Püha Vaimu töö IV
20.06.2015 - (1302)

Sissejuhatuseks loeme Joh.15,26: "Aga kui Trööstija tuleb, kelle mina teile läkitan Isalt, tõe Vaim, kes lähtub Isast, see tunnistab minust." Ja Joh.14,20: "Sel päeval te saate tunda, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis."
Siin räägitakse ühest erilisest päevast – päevast, mil Püha Vaim asub elama inimese sisse. Ja see ei saabu mitte nii, et me sellest ei tea, et me ei saa arugi. Kiri ütles: "Sellel päeval te saate tunda, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis." Mida see tähendab? See tähendab, et me oleme saanud taevase perekonna liikmeks. Kuidas? Kas lapsendamise läbi? Vahel öeldakse nii. Kuid Pühakiri ütleb, et me saame Jumala lapseks sündimise läbi. Joh.3,3: "Jeesus vastas ning ütles talle: "Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!"" Ja taas – Joh.3,5: "Tõesti, tõesti ma ütlen sulle kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda!" Paulus kirjutab, et Jeesus päästis meid "ei mitte õiguse tegude tõttu, mida me oleksime teinud, vaid oma halastust mööda uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu" (Tit.3,5). Kas inimese füüsilise sündimise päev on tuntav, nähtav? Vägagi! Ja kõigile! See on ka suurpäev, pidupäev. Seda tähistatakse aasta aasta järel. Aga kuidas on vaimuliku sünnipäevaga – päevaga, mil inimene sünnib uuesti, mil inimesest saab Jumala laps? Kas ka see on tuntav ja nähtav – tuntav inimesele endale ja nähtav kõigile; nii tähelepanuväärne, et seda võib pidada uue elu alguseks? Kas inimene muutub? Mis inimese juures muutub? Või ei muutu midagi? Inimene nimetab end uuestisündinuks... aga kusagil pole näha seda väikest last! Iseloom ei ole muutunud, käitumine ei ole muutunud. Inimene sallib ikka endas pattu...
Nii see olla ei saa. Ülevalt sündinud inimese mõtted on üleval. Ülevalt sündinu soovid on üleval. Ülevalt sündinu varandus on üleval. Ülevalt sündinu elu on üleval. Ta ei jookse enam patule järele, vaid patu eest ära, sest ta ei armasta enam pattu, vaid vihkab seda. See on auline päev inimese elus ja sellest on kõigile nähtav, vastuvaidlematu tunnistus – väike laps, Jumala laps, uskuv laps, usaldav laps, Isa käest kinni hoidev laps ja väga Isa nägu! Kui sageli kohtame teist nägu (s.t. teist tegu) inimesi – need ei ole Taevaisa lapsed. Juba maailma alguses lõi Jumal "inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi Ta tema" (1.Ms.1,27). Aga kust me teame, milline on see Jumala nägu? Jeesus ilmutas selle meile. Aga kust me teame Jeesuse nägu? Püha Vaim ilmutab selle meile Püha Sõna kaudu. Ja rõhutan veelkord: Jumala nägu – see tähendab jumalikku tegu, jumalikku iseloomu.
Püha Vaim ilmutab Jeesust, Püha Vaim näitab meile Jeesust, Püha Vaim tunnistab Jeesusest. Aga kus Ta elab? Jeesus – Immaanuel, Jumal meiega – elas inimeste juures. Aga Püha Vaim? Inimeste sees. Joh.14,16.17: "Ja mina palun Isa, ja Tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti, tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta Teda ei näe ega tunne; aga teie tunnete Teda, sest Tema jääb teie juurde ja tahab olla teie sees." Sellepärast ütleb apostel Paulus julgelt – 1.Kor.3,16: "Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja et Jumala Vaim elab teie sees?" Või teises kohas – 1.Kor.6,19: "Või te ei tea, et teie ihu on teie sees oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ja et te ei ole iseeneste omad?"
Kuidas on siis inimesega "sel päeval," mil "Trööstija tuleb?" Inimese ihust saab Püha Vaimu tempel ja inimene ei ole enam iseenese päralt. Näete, see muudatus puudutab mitte ainult inimese vaimu, vaid ka inimese ihu! Kuidas on nüüd oma minaga? Paulus kirjutab – Gal.2,20: "Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees!" Püha Vaimu läbi elab nüüd inimese sees Jeesus Kristus, tegutsedes inimese sees ja inimese läbi. Paulus manitseb tõsiselt kõiki neid, kes peavad end uuestisündinud kristlasteks – 2.Kor.13,5: "Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid! Või te ehk ei tunne iseendist, et Jeesus Kristus on teie sees? Või ei ole te ehk kõlvulised?" Nimetades end kristlaseks võtame me endale pühaliku kohustuse esindada Kristust siin maailmas, elades Kristuse evangeeliumi vääriliselt. Paulus kirjutab – Flp.1,27: "Ainult käituge Kristuse evangeeliumi vääriliselt" ja Johannes manitseb – 1.Joh.2,6: "Kes ütleb enese Tema sisse jäävat, see on ka kohustatud elama niisugust elu nagu Tema elas." Ärme tee Talle häbi. Ärgem osutugem valetunnistajaiks!
Pühakiri ütles Püha Vaimu kohta: "...see tunnistab minust." Kellest tunnistab siis uuestisündinud kristlane, kelles elab Püha Vaim? Jeesusest Kristusest. Paulus kirjutab – 2.Kor.5,20: "Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!" Ja me tunnistame mitte ainult suuga; kogu meie elu tunnistab, sest meie ihu on Püha Vaimu tempel. Sõna tempel tuletab meile meelde materiaalset templit Vana Seaduse ajal. See oli kõige püham paik siin maa peal, kus elas Jumal. Millest tunnistas see tempel, millest kõneles kogu seal toimuv teenistus? – "Andke endid lepitada Jumalaga!" ja "Jeesus tuleb!" (Tol ajal kuulutati ette Tema esimest tulemist.) Iga ohver rääkis lepitusest ja Jeesuse tulekust. Jumal elas seal templis. Aga nüüd ütleb Pühakiri, et Jumal tahab Püha Vaimu läbi elada meie sees. Selleks inimene loodigi, et ta oleks Jumala tempel. Selleks Jeesus elas ja suri, et langenud inimesest saaks taas Jumala tempel! Ja millest kõneleb "teenistus" selles Püha Vaimu templis? MIllest peab kõnelema meie elu? Paulus kirjutab – 2.Kor.5,20: "Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!" Ja loomulikult, adventrahvana kuulutab meie elu: "Jeesus tuleb tagasi! Valmistugem Tema tulekuks!"
Paljud võtavad vastu ajaloolise Jeesuse. Nad usuvad, et Jeesus elas ja suri nende pattude eest. See on hädavajalik, sest Tema läbi saame andeks minevikus tehtud patud. Kuid me vajame ka praegu elavat Jeesust – meie sees Püha Vaimu läbi elavat Kristust, kes vabastab meid patu võimust. Juba Ristija-Johannes kuulutas ette sellisest Jeesuse kahekordsest tööst – Joh.1,29.33: "Järgmisel päeval näeb Johannes Jeesust tulevat tema juurde ja ta ütleb: "Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu! ... Ja mina ei tundnud Teda mitte; aga kes mind läkitas veega ristima, see ütles mulle: kelle peale sa näed Vaimu alla laskuvat ja Tema peale jäävat, see on, kes ristib Püha Vaimuga!" Kuidas see meie elus rakendub, sellest kirjutab Johannes – 1.Joh.1,9: "Kui me oma patud tunnistame, on Tema ustav ja õige, nii et Ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust." Jumal soovib mitte ainult võtta inimeselt tema patud, kustutada tema tehtud patud, vaid ka muuta inimest, tehes tast taevase perekonna liikme, kes vihkab pattu ja armastab õigust ning elab evangeeliumi vääriliselt. Selleks tuli Jumala Poeg siia maailma. Kui Ta oli oma töö siin maa peal lõpetanud – maksnud inimeste patuvõla – ülendati Ta troonile Isa paremale käele, et Püha Vaim, kes oli elanud Temas, võiks tulla Tema asemikuna siia maa peale ning jüngrid saaksid Tema elu osalisteks. See Vaim, kes kujundas Kristuse kui inimese iseloomu, kujundab ka Tema järelkäijate iseloomu.
Iga tõelise kristlase elu on Jeesuse elu, milles ilmneb Jeesuse iseloom, Jeesuse sõnad ja Jeesuse teod. See ei ole üle pakutud, sest Kiri ütleb selgesti – 1.Pet.1,15.16: "...vaid nõnda nagu see, kes teid on kutsunud, on püha, saage ka ise pühaks kõigis eluviisides; sest on kirjutatud: "Olge pühad, sest mina olen püha!"" See on võimalik, kui "ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees!"(Gal.2,20).
Niisiis, vennad ja õed, see on auline päev, kui Püha Vaim tuleb meie südamesse elama ja meist saavad Jumala lapsed. Meie sõnad muutuvad; meie mõtted muutuvad; meie eesmärgid muutuvad; meie teod muutuvad; meie iseloom muutub; meie nägu muutub Jumala näo sarnaseks. Meist on saanud Jumala tempel, kus ohverdatakse hommikust õhtuni, ning kogu meie elu hüüab: "Andke endid lepitada Jumalaga!" ja "Jeesus tuleb pea!"

Mati Ploompuu
Adventkoguduse pastor emeeritus

Nädala sõna arhiiv