Entusiasm
06.10.2007 - (2220)

Rom.12,9-12: "Armastus ärgu olgu silmakirjalik. Hoiduge kurjast eemale, kiinduge heasse! Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette! Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat! Olge rõõmsad lootuses, kannatlikud ahastuses, püsivad palves!"
Kui Ameerika allveelaeva "Polaris" admiralist kapten nägi, et mõni tema laeva meeskonnaliige ei andnud endast parima, siis kutsus ta tema oma kabinetti vestlusele, mida ta nimetas "taaspühendumiseks". Üks ohvitser meenutab üht sellist momenti sõnadega: "Kui ma sealt lahkusin, siis teadsin, et olin valmis surema kellegi eest. Ma ei teadnud, kas selleks oli admiral, president, minu ema või skautide juht, kuid, teate, ma olin valmis surema, kui vaja!"
Seda me nimetame ENTUSIASMIKS. Entusiasmi on defineeritud kui "energiat, mis keeb üle ja jookseb poti serva mööda alla."
Üks Uue Testamendi koguduse liikmete tunnuseid oli, et neile meeldis see, mida nad tegid ja nad tegid seda innukalt. Ja kui mõni ei andnud endast parima, siis aitas "taaspühendumisele" kaasa Pauluse üleskutse olla tulised vaimus, entusiastlikud. Muuseas, sõna "entusiasm" tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast "en" (sees) ja "theos" (Jumal). Entusiastlik inimene on siis "Jumala sees."
Entusiasm on ka habras asi. See võib puruneda kergesti. Charles Lindbergh oli nii suure entusiasmiga mees, et tegi 1927. aastal esimese soololennu üle Atlandi ookeani. Koju tagasi sõitis ta laevaga. Kui ta oli veetnud laeva pardal juba mitmeid päevi, läks ta ühe tõsise tormi ajal üles laeva tekile, vaatles ümbrust mõnda aega ja ütles siis: "Ma ei teadnud, et ookean on nii tohutult suur. Kui keegi oleks mulle seda öelnud, ei oleks ma üritanud sellest üle lennata!"
Ka kristlaste entusiasm võib puruneda, nähes töö suurust ja vastuseisu tugevust. Sellepärast kutsubki Paulus meid taaspühendumisele sõnadega: "Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat! Olge rõõmsad lootuses, kannatlikud ahastuses, püsivad palves!"
ENTUSIASM on see, mis teeb meid suureks, mis tõstab meid kõrgemale keskpärasusest ja täidab väega. See süütab meie palged ja paneb meid särama. See paneb meid laulma ja teised laulma koos meiega; see võidab sõpru. Entusiasm hüüab maailmale: "Ma teen seda! Ma saan selle iga hinna eest!" Entusiasm on inspiratsioon, mis äratab meid ja paneb elama; see tugevdab meie südant, annab jõudu liikmetele, paneb silmad särama ning annab meile usu iseendasse ja oma kaasinimestesse. Kui meil see on, peaksime tänama Jumalat selle eest, kui meil see puudub, peaksime põlvedel seda Jumalalt paluma.
Iga inimene vahel innustub mõnest asjast. Mõnel jätkub seda indu või entusiasmi pooleks tunniks, teisel pooleks päevaks; mõnel nädalaks, mõnel kuuks, mõnel aastaks, mõnel kümneks aastaks, vähestel kogu eluks. Entusiasm äratab otsekohe tähelepanu, sest see särab inimesest välja. "Entusiasm on pärm, mis kergitab tainast," ütles inimene, kes püüdis korjata raha heategevuseks.
Muidugi, kristlase entusiasm, mis on iseenesest väga hea asi, peab siiski olema Püha Vaimu juhtimise all, et ta võiks rääkida sõna õigel ajal. Üks mees oli tuline usus ja soovis nii väga tunnistada ka oma töö ajal. Ta töötas habemeajajana. Ja ühel päeval, kui ta oli oma kliendi habeme vahuga katnud ja võtnud kätte terava habemenoa, et hakata habet ajama, alustas ta selle mehe evangeliseerimist, küsides: "Kas sa oled valmis Jumalaga kohtumiseks?" Kaugemale ta ei jõudnudki, sest mees hüppas toolilt üles ja jooksis uksest välja! Ilmselt kartusest kohtuda kohe Jumalaga!
Üldiselt, muidugi, võiks entusiasmi olla palju rohkem. Üks dirigent, Eugene Ormandy, juhtis kord Philadelphia Orkestrit nii innukalt, nii jõuliselt, nii entusiastlikult, et nihestas oma õla! Ma ei tea, millise muusikaga oli tegemist, aga see vääris tema arvates täit pingutust! Enamus inimesi ei pinguta esinemise ajal – ka puldis esinemise ajal – niigi palju, et lips läheks paigast ära!
Kõigist maailmas elavaist inimestest peaksid just kristlased olema kõige entusiastlikumad. Meie sõnum väärib entusiastlikku esitust. Me tunneme Jumalat, kes armastab meid, kes on meid lunastanud ja annab meile igavese elu oma Poja Jeesuse läbi, kes on surnud meie eest, meie asemel, et meie võiksime elada. Ta on pannud meisse elama oma Püha Vaimu, kes juhib meid õiguse teel ja annab jõudu võita kiusatused. Ta on võtnud meid lastena vastu oma igavesse perekonda. Ta on kuulnud meie palveid ja imeliselt vastanud paljudele neist. Ta on rahuldanud meie vajadused ja hoidnud meid õnnetusest. Ta on täitnud meid armastuse, rõõmu ja rahuga ning andnud palju kristlastest häid sõpru. Jeesus palub meie eest ja kostab meie eest taevases lõpukohtus. Kõike seda on Ta ilmutanud oma Sõnas – Jumala armastuskirjas inimesele. Pole ime, et me innustume ja meid täidab entusiasm sellest kõigile jutustada. Ime on, kui see jätab meid ükskõikseks!
Rääkigem konkreetselt mõningaist ENTUSIASMI ALLIKAIST.
1. Püha Vaim. Paulus kirjutab – Ef.5,18-20: "Ärge joovastuge viinast, kust tuleb õnnetu elu, vaid saage täis Vaimu, rääkides isekeskis psalmide ja kiituseviiside ja vaimulike lauludega, lauldes ja mängides kannelt Issandale oma südames, kõige eest alatasa tänades Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel."
Püha Vaimuga täidetud ja Pühast Vaimust juhitud elu üheks tunnuseks on entusiasm. Kirjeldades Ef.5:22,23 Vaimu vilja, mainib Paulus kohe teise omadusena armastuse järel rõõmu. Rõõm ei ole küll identne entusiasmiga, kuid on siiski selle väga lähedane sugulane. Rõõmus meel annab meile tahet ja jõudu entusiastlikuks tegutsemiseks.
Jumal saatis Püha Vaimu vastsündinud ristikogudusele – Uue Testamendi kogudusele. Ta ei saanud läkitada Teda Vana Testamendi kogudusele. Jeesus rääkis sellest tähendamissõna kaudu – Mat.9,17: "Ei valata ka mitte värsket viina vanadesse nahklähkritesse; muidu lähkrid lõhkevad ja viin voolab maha ning lähkrid saavad hukka; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse, siis säilivad mõlemad." Kristluses on liiga palju energiat ja entusiasmi, et seda oleks võimalik sobitada traditsioonidesse surnud judaismiga! Miks see alati välja ei paista, selle üle tasuks järele mõelda. Äkki on ka kristlus nüüdseks ajaks traditsioonidesse surnud – mitte küll üldiselt, aga mõne inimese või koguduse elus siiski!?
2. Teadmine, et meid vajatakse. Jumal vajab meid. Pärnu linn ja maakond vajab meid. Meie naabruskond vajab meid. Meie perekond vajab meid. Nad vajavad meie palveid, meie sõprust, meie nõuannet, meie abi, meie tunnistust, meie Jumalat. See kõik peaks meid innustama ja täitma entusiasmiga olla oma ülesande kõrgusel, mitte valmistada kellelegi pettumust.
3. Teadmine, et oleme kasutuskõlblikud. Kaks misjonäri palvetavad koos ja üks palub: "Issand, kasuta mind!" Teine palub: "Issand, tee mind kasutuskõlblikuks!" Paulus kirjutab – Flp.2,13: "Sest Jumal on see, kes teis on tegev, et te tahate ja tegutsete Tema hea meele järgi." Kui me oleme andnud end Jumala kätte, teeb Tema meid kasutuskõlblikuks ja annab ka tahte s.t. entusiasmi midagi head teha.
Siiski on olemas ka meiepoolsed eeldused, et Jumal saaks seda teha. Jumal saab kasutada neid, kes on seadnud oma elule kõrged eesmärgid ning kes on omalt poolt teinud kõik, et eemaldada takistused nende eesmärkide täitumise teelt, kes on Sõna lugejad ja selle järgi tegijad ning palveinimesed. Otsus olla kasulik ja Jumala poolt kasutatav tuleb ikkagi teha meie endi poolt ning seejärel rakendada meile Jumalast antud talente. Kasutamisel talendid suurenevad.
4. Teadmine, et me oleme Võitja poolel. Üks misjonikolledzi õpilane läks parki jalutama, kus märkas vana meest istumas pingil ja lugemas Piiblit. Uudishimust istus ta mehe kõrvale ja küsis, mida ta loeb.
"Ilmutusraamatut," vastas vana mees.
"Ilmutusraamatut?!", imestas misjonikooli õpilane. "Kas sa saad siis sellest aru?"
"Saan küll," vastas vana mees.
"No millest see siis räägib?" küsis pastoriks õppiv nooruk.
Vana mees vastas entusiastlikult: "See räägib sellest, et Jeesus võidab!"
Teadmine, et oleme Võitja poolel, peaks meid kõiki kõvasti innustama ja täitma entusiasmiga sellest kõigile tunnistada.
5. Teadmine, et see, kes on meie sees, on suurem, kui see, kes on maailmas (1.Joh.4,4). Kui Jumal elab meie südames, mida võib vaenlane meile teha! Jumala tõotused annavad palju põhjust entusiasmiks. Ps.27,1: "Jehoova on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Jehoova on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?" 1.Kor.15,57: "Tänu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!" Flp.4,13: "Ma suudan kõik Temas, kes mind teeb vägevaks." Rom.8,37: "Aga selles kõiges me saame täie võidu Tema läbi, kes meid on armastanud!"
6. Positiivsed ootused. Ootus, et Jumal kuuleb sinu palveid, et Ta suurendab sinu usku, et Ta kasutab sind teiste juhtimiseks Kristuse juurde, et Ta õnnistab ja hoiab sind ja sinu lähedasi – kõik need ja paljud teised sarnased ootused sünnitavad entusiasmi teenida Jumalat, anda endast parima.
Kui aga meie ootused on negatiivsed ehk pessimistlikud, on tulemus vastupidine.
Üks autojuht oli sunnitud peatuma pimedal ööl ühes maakolkas, sest autokumm purunes. Auto pakiruumis oli küll tagavararatas, kuid õnnetuseks polnud tal kaasas ratta vahetamiseks vajalikku mutrivõtit. Nähes eemal maamaja, seadis ta sammud selle poole. Kindlasti on talumehel olemas mutrivõti, mõtles ta, kuid kas ta tuleb avama ust? Ja kui ta tulebki, siis on ta kindlasti maruvihane, et teda tülitatakse. Ta ütleb: "Mis sul arus on, ajada mind voodist välja keset ööd?" See mõte tegi mehe enda vihaseks. Milline isekas ja südametu farmer, kes keeldub mind hädas aitamast!
Lõpuks jõudis mees maja juurde. Pahas tujus põrutas ta kõvasti uksele. "Kes seal on", kostus hääl üla-aknast.
"Sa tead väga hästi, kes siin on," müristas mees, nägu vihast punane. "See olen mina! Ja sa võid hoida oma vana mutrivõtme endale! Ma ei laenaks seda isegi siis, kui see oleks viimane mutrivõti meie maal!"
Mees ei lootnud saada abi ja nii ta jäigi sellest ilma!
Me vajame positiivseid ootusi – isegi siis, kui asjade seis on parasjagu vilets. Üks mees peatus platsi ääres, kus poisid mängisid korvpalli. Ta küsis ühelt mängu seiravalt poisilt, milline on seis. Poiss vastas: "18:0 – meie oleme taga."
"Oi, siis sa pead olema väga pettunud," ütles mees.
"Miks pettunud," vastas poiss, "me ei ole õieti mängu veel alustanudki! Küll me veel võidame!"
Vastased püüdsid kustutada algristikoguduse entusiasmi. Selleks nad ähvardasid Kristuse järgijaid, panid neid vangi, peksid neid ja isegi tapsid paljud. Kuid see ei kustutanud kristlaste entusiasmi, sest see lähtus jumalikust allikast ja vaatas tulevikku.
Kui keegi on täis viina, panevad kõik teda tähele! Samamoodi pannakse tähele ka inimest, kes on täis Püha Vaimu, kes on entusiastlik. Inimesed ütlevad: "Tal on midagi. Ja mis see ka ei oleks, teeb see ta õnnelikuks. Ehk vajan minagi seda?"
Ja lõpuks jäägu kõlama Pauluse üleskutse – Rom.12,11: "Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv