlas pilge ja naer.
Saabus päev, mil Jumal sulges ukse ja saatis uputusvee. Nüüd koputasid inimesed laeva uksele; nad tagusid uksele ja anusid: "Tee meile lahti!" Kuid armuuks oli suletud ja keegi ei võinud seda avada.
Nii sulgub ükskord armuuks jäädavalt. Aga täna ütleb veel koputav Jeesus: "Tule, veel on ruumi!" Täna tahab Ta siseneda sinu südamesse, et kindlustada sulle koha taevariigis. Kuidas sa seda võimalust kasutad? Mida teed sa Jeesusega?
Mulle meenub üks ilus eeskuju, üks inimene, kes, kasutades soodsat, võib-olla ainust võimalust, pani taevariigis koha kinni. See oli üks röövel! See teade peaks pakkuma lootust isegi kõige suurematele patustele. Jeesus suudab päästa kõiki, kes Tema juurde tulevad ja Ta oma südamesse vastu võtavad.
Kuidas see juhtus, sellest kirjutab evangelist Luukas – Luk.23,33.39-42: "Ja kui nad jõudsid sinna paika, mida hüütakse Pealaeks, lõid nad Tema sinna risti ja need kurjategijad, ühe paremale, teise vasakule poole. ... Siis teine poodud kurjategijaist pilkas Teda ning ütles: "Eks Sa ole Kristus? Aita iseennast ja meid!" Aga teine kostis ja sõitles teda ning ütles: "Kas sinagi ei karda Jumalat, kuna sa ise oled ju sama karistuse all? Meie küll õiguse poolest, sest me saame kätte, mis meie teod on ära teeninud, aga see ei ole teinud midagi ebakohast!" Ja ta ütles: "Jeesus, mõtle minule, kui Sa oma kuningriiki tuled!""
Jumala ees oleme me kõik kurjategijad; kes meist pole kurja teinud? Aga see üks kurjategija, tunnistades oma süüd, kahetsedes seda ja paludes armu ning pidades aega kalliks, pani koha kinni paremas maailmas. "Ja Jeesus ütles temale: "Tõesti ma ütlen sulle, täna pead sa minuga olema paradiisis!"" (Luk.23,43).
See mees suri samal päeval õndsas lootuses, et Jeesus mõtleb temale, kui Ta oma kuningriiki tuleb ning täidab oma tõotuse võtta ta enda juurde paradiisi.
"Mõtle minu peale," palus röövel. Mõni ütleb: "Kui kerge pääsemine! Ka mina ei igatse muud kui röövliarmu!" Siis käitu ka Jeesusega, nagu see röövel! Me kõik oleme elanud oma patuelu. Siis ühel päeval oleme kohtunud Jeesusega, nagu see röövel. Aga sealt edasi oleme hakanud ohtlikult viivitama, mida see röövel ei teinud! Röövliarmu saamiseks tuleb täna, kui sa Tema häält kuuled, mitte teha oma südant kõvaks! Röövliarmu saamiseks tuleb oma süüd tunnistada ja Jeesus vastu võtta täna!
Röövli tänane päev oli päev, mil ta kuulis esmakordselt Jeesuse koputust; see oli nii vaikne, et keegi tema ümber olijaist seda ei kuulnud, isegi mitte jüngrid, ja rahvas ühines naerus ja pilkes – just nagu Noa kuulutuse ajal enne veeuputust. See oli röövli tänane päev – ja ta ei teinud oma südame kõvaks! Ta avas selle Jeesusele! Tänapäeva "head" inimesed on palju kalgimate südamete ja kurdimate kõrvadega. Ja oma "tänaste" tegudega näitavad nad, et nad ei ole väärt "röövliarmu" – mis saab osaks patustele, kes täna meelt parandavad ja Jeesuse vastu võtavad! Sellega näitavad nad, et nad sarnanevad pigem selle teise röövliga, kes pilkas Jeesust ega palunud armu ega võtnud Teda vastu.
Jah, oma tänase hoolimatusega me pilkame Jeesust mitte vähem kui see teine röövel. Ja mida ta siis lõppude lõpuks ütles? Milles seisnes tema pilge? Me lugesime: "Siis teine poodud kurjategijaist pilkas Teda ning ütles: "Eks Sa ole Kristus? Aita iseennast ja meid!"" See on kõik, mis ta tegi. Siit näeme, et Kristuse tunnistamine ja palumine, et Ta meid aitaks, samal ajal mitte oma patu kahetsemine ja Jeesuse vastuvõtmine – on Jumala pilkamine!
Kogu inimkond on esindatud neis kahes röövlis. Ja kui sa ei hüüa Teda appi ega võta Teda vastu "täna," kus kogu maailm Teda naerab ja pilkab, jääb sul järjest vähemaks shansse olla esindatud armusaanud röövlis.
Kesk pilkajaid ütles röövel: "Jeesus, mõtle minule!" Aga enne mõtles tema Jeesusele. Ja mitte ainult mõtles, vaid ka tunnistas sellest avalikult. Luukas kirjutab – Luk.23,40: "Aga teine kostis ja sõitles teda ning ütles: "Kas sinagi ei karda Jumalat, kuna sa ise oled ju sama karistuse all? Meie küll õiguse poolest, sest me saame kätte, mis meie teod on ära teeninud, aga see ei ole teinud midagi ebakohast!""
Milline sügav mõtlemine ja evangeeliumi tuuma mõistmine – õige sureb ülekohtuste eest! Ja milline usk, et see, kes täna sureb ristil, tuleb kord oma kuningriiki! Sina, kes sa soovid röövliarmu, kus on sinu röövliusk? Röövliarmu saamiseks käitu Jeesusega täna nii, nagu seda tegi kahetsev röövel.
Sellest, kui tähtis oli röövli jaoks kasutada "tänast" päeva, kõneleb see, et järgmisel päeval, s.o. "homme" ei olnud temast enam armupalujat, ja homme ei olnud ka Jeesusest armuandjat! Jah, meie päevad lõpevad ja armuaeg lõpeb – keegi meist ei tea, millal. Täna veel Jeesus koputab, täna veel kuuleb Ta meie palveid, täna veel on armuuks avatud, täna veel on ruumi. Kasutame seda ja paneme Jeesuse kuningriigis koha kinni!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv