.: koosolekute ajad :.
 


Reedel:
18:00 palvekoosolek

Laupäeval:
10:00 piiblitund
11:15 jutlus

 

.: kontaktandmed :.
 


Karja 3, Pärnu
80018, ESTONIA

Pastor: Andres Ploompuu
parnu at advent.ee

 

.: mis on :.
 


Jutlused:
Nädala sõna arhiiv

Uusim raamat:
Harmooniline abielu (21.06.2006)

Tõmmatuim raamat:
Mässav Planeet (6577)

Vaata tervet raamatute nimekirja.

 

.: lingid :.
 


Adventist Review
Piibel.net

 
.: nädala sõna :.
 


Pühitsetud olgu Sinu nimi!
06.06.2009 - (1691)

Johannes kirjutab oma esimese epistli kolmanda peatüki alguses – 1.Joh.3,1.2: "Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi. Sellepärast maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne Teda. Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda nagu Tema on."
Jumal on teinud midagi väga imelist. Ta on valmistanud meile, patustele inimestele, kes pole isegi väärt nimetama Tema nime, tee oma armutrooni ette. Jeesuse Kristuse kui Jumala ainusündinud Poja lunastava vere läbi on meid pestud puhtaks ja lepitatud oma Loojaga ning me pole enam mingid lihtsad loodolevused vaid TEMA LAPSED! Kõikväeline Jumal on meie Isa! Jumal nagu ütleks meile: "Kutsuge mind Issiks!"
Mat.6,5-13 ütleb Jeesus: "Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad; sest need armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavate nurkadel, et nad paistaksid inimestele silma. Tõesti ma ütlen teile, et neil on oma palk käes! Ent sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja sule uks, ja palu OMA ISA, kes on salajas, ja SU ISA, kes näeb salajasse, tasub sinule. Aga kui te palvetate, siis ärge palju lobisege, nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu. Ärge siis saage nende sarnaseks, sest Jumal, TEIE ISA, teab, mida te vajate, enne kui te Teda palute. Teie palvetage siis nõnda: MEIE ISA, kes oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi; Sinu riik tulgu; Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal; meie igapäevane leib anna meile tänapäev; ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele; ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid kurjast; [sest Sinu on riik ja vägi ja au igavesti! Aamen.]"
Kui Jeesus ütleb: "Teie palvetage siis nõnda," ei tähenda see tingimata, et me peaksime alati palvetama ainult nende sõnadega. See on näidispalve, mis annab meile aimu, milline meie palve peaks olema. Täna vaadelgem lähemalt selle palve algust.
Fraasi "Meie Isa, kes oled taevas" võib pidada sissejuhatuseks. Kõikväeline Jumal, universumi valitseja, on "meie Isa." Siiski, kutsudes Jumalat oma Isaks, ei tohi me unustada, et oleme ikkagi inimesed, mitte jumalad. Tema on Jumal, meie põrmused inimesed. Tema on taevas, meie maa peal. Kuigi me oleme Jumala lapsed, ärgu keegi hakaku pidama end seepärast jumalikuks, või arvama, et Taevaisa on selle lähedase suhte pärast vähem jumalik! Mõnikord me näime oma suhetes Temaga toovat Ta taevast alla enda tasemele. Tuletagu Meie Isa palve meelde, et Jumal, meie Isa, on ikkagi "taevas!" "Meie Isa, kes oled taevas." Sellest tulenevalt tuleb meil läheneda Talle lugupidamise ja aukartusega. Heb.4,16 ütleb küll: "Läki siis julgusega armuaujärje ette," kuid Heb.12,28 (uues tõlkes) lisab: "Olgem siis tänulikud, et me saame kuningriigi, mis ei kõigu, ja teenigem seepärast Jumalat Talle meelepäraselt allaheitlikkuse ja aukartusega."
"Meie Isa, kes oled taevas." See on Meie Isa palve sissejuhatus. Kuid esimene asi, mida me selles palves palume, on lähedases ühenduses sissejuhatuse mõttega. "Pühitsetud olgu Sinu nimi." Nii palvetavad miljonid inimesed üle maailma, kuid küsimus on: kas nad ka mõistavad, mida nad sellega paluvad? Muidugi loevad paljud peast terve Meie Isa palve selle sisu peale mõtlemata. Üks naine hakkas esimest korda selle sõnade peale mõtlema alles surivoodil ja ehmatas, kuidas ta oli varem alati saanud selle palve lõpuni lugeda, nüüd aga mitte. Nimelt sai talle komistuseks fraas "ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele." Kogu oma elu ei olnud ta suutnud andestada. Kui me aga täna mõtleme tõsiselt Meie Isa palve sõnadele, siis kuidas me mõistame palvet "Pühitsetud olgu Sinu nimi"?
Esmapilgul me näime lihtsalt paluvat, et Jumala nimi saaks tehtud pühaks. Pühitsema tähendab ju pühaks tegema. Kuid selle tõlgenduse juures on üks probleem: nimelt see, et Jumala nimi ON JUBA PÜHA! Jesaja näeb, kuidas seeravid Jumala trooni ümber hüüavad: "Püha, püha, püha on vägede Jehoova! Kõik maailm on täis Tema au!" (Jes.6,3). Sama kuuleb ja näeb ka Johannes, kes kirjutab sellest Ilmutusraamatus (Ilm.4,8). Olles igavene taeva ja maa Jumal, on Tema nimi püha ja seda ei saa teha enam pühamaks!
Nii peavad sisaldama sõnad "Pühitsetud olgu Sinu nimi" enamat, kui esmapilgul näib. Vast aitavad seda mõista mõned salmid prohvet Hesekieli raamatus – Hes.36,22.23: "Seepärast ütle Iisraeli soole: nõnda ütleb Issand Jehoova: ma ei tee seda teie pärast, Iisraeli sugu, vaid oma püha nime pärast, mida TE OLETE TEOTANUD paganate seas, kuhu te olete tulnud! Ma pühitsen oma suurt nime, mida paganate seas on teotatud, mida TEIE NENDE KESKEL OLETE TEOTANUD. Ja paganad peavad tundma, et mina olen Jehoova, ütleb Issand Jehoova, kui ma nende silme ees osutan oma pühadust teie juures!"
Kummaline – iisraellased pidasid Jumala nime nii pühaks, et keegi ei julgenud seda kunagi välja öelda; seda tähistasid Pühakirjas vaid neli tähte JHWH ja mitte keegi ei tea, kuidas seda nime tuleb hääldada: kas Jahve või Jehoova või kuidagi veel teisiti. Nii pühaks peetud nimi ja ometi kirjutab prohvet Hesekiel, et Iisrael on teotanud Jumala nime! Mida see tähendab? Me leidsime, et Jumala nimi on püha ja seda pole võimalik teha rohkem pühamaks. Sama loogikat järgides võime öelda, et seda pole võimalik teha ka vähem pühamaks. Kuid sellele on siiski võimalik anda halva reputatsiooni. Seda tähendab Jumala nime teotamine. Mitte et me tingimata räägiksime Jumalast paha, vaid et me teeme tegusid, mis ajendavad teisi mõtlema ja rääkima Jumalast halba.
Kujutage ette, et ma töötan firmas "Parim Aken." Olles saanud tellimuse, sõidan ma kliendi kodu väravasse autoga, mille igal küljel ilutseb firma nimi "Parim Aken." Minu ja mu abilise tööriietuselt on lugeda firma nimi "Parim aken." Ma tutvustan end ja oma kaaslast kui firma "Parim aken" töötajaid. Alustades tööd, panen kõigepealt piibu palgesse. Töö käigus suhtlen oma abilisega lopsakas vulgaarses keeles. Teen oma töö lohakalt ega korista enda järelt.
Lahkudes sellest kodust, jätan ma sinna maha mitte ainult lohaka töö; ma jätan sinna ka halva reputatsiooni. Sellele inimesele jääb kindlasti meelde firma "Parim aken" – halvimas tähenduses. Ta ei kasuta ise enam kunagi selle firma teenust ega soovita seda ka oma sõpradele ja tuttavatele. Ja kõik minu käitumise pärast! Teised selle firma töötajad võivad olla toredad ja korralikud inimesed, kes teevad oma tööd laitmatult, kuid minu tegevuse ja käitumise pärast peavad paljud seda firmat halvaks. Firma võib olla hea, kuid üks selle töötaja võib kiskuda alla selle reputatsiooni!
Jumala nimi ON püha. Me ei saa TEHA seda pühaks, kuid me saame PIDADA seda pühaks! Me saame elada ja käituda nii, et Jumala kui meie Isa nimi jääb pühaks. Just selles mõttes me palumegi: "Pühitsetud olgu Sinu nimi."
Kuidas me siis konkreetselt saame pidada Jumala nime pühaks. Ma arvan, et paljud tahaksid vastata: mitte võttes Jumala nime asjata suhu. Jah, nii kõlab Jumala kümnest käsust kolmas: "Sa ei tohi Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Jehoova ei jäta seda nuhtlemata, kes Tema nime asjata suhu võtab!" (2.Ms.20,7). See on tõepoolest väga oluline Jumala nime pühaks pidamise juures, ja just seda ilmaasjata suhu võtmist kartes ei võtnud juudid kunagi seda nime suhu! Kuid kas sellega sai Jumala nimi pühaks peetud Iisraelis? Me äsja lugesime prohveti sõnumit, mis kinnitas vastupidist.
Või saame pidada Jumala nime pühaks hingamispäeva pühaks pidades? Just nimelt "pühaks pidades," mitte "pühitsedes" selle sõna klassikalises tähenduses, sest hingamispäev on juba maailma algusest Jumala poolt "pühitsetud" ehk pühaks tehtud (1.Ms.2,3) ja meie ei saa seda enam pühamaks teha oma pühitsemise kaudu. Seda silmas pidades mõtleme meie, et me peame seda päeva pühana, kui me hoidume tervest reast asjust, mida me ei tohi sel päeval teha. Ja kui meil õnnestub veeta see päev ilma töötamata, ostmata, müümata ja tegemata, "mis meile meeldib" (Jes.58,13), siis on meil selle päeva pühaks pidamine õnnestunud.
Kuid kas ei tähenda hingamispäeva pühaks pidamine või Jumala nime pühaks pidamine enamat, kui vaid mõnede asjade MITTE tegemist – Jumala nime MITTE suhu võtmist ja hingamispäeval MITTE töötamist? Kas ei tähenda see veel enam mõningate asjade tegemist?
Jumal on meie Isa, meie oleme Tema lapsed. Me oleme taeva saadikud, Jumala esindajad siin maa peal. Kui me nimetame end kristlasteks, on meie kohus esindada oma Issandat nii, et ka teised sooviksid saada taevariigi kodanikeks. Me peaksime aukartusega kandma kristlase, Jumala lapse nime, elades selle nime vääriliselt. "Käituge Kristuse evangeeliumi vääriliselt," manitseb Paulus (Flp.1,27).
Jumala "firma" esindajatena tuleb meil teha kaht asja, hoidmaks Tema nime pühana. Seda on hästi ära märkinud Martin Luther: "Jumala nime peetakse pühaks, kui Tema Sõna õpetatakse selle tões ja puhtuses ning meie kui Tema lapsed elama selle järgi püha elu... Aga kes iganes õpetab ja elab vastuolus Jumala Sõnaga, häbistab Jumala nime meie seas."
Me usume, et Jumal on meile ilmutanud oma tõe ning me püüame õpetada Tema Sõna tões ja puhtuses. Kuid kas sellest üksi piisab? Sama oluline on ka meie elu kooskõlas Tema tahtega. Jumal ütles prohveti läbi, et Iisrael teotas Tema nime. Kuidas? Väites, et nad on "Jumala valitud rahvas," kuid mitte elades Jumala käskude järgi. Nad rüvetasid end ebajumalateenistuse ja verevalamisega sel määral, et Jumal oli sunnitud neid karistama. Ja selliselt paisati Jumala nimi porri, nagu öeldakse. Iisraeli rahva süütegude pärast austasid teised rahvad Jehoova nime vähem.
Kuidas on meiega? On meie lood paremad? Kas me vahel mitte ei ütle või tee midagi, mis sugugi ei räägi Jumala nime pühaks pidamisest? Olgem enda suhtes ausad. Kus iial me ei käitu Kristuse sarnaselt, seal me häbistame Tema nime. Sellepärast, mil iial me palume: "Pühitsetud olgu Sinu nimi," laskem Jumalal meile meelde tuletada, et Tema lastena oleme kutsutud elama selle nime vääriliselt. Me tegelikult palume: Pühitsetud olgu Sinu nimi MINU ELU LÄBI!
1.Kor.10,31 kirjutab Paulus: "Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!" Taaveti karjaselaulus on sõnad: "Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast!" (Ps.23,3). Palvetades: "Pühitsetud olgu Sinu nimi," me just palumegi, et Jumal juhiks meid "õiguse rööbastesse oma nime pärast" – et Tema nimi saaks austatud!
Me elame ajal, mil Jumala nime teotatakse iga päev, iga minut. Meie lapsed on harjunud kuulma Jumala nime ilmaasjata kasutamist televisioonis, koolis, tänaval ja vahel isegi kodus. Uskmatud inimesed näevad neid, kes kannavad kristlase nime, elamas vahel isegi patusemat elu kui nemad ise! Pole siis ime, kui nad "pilkavad seda kallist nime, mis on nimetatud teie üle" (Jak.2,7). Kuidas me saame sellises olukorras neile evangeeliumi kuulutada? Me peame õppima pidama kalliks ja pühaks Jumala nime ja Kristuse nime ja kristlase nime.
Lõpetagem Taaveti ühe südamliku palvega – Ps.31,2-4: "Sinu juures ma otsin pelgupaika, Jehoova, ärgu ma jäägu häbisse elades! Oma õiguse pärast päästa mind! Pööra oma kõrv mu poole, tõtta mind kiskuma välja hädast, ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! Sest Sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad Sa mind!"
Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi! Aamen.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv