Mida inimesed vajavad?
10.09.2011 - (1469)

Flp.4,19: "Aga küll minu Jumal täidab kõik teie vajaduse oma rikkust mööda auga Kristuses Jeesuses."
Kõigil inimestel on vajadused. Kõik inimesed soovivad, tahavad, igatsevad, vajavad midagi. Üks psalm, Korahi laste õpetuslaul ütleb, et isegi hirv igatseb midagi! Ps.42,2: "Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing Sinu juurde, Jumal!" Sageli soovivad inimesed asju, mis polegi nii olulised, või on isegi kahjulikud. Jesaja küsib – Jes.55,2: "Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib, ja oma vaevatasu selle eest, mis ei toida?" Aga on asju, mida me tõesti vajame. Mis need võiksid olla?
1. TOIT. Esimene asi, millele inimesed – ja mitte ainult inimesed – mõtlevad, on toit. Ja see ei üllata kedagi. Inimesed vajavad toitu. Ehkki me pakume siin kirikus vaimulikku toitu, küsivad siia sisse astuvad inimesed tihti ka ajalikku toitu, täpsemalt – raha toidu ostmiseks. Tihti sellise toidu ostmiseks, mis ei toida! Inimeste mitmesugune nälg võib olla nii suur ja selle puudusel piin nii kohutav, et nad on valmis meeletuteks tegudeks.
Ameerikas süüdati põlema üks kirik. Pastor ütles: "Ma ei saa seda tõestada, aga ma tean üsna kindlalt, kes seda tegi. Kirikusse tuli võõras mees ja küsis süüa. Meil kirikus toitu polnud ja raha me talle ka ei andnud. Nii ta lahkus väga vihasena. Kindlasti tema süütaski tule."
Inimesed on valmis peaaegu kõigeks, et vaid rahuldada oma nälga. Kui Vana Testamendi aegadel laastas vana maailma nälg ja ainult Egiptuse vaaraol oli vilja – tänu Jumala juhtimisel tegutsenud Joosepile – siis olid inimesed valmis müüma kõik, ka iseend, et vaid saada toitu.
Kas mäletate, mis juhtus siis, kuid Jeesus oli toitnud tuhandeid inimesi? Nad tahtsid teha Ta kuningaks! Nad soovisid kuningat, kes neid alati toidaks ning kelle alamatena ei peaks nad kunagi nälgima!
Muidugi on see Jumal, kes rahuldab meie vajadused, kes annab meile toitu. Kuid ärme unusta, et esmajärjekorras soovib Ta rahuldada meie hinge vajadused. Jeesus ütles – Joh.6,35.51: "Mina olen eluleib. Kes tuleb minu juurde, see ei näe nälga, ja kes minusse usub, sellele ei tule iialgi janu! ... Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti!" Me vajame nii ajalikku kui vaimulikku toitu.
2. TEADMISED. Inimesed soovivad teada kõike. Juba lapse-east peale esitab inimene lakkamatult küsimusi. Kui ma palusin naabrimehe endale appi tööle, soovisid ka ta lapsed – kolm väikest poissi – tulla kaasa, kuid isa keelas neid kategooriliselt. Kui ma küsisin, miks?, ütles ta: "Nad ei lase töötada, muudkui aina küsivad igasuguseid küsimusi. Nad tahavad kõike teada!"
Ka kirikus me esitame küsimusi, soovides kõike teada. Hingamispäevakool on vist just selleks välja mõeldud! Kahjuks pole meil vastuseid kõigile küsimustele, aga me vähemalt püüame välja uurida nii palju asju, kui võimalik. Sest me tahame teada ja me leiame, et vajame neid teadmisi.
Inimesed esitavad igasuguseid küsimusi. Neil on nälg teadmiste järele. Nad soovivad teada kõike Jumalast. Nad soovivad teada kõike maailmast. Nad soovivad teada kõike inimestest enda ümber. Nad soovivad teada kõike iseendast.
Pole kahtlust, et selle teadmiste-iha on meisse pannud Looja ja sellest on suur kasu. Ilma selleta elaksime ikka veel hobustega edasiliikumise ajastul. Kuna aga hobused ei viinud meid edasi piisavalt kiiresti, leiutasime me teised reisimisviisid. Oma teadmiste-iha rahuldades oleme suutnud muuta oma elu palju kergemaks ja mugavamaks.
Järjest uusi teadmisi omandades oleme saanud targaks, vähemalt enda arvates, ja paljud ei oskagi teha vahet teadmiste ja tarkuse vahel. Tegelikult on tarkus viis, kuidas me oskame oma teadmisi kasutada. On olemas Jumalik, tõeline tarkus, kuid on olemas ka maine tarkus, millest kirjutab Jakoobus – Jak.3,15.16: "See ei ole see tarkus, mis tuleb ülalt, vaid muldne, maine, kurjast vaimust pärit. Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on korratust ja igat halba asja." Me oleme näinud ka sellist "tarkust" – tarkust kurja teha! Õigemini on vist tegemist teadmistega, mis aitavad rohkem ja rafineeritumalt kurja teha.
Kuid teadmisi võib kasutada ka õigesti ja seepärast püüavad vanemad koolitada oma lapsi nii hästi kui võimalik, seades lati väga kõrgele. Nii kõrgele, et lapsel on raske sellest üle hüpata.
Lugu räägib ühest tüdrukust, kes saadeti õppima kolledzhisse. Pikka aega ei saanud vanemad talt mingeid teateid. Lõpuks said nad temalt kirja, mille saamine neid väga rõõmustas, kuid mille lugemine neid shokeeris. Tüdruk kirjutas:
"Kallis ema ja isa, ma oleksin kirjutanud varem, kuid kõik mu asjad põlesid ära, kui meie ühiselamu põles maha. Kuid ärge muretsege, ma leidsin hea poisist sõbra, kelle juures olen elanud viimased kolm kuud. Ja, ema, tead, ta on mulle nii hea sõber, et me otsustasime abielluda. Ah, jaa, muuseas, te saate varsti vanaemaks ja vanaisaks!"
Selle lühikese kirja all oli tütre allkiri. Veidi allpool seisis: "P.S. Unustage kõik ülalpool kirjutatu! Ühiselamu ei põlenud maha. Ma ei ela poisiga. Ma ei abiellu. Ma ei ole lapseootel. Aga ma sain ajaloos kahe."
Ilmselt soovis tütar näidata oma vanematele asju teisest vaatepunktist. Ja sealt vaadatuna ei tundunudki "kaks" ajaloos nii kohutav! Aga see räägib sellest, et teadmisi ja hindeid peetakse ülioluliseks.
Kõige olulisem teadmine ja tarkus on muidugi Jumala tundmine. Piibel õpetab, et me peaksime alati seda tarkust taga nõudma, öeldes, et "Jehoova kartus on tarkuse algus" (Ps.111,10).
Johannese evangeeliumi 8. peatükis on kirjutatud: "Siis ütles Jeesus juutidele, kes Teda uskusid: "Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!" (Joh.8,31.32). Teadmised Jumalast ja nende järgi elamine teeb meist tõeliselt vabad inimesed, garanteerides meile ka igavese elu koos Jumalaga.
3. KAASLUS. Inimesed vajavad kaaslasi, seltsilisi, sõpru. Jumal on valmistanud meid sellisteks, et me vajame teisi. Juba peale Aadama loomist ütles Jumal: "Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on!" (1.Ms.2,18). Selle vajaduse rahuldamiseks on abielu, igasugused klubid ja ringid ning osaliselt isegi kirik. Me vajame üksteist. Me vajame sõpru. Me vajame neid, kes meist hooliksid ja me vajame kedagi, kellest hoolida. See on meie elu väga oluline osa.
Joh.15,13-15 ütles Jeesus midagi väga tähtsat: "Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest! Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida mina teid käsin. Ma ei ütle teid enam orjad olevat; sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Vaid ma olen teid nimetanud sõpradeks, sest ma olen teile teada andnud kõik, mis ma oma Isalt olen kuulnud."
"Oh, kui hea on sõber Jeesus," laulame me tihti. Ja meil on ka peale Jeesuse häid sõpru. Kuid on olemas ka halba sõprust, mis teeb eriti muret lastevanematele, kui nende lapsed liituvad mõnede gruppidega. Lapsed on kindlasti väsinud vanemate manitsustest, kuid tihti on vanemate mure vägagi põhjendatud. "Ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina," käib tuntud vanasõna. Veel öeldakse: "Üks mäda õun rikub ära kogu kasti õunu." Ja nii see tõesti on. Kas poleks tore, kui üks ilus ja hea õun muudaks kõik mädanenud õunad heaks!? Aga nii ei juhtu millegipärast kunagi. Ikka paneb end kehtima mäda õun! Ja selliselt mõjutab ühe inimese halb eeskuju kogu gruppi. Seepärast tuleb kaaslaste valikul olla väga hoolas.
Kuid hea kaaslane on hindamatu väärtusega. Kui aga see sõber sind reedab, on enesetunne kohutav. Jeesus koges seda Juudasega. Kujutage ette, mis tundega Ta ütles reeturile – Mat.26,50: "Sõber, mispärast oled sa siin?" Võib-olla me peaksime laskma Tal küsida seda ka meilt täna? "Sõber, mispärast oled sa siin?" Ja mispärast oled sa homme seal? Me vajame häid, ustavaid kaaslasi.
4. ARMASTUS. Kõik vajavad armastust. Lapsed ei kasva terved, kui nad ei koge piisavalt armastust. Ja siis tuleb armumise aeg. Kui tore on vaadata armunuid – ja kui tore on seda armumist ise kogeda!
Inimene vajab armastust – nii olla armastatud kellegi poolt kui ise kedagi armastada. Kurb on kui see side puruneb ja inimesed eemalduvad üksteisest. Seda juhtub viimasel ajal kahjuks järjest rohkem. Aga järjest rohkem on viimasel ajal ka eemaldumist Jumalast. Need asjad toimivad koos, sest Jumal on armastuse allikas. Johannes kirjutab – 1.Joh.4,19: "Me armastame, sest Tema on meid enne armastanud."
Armastamine on riskantne. Meid võidakse mitte vastu armastada. Kui palju on seda tundnud Jumal! Selline ühepoolne armastus võib olla väga valus, lausa piinav. Kuid sellegipoolest me armastame, lootes, et see sünnitab teises vastuarmastuse. Seda loodab ka Jumal meid armastades. Nii et me kõik vajame armastust – armastada ja olla armastatud.
5. ILU. Kas see üllatab teid? Aga nii see ju on: me kõik soovime olla ilusad ja me kõik soovime ilusaid kaaslasi. Mõni on mures: ma olen liiga lühike. Teine jälle: ma olen liiga pikk. Mõni on enda arvates liiga raske (harva liiga kerge!), teine liiga vana. Mõni tunneb muret ka sellepärast, et on liiga noor, kuid see mure möödub! Mõni leiab, et ta nina on liiga suur või hambad pole piisavalt ilusad, nii läheb ta arsti juurde. Mõni läheb ka oma rindade pärast kirurgi juurde... Me kõik soovime olla ilusad.
Kindlasti on meie soov olla ilus Jumalast, sest Tema on ilumeelega ja on selle ka meile andnud. Ta valmistas imeilusa maailma ja meid ilusate olevustena. Iga loomispäeva lõpus võis Jumal tunnistada, et "kõik oli väga hea."
Kuid siiski tundub meile, et enamus inimesi pole eriti ilusad; nad on sellised tavalised ja mõned koguni inetud. Kui Tallinnas abiellus üks Harri nimeline koguduseliige, siis paljud ütlesid, et miks ta võttis sellise inetu naise. Oleks ta olnud vähemalt tavalinegi, aga ta oli lausa inetu. Kuid Harri vastas: "Kui te näeksite, kui ilus on ta seestpoolt. Mina näen seda ja sellest perspektiivist vaadatuna on ta koguduses kõige ilusam tüdruk!"
Vanasõna ütleb, et "ilu on vaataja silmades" ja see, kes on ühe silmis ilus, ei tarvitse olla ilus teise silmis. Üldiselt olen pannud tähele, et iga inimese meelest on ilus see inimene, kes on tema sarnane. Nii et iga inimene peab ennast vähemalt mingil määral ilusaks ja võimalusel püüab ta teha end veelgi ilusamaks.
Ka Jumal peab tähtsamaks sisemist ilu ja siin tuleb Ta meile kindlasti appi, kui me Teda palume, soovides saada seesmiselt ilusamaks. Jumal teeb meie loal kõik selleks, et "seada [meid] pühadena ja veatuina ja laitmatuina enese ette" (Kol.1,22). Olenemata meie välisest palgest võib meie sisemine "pale" olla imeilus ja seda ilu tuleks meil kõigil nõuda.
6. ÕNN. Miks me soovime üksteisele õnne sünnipäevaks või pulmapäevaks? Miks me õnnitleme üksteist? Sest me kõik soovime õnne. Kõik soovivad olla õnnelikud. Kuid kahjuks sageli seda õnne ei leita. Miks? Enamus juhtudel sellepärast, et seda otsitakse valedest kohtadest ja valedest asjadest. Tegelikult ei peitu õnn üldse asjus, vaid pigem suhetes. On hea, kui meil on vajalikud asjad, kuid õnnelikuks teevad meid head suhted.
Jumal ütles rikkale mehele – Luk.12,20: "Sina meeletu! Selsamal ööl nõutakse sult sinu hing; kellele saab siis, mis sa oled soetanud?" Ja Jeesus ütles sellest tuleneva moraali: "Nõnda on selle lugu, kes enesele kogub tagavara ja ei ole rikas Jumalas!" (Luk.12,21). Iob.22,21 on nõuanne: "Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!" On õnn omada sõpru inimeste hulgas, kuid tõelise õnne leiab see, kes saab sõbraks Jumalaga! Lisaks sellele saab ta endale juurde palju tõelisi sõpru Jumala laste näol.
Niisiis, inimesed vajavad toitu, teadmisi, kaaslust, armastust, ilu ja õnne. Kõike seda teab Jumal, kes on need vajadused inimesse asetanud. Ja Paulus kirjutab veendunult – Flp.4,19: "Aga küll minu Jumal täidab kõik teie vajaduse oma rikkust mööda auga Kristuses Jeesuses."
Vajad sa toitu? Jeesus on eluleib. Januned sa teadmiste järele? Jeesus on tõde. Igatsed sa kaaslast? Jeesus on su parim sõber. Januned sa armastuse järele? Pole suuremat armastust kui Jumala armastus ja Ta pakub sulle seda piiramatult. Igatsed sa olla ilus? Jumal teeb sind ilusaks seespidiselt – ja usu, see kiirgab sinust ka väliselt. Soovid sa jäävat õnne? Ka seda saab sulle anda vaid Jumal. Nii et tule Jumala juurde ja jää Tema juurde ning Tema garanteerib, et kõik su vajadused saavad rahuldatud.

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv