Mida ma pean veel tegema?
02.06.2012 - (1482)

Pühakirja tekst, mille üle me täna mõtiskleme, on Mat.19,16-26: "Ja vaata, üks mees astus Tema juurde ja ütles Temale: "Õpetaja, mis head ma pean tegema, et saaksin igavese elu?" Aga Ta ütles talle: "Miks sa mult küsid, mis on hea? Üksainus on, kes on hea. Ent kui sa tahad minna elu sisse, siis pea käsud!" Tema küsis Temalt: "Missugused?" Jeesus ütles: "Sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa pead oma isa ja ema austama; ja armasta oma ligimest nagu iseennast!" Noor mees ütles Temale: "Seda kõike ma olen pidanud. Mis puudub mul veel?" Jeesus ütles talle: "Kui tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, siis on sul varandus taevas, ja tule ning järgi mind!" Kui noor mees seda sõna kuulis, läks ta ära kurva meelega, sest tal oli palju vara. Siis Jeesus ütles oma jüngritele: "Tõesti, ma ütlen teile, rikkal on raske pääseda taevariiki. Ja taas ma ütlen teile: hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala riiki!" Kui jüngrid seda kuulsid, hämmastusid nad väga ning ütlesid: "Kes siis võib õndsaks saada?" Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles neile: "Inimestel on see võimatu, kuid Jumalal on kõik võimalik!""
Ma kardan, et me nüüd mõtleme: see lugu ei puuduta mind! Miks? Kõigepealt sellepärast, et ma pole rikas. Kes ikka tunnistab end rikkaks? Alati on keegi, kel on rohkem vara. Mina võin pidada kedagi rikkaks, kuid tema enda arvates ta seda ei ole. Keegi võib pidada mind rikkaks, kuid mina ise küll seda ei näe. Ja kuna selles loos on tegu väga rikka mehega (Luk.18,23), siis järeldame automaatselt, et see ei käi minu kohta, sest ma pole rikas!
Teiseks – me harva peame end nooreks, isegi kui me seda oleme. Kui VANA sa oled? Ma olen kuusteist aastat VANA! Juba lapsed püüavad veenda kõiki, et nad on küpsed. Ja mõned aastad hiljem kurdavad nad juba selle üle, kui vanaks nad on jäänud. Jah, teistes me näeme noori, kuid ise oleme vanad! Siin saalis on küllalt neid, kes peavad mind – hambutut vanameest, pensionäri – nooreks, kuid nad ise on raudselt vanad! Nii et – me peame harva end nooreks ja kuna see lugu räägib rikkast noormehest, siis ei käi see meie kohta.
Kolmandaks, Luk.18,18 nimetab seda rikast noort meest "ülemaks" – inimeseks, kel on autoriteet! Vaevalt et keegi meist peab end ülemaks! Ja autoriteeti pole meil ka! Igaüks võib meid käskida-keelata. Pole meil autoriteeti isegi kodus, rääkimata ühiskonnast! Nii et see lugu Piiblis ei puuduta meid!
Ja neljandaks – huumori mõttes, et ikka mind kuulaksite – see rikas noor ülemus oli tõenäoliselt parimas vormis ja sale, sest Mrk.10,17 on kirjutatud, et ta "jooksis" Jeesuse juurde ja "langes põlvili" Ta ette, ning väga ilus, sest Mrk.10,21 on öeldud, et "Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu." Meie aga oleme (enda meelest) ülekaalulised ja inetud, miks muidu me tegeleme aina kaalujälgimise ja enda ilustamisega! Nii et – veel üks põhjus, miks arvata, et see lugu ei käi meie kohta!
Aga vaadelgem seda siiski, kas või selleks, et näha, kuidas see käib kellegi teise kohta! Aga ma arvan, et meil on siiski sellest midagi õppida ka endale!
1. MIKS TULI TA JEESUSE JUURDE?
Selleks võis olla mitu põhjust. Esimene võis olla seotud Markuse vihjega, et Jeesus jättis hüvasti selle linna rahvaga, seades sammud teise linna. Ta oli seal õpetanud, saanud endale palju sõpru ning muutnud nii mõnegi inimese elu. Ilmselt oli rikas noormees Teda eemalt jälginud ja Tema õpetust kuulnud. See avaldas talle sügavat muljet, sest nagu ütleb Mat.7:29, õpetas Jeesus "nõnda nagu see, kellel on meelevald, ja mitte nõnda nagu nende kirjatundjad." Ta soovis Jeesusega isiklikult rääkida, kuid Jeesus oli ümbritsetud lihtsatest inimestest ja tema oli ikkagi "ülem"! Nii lükkas ta seda isiklikku kohtumist edasi kuni hetkeni, mil Jeesus jättis hüvasti ja hakkas ära minema. Sellest hetkest kirjutabki Mrk.10,17: "Ja kui Ta ära läks teele, jooksis keegi Ta juurde..." Ilmselt kartis noormees, et tal ei tule enam iial nii head võimalust Jeesusega rääkida ja sellepärast otsustas ta seda viimast hetke ära kasutada, joostes Jeesuse juurde ja esitades oma hingel kripeldava küsimuse. Kas poleks meilgi tark võimalust kasutades tulla Jeesuse juurde, enne kui on hilja! Head võimalused mööduvad! Kasutagem neid!
Teiseks põhjuseks, miks ta Jeesuse poole pöördus, võis olla see, et ta nägi Jeesuse juures sellist elu, mis temal puudus, kuid mida ta igatses. Vahetult enne teele asumist oli Jeesus kaisutanud ja õnnistanud lapsi, kes olid nende vanemate poolt toodud Tema juurde. Rikas noormees nägi, kuidas Jeesus neid armastas ja kuidas lapsed armastasid Jeesust, ning ta võis mõelda: "Jeesusel on midagi, mida minul pole ja ma ei tea, kuidas seda saada. Ma pean seda Tema käest küsima!" Nii ta jooksis viimasel hetkel Jeesuse juurde. Kas ei igatse meiegi midagi enamat, mida meil pole, aga mis on Jeesusel? Rutakem siis Jeesuse juurde!
Võis olla veel kolmaski põhjus, miks see rikas noormees jooksis Jeesuse juurde. Olles "ülem," tuli ka temal suhelda palju inimestega ja teha tähtsaid otsuseid. Kuidas need olid ta ära vaevanud! Tõenäoliselt oli ta tugevas stressis, võib-olla isegi depressioonis. Aga siin on Mees, Jeesus, keda ümbritseb pidevalt tohutu rahvahulk ja ometi on Ta rahulik ning tunneb end nii vabalt! "Kuidas ma sooviksin tunda end samamoodi vabana!" õhkas noormees. See mõte on üsna tõenäoline, sest vestluse käigus Jeesus pakkus talle just seda! Ja ilmselt ihkad sinagi seda rahu ja vabadust. Miks mitte tulla Jeesuse juurde?
Igal juhul paneb imestama, kust võttis see mees julguse, et joosta Jeesuse juurde. Oli ta ju austatud ja lugupeetud "ülem." Kindlasti oli talle oluline ta reputatsioon. Maailma standardite kohaselt oleks pidanud Jeesus jooksma tema juurde! Kuid siin ta on, joostes Jeesuse juurde ja esitades kõige olulisema küsimuse, mida üks inimene üldse saab esitada: "Mida ma pean tegema, et pärida igavest elu?"
2. MIDA KÄSKIS JEESUS TAL TEHA?
Jeesus ütles talle: "Kui sa tahad minna elu sisse, siis pea käsud!"
"Missugused?" küsis noormees.
"Sa tead neid küll," vastas Jeesus. "Sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa pead oma isa ja ema austama; ja armasta oma ligimest nagu iseennast!"
Noormees vastas nagu üks korralik juut ikka: "Seda kõike ma olen pidanud!"
Kogu see lugu on kirjas ka "Heebrea evangeeliumis," mis oli üks varastest evangeeliumidest, mis ei arvatud Uue Testamendi kaanonisse. Sealt võime leida väärtuslikku lisainformatsiooni selle sündmuse kohta. Sealt loeme:
"Teine rikastest meestest ütles Talle: "Õpetaja, mida head saan ma teha ja elada?" Ta ütles talle: "Oo, inimene, täida seadust ja prohveteid!" Ta vastas Talle: "Ma olen neist kinni pidanud!" Ta ütles talle: "Mine, müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ning tule ja järgi mind!" Kuid rikas mees hakkas kratsima oma kukalt ja see ei meeldinud talle. Issand ütles talle: "Kuidas võid sa öelda: "Ma olen kinni pidanud seadusest ja prohveteist?" Sest seaduses on kirjutatud: Sa pead armastama oma ligimest nagu iseennast; aga, vaata, paljud su vennad, Aabrahami pojad, on riietatud räbalaisse, suremas nälga ja sinu maja on täis paljusid häid asju ning mitte midagi sellest ei anta neile.""
Siin on võti kogu selle loo mõistmiseks. Rikas noor "ülem" väitis end pidavat Jumala seadust ja kirjatäheliselt võttes võis see nii ka talle näida, kuid käsu vaim jäi tema poolt täitmata, sest kogu ta suhtumine oma kaasinimestesse oli vale. Ta käitus äärmiselt isekalt. Just sellepärast esitas Jeesus talle väljakutse müüa oma vara ja jagada raha vaestele. Mees oli nii kinni oma varas, et miski vähem radikaalne poleks muutnud ta meelt.
Kui inimene vaatab oma varandusele kui millelegi, mis kuulub ainult talle ja mida ta võib kulutada vaid oma himude ja ihade rahuldamiseks, siis on see vara talle kuldseks köieks, mis seob teda põrguga! See köis tuleb purustada! Ja just seda soovitas Jeesus teha! Kui aga inimene näeb oma varanduses vahendit teiste aitamiseks, siis on see talle krooniks ja õnnistuseks.
Mõtisklegem veel pisut Jeesuse soovituse üle sellele mehele. Esiteks, Jeesus ei palunud tal annetada teatud projekti tarvis. Kui tihti me kutsume inimesi üles ohverdama näiteks kiriku remondiks või ehituseks. See on hea praktiline põhjus annetamiseks, kuid annetamise ja ohverdamise PEAMINE mõte on see: Anna enne, kui see, mida sa omad, omab sind! Anneta selleks, et sind ei hukutaks ahnus ja isekus! Andmine on vaimulik tegevus, jumalateenistus, mis lõikab meid lahti mammonast ja ühendab taevaga! Jeesus nägi seda noormeest kohutavas olukorras, kus tema rikkus valitses ta üle. "Anna see ära," ütles Ta, "enne kui see hävitab sind lõplikult!"
Ka oleks võinud Jeesus paluda sellel rikkal noormehel finantseerida (sponsoreerida) enda ja oma jüngrite misjonitööd. Võimalik, et noor rikkur oleks teinud seda hea meelega, öeldes: "Näe, Jeesus, siin on hulga raha. Mine, osta selle eest endale hobuseid ja vankreid reisimiseks. Palka Laatsaruse, Marta ja Maarja oma saatjateks/abilisteks/teenijateks ning reisi ümber maailma, kuulutades aulist sõnumit tuhandetele või isegi miljonitele inimestele!" Kuid Jeesus ei palunud talt endale ühtki senti, vaid ütles: "Anna kõik ära vaestele, kodututele, asotsiaalidele!"
Me võime öelda: "See on ju raha raiskamine! Selle raha eest oleks võinud..." Märkamatult oleme ühinenud Juudase mõttekäiguga! Andmise esmane ja peamine mõte on saada Jumala sarnaseks, kes ikka annab, omakasu silmas pidamata! Me peame vabanema ahnusest ja isekusest, või me hukkume! Seda õpetab meile ja kasvatab meis annetamine ja ohverdamine.
3. MIDA TEGI RIKAS NOORMEES?
Ta jäi mõttesse, sest ta ei oodanud Jeesuselt sellist vastust. Põlvili Jeesuse ees, lõi ta pilgu maha ja jäi jõllitama tolmust teed, ise mõeldes: "Kui ma järgiksin Jeesust, oleksin ma vaba kohustustest ja neist tulenevaist pingeist. Vana nagu lind! Ja ehk ma saaksin ka osa sellest millestki, mis teeb Jeesuse nii eriliseks. See oleks tore. Täiesti uus elu. Kuid teiselt poolt, mul on täna õhtuks planeeritud pidulik vastuvõtt, kus kõik austavad mind. Ja mul on ostetud hulga uusi riideid, mida ma pole veel jõudnud kanda. Mulle pakutaks naiseks imekaunist neidu, kel on ka märkimisväärne kaasavara. Ja ma olen tellinud endale uue tõlla, mis pole veel saabunud, aga sellega oleks uhke mõrsja koju tuua! Mida ma peaksin tegema?"
Matteus kirjutab tema otsusest – Mat.19,22: "Kui noor mees seda sõna kuulis, läks ta ära kurva meelega, sest tal oli palju vara." Alles äsja oli ta tulnud joostes Jeesuse juurde ja põlvitanud ootusärevalt Tema jalge ette, nüüd longib ta, pea maas, aeglaselt Jeesusest eemale – pettunud ja kurb.
Ka Jeesus oli pettunud, et mees tegi sellise valiku. Pöördudes kurvalt apostlite poole, ütles Ta: "Tõesti, ma ütlen teile, rikkal on raske pääseda taevariiki. Ja taas ma ütlen teile: hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala riiki!"
4. KAAMEL JA NÕELASILM.
Mõnede piiblikommentaatorite arvates viitas Jeesus Nõelasilma väravale – ühele väravale, mille läbi pääses Jeruusalemma vanalinna. See oli nii madal, et koormatud kaamel pidi sellest läbi pääsemiseks laskuma põlvedele. See oli raske kuid mitte võimatu. Kuid Markus kasutab oma aruandes sõna, mis tähendab õmblusnõela, Luukas arstina kasutab sõna, mis tähendab kirurginõela. Tõenäoliselt mõtles Jeesus päris nõela.
Sellele näib osutavat ka apostlite reageering ja küsimus: "Kui jüngrid seda kuulsid, hämmastusid nad väga ning ütlesid: "Kes siis võib õndsaks saada?"" Ja sellele osutab ka Jeesuse vastus: "Inimestel on see võimatu, kuid Jumalal on kõik võimalik!"" Panite tähele, "inimestel on see võimatu." Kuid õnneks Ta lisab: "...kuid Jumalal on kõik võimalik!" Nii mõnigi rikas on Jeesuse kutse ja ettepaneku vastu võtnud ning saanud õnnistatud.
Kuid me eksime rängalt, kui mõtleme, et see lugu on manitsus või hoiatus vaid pururikastele. Ka puruvaene võib vahel mõne asja küljes nii kinni olla, et hülgab Jeesuse kutse ja imelise pakkumise!
Lugu räägib ühest vaesest naisest, kel polnud piisavalt raha, et maksta majaperemehele ära üüri. Nii ta istus oma toas ja kui kuulis uksele koputust, ei läinud seda avama, sest kartis, et peremees tuleb üüri sisse nõudma ja tal tuleb ära anda see viimane rahanatukenegi. Järgmisel päeval sai aga ta teada, et tema uksele polnud koputanud mitte peremees, vaid vana sõber, kes oli kuulnud ta hädast ja tulnud talle raha pakkuma. Nähes, et teda ei lastud sisse, lahkus sõber ega tulnud enam tagasi!
Me ei tea, kas rikkale noormehele saabus uus võimalus Jeesust vastu võtta. Kuid ma usun, et meil see veel on. Ärme lase siis rahal, varandusel ega miskil saada komistuskiviks, mis takistab meil järgida Jeesust!

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv